Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-25-107583/7

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-25-107583/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 11.11.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1810

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-03-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-09-05

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-08-07

Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-07-24

Selgitustaotlus

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-07-19

Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2024-01-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega TsMS § 444 lg 1, 2, 3, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestus VÕS § 113 lg 1Viivis VÕS § 404 lg 21Teave tarbijakrediidilepingu muude tingimuste muutmise kohta TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 405Lihtmenetlus TsMS § 637 lg 21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-107583

Tsiviilasi

Swedbank aktsiaseltsi hagi E P’i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2253.78 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Swedbank aktsiaselts (registrikood 10060701); hageja lepinguline esindaja K R (Swedbank aktsiaselts, epost xxx); kostja E P (isikukood xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Mõista kostjalt E P’ilt (isikukood xxx) hageja Swedbank aktsiaseltsi (registrikood 10060701) kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 20.19 eurot, intress 0.32 eurot, viivis 2.90 eurot ja viivis põhinõudelt (20.19 eurolt) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

3.Mõista kostjalt E P’ilt (isikukood xxx) hageja Swedbank aktsiaseltsi (registrikood 10060701) kasuks välja eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxx tulenev põhivõlg 1269.67 eurot, intress 74.89 eurot, viivis 76.91 eurot ja viivis põhinõudelt 1269.67 eurot alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul

TsMS § 144Kohtuvälised kulud

TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

TsMS § 232 lg 1Tõendite hindamine

TsMS § 326Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga

TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

TsMS § 448 lg 4Täiendav otsus

TsÜS § 86Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing

VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

VÕS § 4034 lg 6

VÕS § 408 lg 1Lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed

VÕS § 412 lg 1Tarbijakrediidilepingust tulenevate krediidiandja nõuete loovutamine

4.

Mõista kostjalt E P’ilt (isikukood xxx) hageja Swedbank aktsiaseltsi (registrikood 10060701) kasuks välja laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 479.82 eurot, intress 34.83 eurot, viivis 53.18 eurot ja viivis põhinõudelt (479.82 eurot) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

5.Jätta menetluskulud E P (isikukood xxx) kanda.

2-25-107583

6.Mõista kostjalt E P’ilt (isikukood xxx) Swedbank aktsiaseltsi (registrikood 10060701) kasuks välja riigilõiv 350 eurot.

7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal E P’il (isikukood xxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud

1.Swedbank aktsiaselts esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 13.05.2025 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 13.05.2025 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Swedbank aktsiaselts esitas 02.06.2025 hagiavalduse E P’i vastu, millega hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 20.19 eurot, intress 0.32 eurot, viivis 2.90 eurot, viivis põhinõudelt (20.19 eurotl) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxx tulenev põhivõlg 1269.67 eurot, intress 74.89 eurot, viivis 76.91 eurot ja viivis põhinõudelt 1269.67 eurot alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, laenulepingust xxx tulenev põhivõlg 479.82 eurot, intress 34.83 eurot, viivis 53.18 eurot ja viivis põhinõudelt (479.82 eurot) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni, riigilõiv 350 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 05.03.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx, 17.06.2023 sõlmitud eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping xxx ja 28.12.2023 sõlmitud laenuleping nr xxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud ütles hageja lepingud 20.11.2024 üles.

2-25-107583 Harju Maakohus võttis 29.08.2025 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 29.08.2025 kohtumäärus on E P’ile kätte toimetatud TsMS § 326 ja § 314 1 lg 1 alusel 16.10.2025. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused

2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-25-107583

4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas:  krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);  krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);  leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;  tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062);  tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21);  lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;  lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);  krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;  viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;  kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);  kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks;  lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;  tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);  krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5.Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: (i) laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 20.19 eurot, intress 0.32 eurot, viivis 2.90 eurot, viivis põhinõudelt (20.19 eurolt) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni; (ii) eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust xxx tulenev põhivõlg 1269.67 eurot, intress 74.89 eurot, viivis 76.91 eurot ja viivis põhinõudelt 1269.67 eurot alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; (iii) laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 479.82 eurot, intress 34.83 eurot, viivis 53.18 eurot ja viivis põhinõudelt (479.82 eurot) 19,9% aastas alates 03.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

2-25-107583 TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

7.Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on riigilõiv summas 350 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65.94 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 284.06 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja