Tööõigus

04.02.2022. N. P. kasuks mõisteti TLS § 109 lg 1 alusel Jeld-Wen Eesti AS-ilt välja hüvitis summas 700 eurot (I kd, tlk 10-16, I kd, tlk 16 pöördel; I kd, tlk 79-85; tlk 85 pöördel). Kostja taotlus ja seisukohad

töövahendeid. Vale on ka väide, et töötaja võttis laoruumist teibi, rullikud ja pintsli – selliseid asju laoruumis ei hoiustata. Teibid asuvad tootmishoone teisel korrusel lahtistel riiulitel, millele kõigil on vabalt juurdepääs ja eelnevat teab ka töötaja. 29.12.2021 turvakaamera salvestustelt on ka näha, et töötaja tuleb vähemalt viie teibirulliga teiselt korruselt ja suundub nendega tootmisruumi, kus teostas markeerimistöid. Olukorras, kus töötaja oli teibid teiselt korruselt juba võtnud, jääb arusaamatuks, mis põhjustel ta pidi minema samal päeval kahel korral ja 02.01.2022 kahel korral laoruumi töövahendeid sh teipe otsima. Väide, et töötaja ei teadnud, mis ruumiga tegemist on, ei vasta tõele. Töötaja tööstaaž tööandja juures on 5. aastat ning seega on talle hästi teada, mis ruumiga tegemist on ning et laoruumi pääsevad vaid vastavat õigust omavad isikud. Kostja toonitas, et ühtegi objektiivset põhjendust/vajadust hagejal, kui töötajal laoruumi sisenemiseks ei olnud. Ei ole eluliselt usutav, et töötaja „spontaanselt“ või ekslikult kokku neljal korral „kogemata“ sattus laoruumi. Isegi kui ta esimesel korral avas ukse kogemata, siis on selge, et ülejäänud kolmel korral sisenes ta sinna juba teadlikult. Tõendamaks asjaolu, et hageja käis laoruumis, edastas kostja tõenditena lisaks uksesüsteemi väljavõtetele ka turvakaamerate salvestused, mis on kättesaadavad järgmiselt lingilt: https://jeldweninc1my.sharepoint.com/:f:/g/personal/kn_jeldwen_com/EgaXu_EcqhdGlybXU9zZwb cBawMv4SGvKALMiI5n_u3f2g?e=BMpJN4 (parool:xxx19; 30.08.2022 hageja e-kirjas: parandus, õigeks parooliks on: xxx1, II kd, tlk 37). Turvakaamera salvestustelt on nähtav järgmine (kuna 24 h pikkuste turvakaamerate salvestuste edastamine kohtule ei olnud mõistlik, siis on tööandja lõiganud kaamera salvestuselt välja need olulised kohad, mis tõendavad kostja väiteid seonduvalt töölepingu ülesütlemise õiguspärasusega): Kaust 29.12.2021 videod/fail 1. video_29.12.2021 teipidega tootmisesse – salvestuselt on nähtav, et töötaja tuleb 29.12.2021 riietusruumide poolt (samast koridorist saab minna ka tootmishoone teisele korrusele) ning suundub tootmisruumi, kus teostas ka markeerimistöid. Töötajal on käes vähemalt viis teibirulli ning seega on vale tema poolt esitatud väide, et läks laoruumi otsima teibirulle ja ka võttis need sealt; kaust 29.12.2021 videod/fail 2. video_29.12.2021 liigub ehitajate ruumi kell 18.14.21 – salvestuselt on nähtav, et töötaja liigub 29.12.2021 mööda koridori laoruumi. Töötaja ei lähe sinna spontaanselt vaid ilmse kavatsusega just sellest uksest sisse minna. Töötaja vaatab veel enne sisenemist üle õla, kontrollimaks, et keegi teda ei näe; kaust 02.01.2022 videod/fail IP Camera32 – salvestuselt on nähtav töötaja tegevus ja liikumine 02.01.2022: a. 1:38 liigub töötaja riietusruumide poolt tootmisruumi, kus ta teostas markeerimistöid; b. 2:11 liigub töötaja tootmisruumist laoruumi. Töötaja liikumist vaadates on selge, et töötaja läks laoruumi selge sihiga ning mitte kogemata nagu ta väitis töövaidluskomisjonis. Pärast seda, kui koristaja on koridorist lahkunud, liigub töötaja laoruumist tagasi tootmisruumi vt 8:35 ning tal on käes valge kilekott. Oluline on asjaolu, et töötajal on laoruumi minnes ja sealt välja tulles seljas paks talvejope, kusjuures laoruumist väljudes on jope hõlmad kinni pandud. Eelnev asjaolu on oluline põhjusel, et laoruumis on alati üle keskmise soe ca +30 (laoruumist jookseb läbi soojatorustik). Eelnevast tulenevalt puudub igasugune loogiline põhjendus, miks minna talvejopega laoruumi ning seal olles jope veel ka eest kinni panna. Pigem oleks loogiline, et töötaja oleks kuumas ruumi jope seljast võtnud. Jope oli hagejal seljas põhjusel, et peita sinna varastatud asju. Eelnev seletaks ka seda, miks väljus töötaja laoruumist oluliselt kogukamana, kui ta tavaliselt on, ja jopehõlmad kinni; c. 8:55 tuleb töötaja tootmisruumist välja ja liigub riietusruumi poole – töötaja jope hõlmad on kinni ja näha on, et ta kohendab midagi oma jope all. Kuna töötaja on tegelikkuses väga kõhna naisterahvas, kuid videolt on näha, et tema jope on ebaharilikult punnis, siis eeldas ka kostja, et osad varastatud asjad olid peidetud jope alla; d. 10:58 liigub hageja riietusruumi poolt tootmisruumi (jopet seljas ei ole); e. 11:27 liigub hageja taaskord tootmisruumist laoruumi (jope seljas ja kapuuts peas, jope hõlmad lahti); 11:47 liigub hageja laoruumist välja tootmisruumi, kusjuures videolt on nähtav, et hageja on jope hõlmad kinni pannud. Kostja hinnangul oli tõenäoline, et hageja oli eelnevalt asjad, mida varastada soovis (lisaks neile asjadele, mille oli eelnevalt laoruumist välja viinud) laoruumi valmis pannud ning läks neid nüüd ära tooma. Laoruumist välja tulles ongi asjad peidetud jope alla. Kostja leidis, et puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks hageja oleks neljas kord pidanud „kogemata“ või „spontaanselt“ sattuma laoruumi ning miks ta ruumis, kus on +30 sooja, pidas vajalikuks talvejope hõlmad kinni

panna; f. 12:07 liigub hageja tootmisruumist riietusruumi poole (pühib higi, sest tootmisruumis on temperatuur kõrge ja laoruumis on +30 kraadi sooja kuna sealt jooksevad läbi soojatorud); g. 14:37 hakkab hageja koju minema, kustutab tuled ja liigub tootmisruumist läbi söökla riietusruumi. Hagejal on kaasas suurem pakk. Kaust 02.01.2022 videod/fail 02.01.2022 suitsuruumist koju – salvestuselt on nähtav, kuidas hageja läheb 02.01.2022 pärast tööpäeva lõppu tootmishoonest suitsunurka, käes punane kilekott ja seljas must seljakott ning seejärel liigub koos kaastöötajaga koju. Salvestuselt nähtub, et seljakott on punnis asju täis. Eelduslikult viis hageja (vähemalt osa) varastatud asjad just sel päeval ka kostja territooriumilt välja. Uksekaardi süsteemi väljavõttest tuleneb, et hageja käis A. R. kaardiga 02.01.2022 veel neljal korral ka kontoriruumides, kuhu tal samuti ühtegi põhjust minna ei olnud. Kahetsusväärselt ei ole kostjal säilinud videosalvestusi kontoriruumides käimise kohta. Kostja töötaja K. N., kes jaanuaris 2022 uurimist läbi viis, saab kinnitada, et on näinud turvakaamera salvestisi, millelt nähtub, kuidas hageja läks kontoriruumidesse ja kattis seal olles ca üheks minutiks kinni ruumis oleva turvakaamera. Kuna kontoriruumidest ühtegi väärtusliku asja ära viidud ei olnud, siis selles osas kostja ka edasist uurimist ei teostanud ega säilitanud turvakaamera salvestisi. Kostja selgitas täiendavalt, et D. P. ja I. K., kes samuti laoruumi sisenesid, on tehnikaosakonna töötajad ning neil oli seega olemas objektiivne põhjus laoruumis viibimiseks. Kuna ka videosalvestustest ei olnud nähtav, et nad oleks laoruumist varastatud asju välja viinud, siis välistas kostja nende osaluse varguses. Läbiviidud uurimise käigus tuvastatud asjaolusid ning tõendeid kogumis arvestades jõudis kostja veendumusele, et tööriistade/vahendite varguse on toime pannud N. P. Tööriistade/vahendite vargus pandi toime ajal, mil tootmishoones tavapärast tööd ei toimunud ning kohal olid vaid vähesed töötajad sh N. P. Hageja kasutas laoruumi pääsemiseks läbipääsukaarti, mis ei kuulunud temale (hageja enda uksekaart ei oleks laoruumi ust avanud ja arvestades hageja tööstaaži hageja seda fakti ka teadis) ning hagejal puudus igasugune objektiivne põhjendus/õigustus laoruumi siseneda. Isegi kui hageja esimene kord sattus laoruumi spontaanselt ja kogemata nagu ta väidab, siis ei ole eluliselt usutav, et ta sattus laoruumi „spontaanselt“ ja „kogemata“ veel kolmel korral. Hageja väited, et ta käis laoruumis vahetu juhi nõusolekul otsimas markeerimiseks vajalike töövahendeid, on vale ja tõendamata. Lisaks ei asunud laoruumis ei teipe, pintsleid ega ka rullikuid ning seega on vale ka hageja väide, et ta need vahendid laoruumist 29.12.2021 ka võttis. Kusjuures teibid oli ta juba 29.12.2021 toonud tootmishoone teiselt korruselt so asukohast kus teibid kõigile kättesaadavalt asuvad. Turvakaamera salvestused kinnitavad, et hageja käis laoruumis ning väljus sealt iga kord jope seljas ning oluliselt kogukamana, kui ta tavaliselt välja näeb, kohendades jopet nagu oleks ta sinna alla midagi peitnud. Olukorras, kus hageja teostab markeerimistöid ruumis, kus on tootmise eripärast tulenevalt sooja ca +25, ei ole eluliselt usutav, et ta teostab tööd jope seljas või et ta paneb „spontaanselt ja kogemata“ laoruumi minekuks selga paksu talvejope. Ilmselgelt oli tal jope seljas selleks, et jope sisetaskutesse ja jope alla peita varastatud asju. Kostja hinnangul oli tõenäoline, et hageja käis laoruumis nii mitu korda just sel põhjusel, et sealt asju, mida varastada soovis, ära tuua, st korraga ei oleks need talle jope alla ja kätte mahtunud. Lisaks kasutas hageja 02.01.2022 mitmel korral A. R. uksekaarti ka selleks, et pääseda Jeld-Wen Eesti AS juhtkonna kontoriruumidesse. Kostja esitas seonduvalt vargusega N. P. suhtes politseile ka kuriteoteate ning PPA on algatanud KarS § 199 lg 1 (vargus) tunnustel kriminaalmenetluse nr 22259000020. Kriminaalmenetlus on hetkel veel pooleli. Kostja tõi välja ka asjaolu, et N. P.t on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud nii narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, väljapressimise kui ka varguse eest (18.06.2019 otsus kriminaalasjas xxx; 21.03.2012 otsus kriminaalasjas xxx; 07.03.2007 otsus kriminaalasjas xxx). Viimatises 2019.a otsuses mõistis Võru Maakohus N. P. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 (vargus, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatilisel), KarS § 184 lg 2 p 2 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas) järgi ning tegemist on kehtiva karistusega. Seega kinnitab ka hageja eelnev käitumine seda, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, sest õiguskuulekad isikud ei pane toime süstemaatilisi vargusi ja pole kriminaalkorras karistatud. Kõike eelnevat kogumis arvestades esitas

kostja 05.01.2022 töötajale töölepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles pooltevahelise lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel põhjusel, et töötaja on pannud toime varguse, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Vaidlus puudub selles, et töötaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ja see on jõustunud. Kostja leidis, et kõik ülesütlemisavalduse õiguspärasuse ning kehtivuse eeldused on käesoleval juhul täidetud ning tõenditega on tõendatud, et hageja pani toime kostja, kui tööandja vara varguse, mille tõttu tekkis tööandjal töötaja vastu usaldamatus ja tööandjal oli õigus töötajaga sõlmitud tööleping üles öelda. Arvestades rikkumise raskust ja seda, et töötaja oleks rikkumistega jätkanud ei saanud tööandjalt mõistlikult eeldada etteteatamistähtaja kohaldamist või et tööandja oleks piirdunud üksnes hoiatamisega (seda enam, et töötaja ise on esitanud TVK-le tõendeid selle kohta, et tööandja on teda juba ka eelnevalt korduvalt töökohustuste rikkumise osas hoiatanud). Ülal viidatud selgitustele tuginedes on tööandja seisukohal, et esines mõjuv põhjus, mis andis tööandjale aluse tööleping TLS § 88 lõike 1 punkti 5 alusel üles öelda ning eelnevast tulenevalt tuleb ka töötaja hagiavaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ning hüvitise nõue jätta rahuldamata (II kd, tlk 18-23).

Hagiavalduses toodud asjaolud, nõuded ja hageja vastuväited

02.01.2022. Hageja tööülesandeks oli põrandate markeerimine. 29.12.2021 tulid teised töötajad hageja juurde ja selgitasid, et nad ei pääse riietusruumi. Hageja helistas oma ülemusele ja kirjeldas antud olukorda, mille peale hagejale öeldi, et ta läheks A. R. kabinetti ja võtaks sealt uksekaardi, millega on võimalik uks lahti teha. Hageja sai riietusruumi uksekaardiga lahti ning pani automaatselt kaardi enda jope taskusse, kus olid ka kõik teised hageja kaardid. 28.12.2021 ja 29.12.2021 helistas hageja mitmeid kordi ülemusele, et mõned töövahendid on otsas (teip, väikesed rullikud ja pintslid). Hageja teavitas, et äkki ta leiab puuduvad töövahendid ise, kuivõrd hageja on varasemalt võtnud paar ämbrit värvi ja sellest teavitanud. Seepeale läkski avaldaja laoruumi, et leida puuduvad töövahendid. Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Hageja nõustub töövaidluskomisjoni otsusega, millega kohaselt ei ole vaidlust töölepingu ülesütlemisavalduse formaalsete eelduste osas. Avaldajale on esitatud TLS § 95 lg 1 kohaselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus ning vastaspool on seda TLS § 95 lg 2 kohaselt põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse 05.01.2022 kätte saanud. Seega on töölepingu ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 2 kohaselt kehtiv. Hageja märkis, et varguse toimepanemine ei ole tõendatud. Vastaspool avastas 03.01.2022, et laoruumist on kadunud järgmised tööriistad: Milwakee akutrell, selle laadija ja 2 akut, Milwakee lööktrell, Milwakee akuvaibanuga, selle laadija ja 3 akut, Würth magnetotsikutega komplekt, Würth multikruvikeeraja koos tarvikutega, Würth 5 metallpuuride komplekt, Würth päikeseprillid ja ehitusnuga. Kokku oli kadunud vastaspoole tööriistasid 1 148,82 euro väärtuses. Kostja ei tõendanud, et nimetatud asjad laoruumides asusid. Vaidlus puudub selles, et avaldaja kasutas 29.12.2021 A. R. kaarti laoruumi ukse avamiseks. Videokaamera salvestusega on tõendatud, et avaldaja liikus laoruumi 29.01.2022 kell 18.15 ning lahkus sealt kell 18.25. Hageja ei vaidlustanud, et viibis nimetatud ajavahemikul laoruumis. Hageja vaidlustas kostja järeldused, et nimetatud 10 minutilise ajavahemiku jooksul pani hageja toime varguse. Salvestiselt ei nähtu, et hageja oleks toime pannud talle etteheidetava teo, s.o tööandja vara varguse, kuivõrd videopildilt ei ole näha hageja käes ühtegi asja, mille varastamist tööandja töötajale ette heitis. Seega ei ole kostja tõendanud varguse toimepanemist. Kostja väide, et videokaameralt on näha, kuidas hageja väljub laoruumidest käes varastatud asjad, on vale. Videopildilt ei nähtu, et hageja hoiaks enda käes asju, mille varastamist talle ette heidetakse. Kostja viited, et hageja peitis tööriistu jope all, on meelevaldsed ja tõendamata. Tõendamata on ka kostja väide, mille kohaselt liikus avaldaja riietusruumist välja suure kotiga, kuhu oli peidetud varastatud tööriistad. Kokkuvõtvalt leidis hageja, et ülesütlemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. TLS § 97 lg 2 p 2 kohaselt peab töölepingu ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 05.01.2022, seega pidi tööleping etteteatamistähtaja möödumisel TLS § 97 lg 2 p 2 ja TsÜS § 135 lg 1 kohaselt lõppema 04.02.2022. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. 2. lõike kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja palus kohtul lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.02.2022. TLS § 109 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kuivõrd kohus on puuduste kõrvaldamise määruses viidanud, et hageja ei saa esitada suuremat nõuet, kui töövaidluskomisjon enda otsusega on kostjalt välja mõistnud, palus hageja mõista kostjalt välja hüvitis summas 700 eurot. Hageja loobus töötamise registri kande parandamise kohustamise nõudest (II kd, tlk 2-5). Hagiavalduse ese on sõnastatud järgnevalt: 1) tuvastada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel 11.09.2017 a sõlmitud töölepingu nr 5324 ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada Jeld-Wen Eesti AS ja N. P. vahel

11.09.2017 sõlmitud tööleping nr 5324 TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.02.2022; 3) mõista Jeld-Wen Eesti AS-ilt N. P. kasuks välja hüvitis summas 700 eurot. Panna kõik menetluskulud Jeld-Wen Eesti AS kanda, määrata need kindlaks rahaliselt ja välja mõista Jeld-Wen Eesti AS-lt koos viiviste tasumise kohustusega seadusest tulenevas määras (II kd, tlk 2 pöörel).

K.N. selgitab, et :“Olen kindel, et need asjad olid seal ajal, mil Jeld-Wen Eesti AS-is oli kollektiivpuhkus“, ei saa teha nimetatud seletusest tõsikindlat järeldust varastatud esemete paiknemist laoruumides. Seletusest ei nähtu, millel seletuse andja järeldus põhineb? Kas sellel, et ta on töötajaid juhendanud ja ta eeldab, et korraldust täidetakse või sellel, et isik on haldusjuhina kohustatud inventeerima töövahendeid ja tarvikuid ning tema seletus põhineb kindlal faktilisel asjaolul, mis on kontrollitav. Lisaks nähtub K. N. seletuskirjast, et : „Kinnitan, et D. P. ja I. K., kes samuti ehitajate lattu sisenesid, on tehnikaosakonna töötajad ja nad kasutasid igapäevaselt ehitajate ladu ja neil oli põhjus seal viibimiseks. Turvakaamera salvestusi vaadates ma ei tuvastanud, et nende tegevuses oleks olnud midagi kahtlast või et nad oleks midagi ruumist ära viinud, mida nad sealt kaasa võtta ei oleks tohtinud. Pidasin D. ja I.ga ka vestluse ning kõike eelnevat arvestades ma välistasin selle, et nemad oleksid varguse toime pannud“. Ometi ei ole pidanud kostja vajalikuks esitada K. N. seletusele tuginedes videomaterjali selle osas, mis kinnitaks isiku seletusi. Kuna K. N. seletuse näol ei ole tegemist tunnistaja ütlustega, vaid seletus on dokumentaalseks tõendiks, siis on see, nö kaudseks tõendiks ja tõendab üksnes isiku poolt tajutut, mitte faktilise asjaolu esinemist. Hagejal ei ole võimalik kontrollida seletuse kui tõendi usaldusväärsust, kuna kostja ei ole pidanud vajalikuks K. N. tunnistajana ärakuulamist. Hagejal puudub võimalus esitada tunnistajale küsimusi ettevõtte sisese uurimiskäigu kohta ning millistele asjaoludele tuginedes jõudis K. N. järelduseni, et D. P. ka I. K. ei saanud panna toime tegu, mida kostja heidab ette hagejale. K. N. seletuskirjast ei nähtu ka hagejale etteheidetava teo võimalik toimepanemine. K. N. ei kirjelda, milliste asjaolude pinnalt tegi ta järelduse, et just hageja oli see, kes töövahendid ja tarvikud laoruumidest kaasa võttis. Isiku seletus piirdub üksnes välistusega, et D. P. ja K. N. ei pannud vargust toime, kuid ei kirjelda hageja tegevusi, mh laoruumi minnes ja sealt välja tulles, mille pinnalt saaks teha ühemõttelise järelduse, et hageja oleks süüdi varguse toime panemises (II kd, tlk 64-66). Kohtuotsuse põhjendused

sai ülesütlemise avalduse kätte 05.01.2022 (05.01.2022 digiallkirjastatud avaldus töölepingu ülesütlemiseks, I kd, tlk 70-72, hageja kinnitus töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kättesaamise, so 05.01.2022 kohta, II kd, tlk 3 pöördel). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv (vaidluse keskmes on materiaalse eelduse olemasolu ja tõendatus). Eeltooduga seonduvalt, kas hagejal oli A. R. uksekaardi kasutamisõigus ja ehitajate laoruumi, kontoriruumi sisenemise- ja viibimise õigus ning kas laoruumis viibimisega kaasuvalt saab teha järeldust, et hageja omastas kostja töövahendeid.

hageja omastas kostja laoruumist loetletud tööriistad. Kohus andis kostjale tõendamiskoormise täitmiseks ka täiendava tähtaja, so 21.10.2022 (II kd, tlk 49; II kd, tlk 49 pöördel). Kostja asjas tõendamiskoormist ei täitnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja poolt teo toimepanemist, mis tingiks kostja poolse usalduse kaotuse. Nimelt on tõendamata, et hageja omastas kostja nimistus näidatud töövahendid, mis oleks andnud aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Kostja videosalvestistest ei nähtu, et hageja võttis laoruumist kostja nimekirjas oleva vara (I kd, tlk 65) ja tööpäeva lõpus lahkus sellega kostja tööruumidest/territooriumilt. K. N. seletuskirja järgi võidi vaidlusalust vara hoida ehitajate laos, kuid tõendamata on asjaolu, et hageja tööl oleku ajal (kollektiivpuhkuse ajal) või vahetult enne seda nimetatud vara kogum oli reaalselt laos ka olemas. Teisalt on seletuskirjast tuvastatav, et ehituslaole oli juurdepääs ka teistel isikutel, mistõttu ei saa kohtu hinnangul üheselt ja selgelt tuvastada ja tõendatuks lugeda seda, et just hageja omastas nimekirjas oleva vara. K. N. seletuskiri ei kinnita seda, et teo toime panijaks oli hageja, otsesed tõendid hagejal lasuva süü olemasolu kohta puuduvad. Uksekaardiga seonduvalt esile toodud vaidlusalused asjaolud, sh uksekaardi avamiste kohta esitatud väljavõtted (I kd, tlk 66, I kd, tlk 67, II kd, tlk 24) ei anna alust jätta hagi rahuldamata, kuivõrd ka eeltoodu osas ei saa teha kogumis järeldust, et hageja on süüdi vara omastamises. See, kas hagejal oli A. R. uksekaardi kasutusõigus ja laoruumis (sh kontoriruumis) viibimise õigus ei ole asjas määrav ning muud hageja tegevust iseloomustavad asjaolud (nt kontoriruumis kaeti kinni turvakaamera, omastatud vara pani hageja jope sisetaskusse/jope alla, seljakotti) ei ole asjas tõendatud. Täiendavalt märgib kohus, et videosalvestistest ei ole võimalik tuvastada, et hageja oleks vara pannud jope sisetaskusse- ja põue, seejuures ei ole kostja poolt kirjeldatult vara paigutamiseks hagejal seljakotti ega punast kilekotti. Kohus ei saa teo toimepanemist viidatud asjaolude pinnalt eeldada, vaid kostjal tuli eeltoodud faktilisi asjaolusid ka tõendada. Kokkuvõtvalt ei ole kostja tõendamisesemest lähtuvalt tõendanud peamist, milleks on hageja poolt vara omastamine. Kuivõrd puuduvad alused hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 5 järgi, tuvastab kohus, et poolte vahel 11.09.2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 alusel tühine. Seetõttu tuleb lugeda, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1).

sellest tulenevalt on TLS § 109 lg 1 hüvitise väljamõistmise eeldused täidetud. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et kostja tegevuse tõttu lõppes alusetult tööleping ning hageja kaotas seeläbi töökoha ja sissetuleku ehk tulu sissetuleku näol. Kohtu ette ei ole käesoleva asjaga seonduvalt toodud asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks kohus kaaluda hüvitise määra vähendamist. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja hüvitise summas 700 eurot (brutos).

jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel on kostja kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.