lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-10788/60

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-10788/60
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2218
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineÄS § 187 lg 2Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 143Asja läbivaatamise kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Via3L Spedition OÜ12044801(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10788

Kohtuasi

Via3L Spedition OÜ hagi X ja C vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja C 30. juuni 2022. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Via3L Spedition OÜ (registrikood 12044801), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela Kostja I (apellant I) X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant II) C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja advokaat Ivo Kallas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2022. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-10788 osas, milles maakohus mõistis solidaarselt X-lt ja C-lt Via3L Spedition OÜ kasuks välja menetluskulu hüvitise 14 057 eurot 80 senti (käibemaksuta) ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta Via3L Spedition OÜ avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 14 057 eurot 80 senti ületavas osas rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada.
3.2.Mõista välja X-lt ja C-lt solidaarselt kahjuhüvitis 33 871 eurot 97 senti Via3L Spedition OÜ kasuks.
3.3.Mõista välja X-lt ja C-lt solidaarselt viivis käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 3.2 märgitud põhinõudelt (33 871.97 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

2-20-10788 lauses sätestatud määras alates 27. juulist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni Via3L Spedition OÜ kasuks.

3.4.Jätta menetluskulud X ja C kanda solidaarselt.
3.5.Välja mõista X-lt ja C-lt solidaarselt Via3L Spedition OÜ kasuks menetluskulu 14 057 eurot 80 senti (käibemaksuta).
3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X-l ja C-l solidaarselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.7.Jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks jõusse 27. oktoobri 2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud.
4.Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Via3L Spedition OÜ (hageja) palus mõista X-lt (kostja I) ja C-lt (kostja II) solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 33 871.97 eurot ja viivis nimetatud summalt alates 27. juulist 2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestatuna ning kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt olid kostjad 2017. a hageja ainsad juhatuse liikmed. 4. detsembril 2017. a allkirjastasid kostjad hageja nimel nõudest loobumise avalduse, millega hageja loobus mistahes vastusooritust saamata 33 871.97 eurosest rahalisest nõudest AS-i TERE vastu. Osanikud ei olnud nõudest loobumiseks nõusolekut andnud ega ole seda tehingut ka heaks kiitnud. Nõudest vastusoorituseta loobumine on igapäevasest majandustegevusest väljuv tehing. Nõudest loobumisega on kostjad rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning tekitanud hagejale kahju. Nõudest loobumise tegelik eesmärk oli meelitada AS TERE hageja asemel võtma teenust hageja konkurendilt Nordic Spedition OÜ-lt, mille kasuks kostjad juba alates 2017. a lõpust tegutsesid.

Kostjate vastuväited

3.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta see rahuldamata.

2-20-10788 Maakohtu otsus ja põhjendused

4.Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 33 871.97 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 27. juulist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis kostjatelt hageja kasuks menetluskulu 15 667.80 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
5.Seoses solidaarvõlgnikest kostjate vastu esitatud hagi rahuldamisega jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
6.Maakohus tõi välja, et hagi esitamiselt tuli tasuda riigilõivu vastavalt hagihinnale 1000 eurot, hagi tagamise taotluselt tuli tasuda 50 eurot ning nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagejal lõivud tasutud. TsMS § 143 p 2 järgi on menetluskuluks mh dokumentaalse tõendi saamise kulu, hageja esitas asjas tõendina asjatundja arvamuse, mille saamisega seoses tekkis kulu arvelt nähtuvalt 1000 eurot (lisanduv 200 eurot on käibemaks, hageja on käibemaksukohustuslane). Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning nendele kulunud aega ning vähendas toimingutele kulunud aega 126.4 tunnilt 97.27 tunnini. Maakohus pidas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot mõistlikuks.
7.Seega pidas maakohus hageja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kokku 13 617.80 eurot ning hüvitamisele kuuluv menetluskulu kokku on 15 667.80 eurot (1000 + 50 + 1000 + 13 617.80). Maakohus rahuldas hageja TsMS § 177 lg 4 järgse taotluse. Apellatsioonkaebus
8.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu summas 15 66.80 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5) ning teha uus otsus, millega vähendada hageja menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku suuruseni. Ringkonnakohtu menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
9.Kostjad tõid välja, et arvestades maakohtu otsuse punktis 7 väljendatud seisukohta, et kohustuste rikkumise tuvastamisel ei oma rikkumise põhjus tähendust, ei olnud järelikult hageja poolt 6. septembri 2021. a menetlusdokumendis kohustuste rikkumise põhjuse käsitluse esitamine vajalik ega põhjendatud. Samas leidis maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel, et kuna hageja seisukoha maht kostja vastusele oli 21 lk ja hageja esitas ka täiendavaid tõendeid, siis puudub põhjus pidada märgitud ajakulu vastuse koostamiseks koos seonduvate toimingutega kokku 31.5 tundi selgelt ülemääraseks. Olukorras, kus kohustuste rikkumise tuvastamisel ei oma rikkumise põhjused tähendust, puudus hagejal vajadus kohustuste rikkumise väidetavaid põhjuseid kohtu ette tuua ja täiendavaid tõendeid esitada. Hageja 6. septembri 2021. a arvamusest moodustas käsitlus rikkumise põhjustest pea poole (alates punktist 2.14), mistõttu tulnuks maakohtul hageja poolt menetluslikult ebavajalike väidete ja tõendite esitamist menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada.
10.Kostjad jäid ka muude hageja menetluskulude põhjendatuse osas enda 27. aprilli 2022. a menetlusdokumendis esitatud seisukohtade juurde leides, et hageja menetlusdokumentide koostamise kulu on ülepaisutatud.

2-20-10788

11.Lisaks märkisid kostjad, et kostjate ja hagejate menetluskulude suurused on väga erinevad: kostjate esindajakulu oli maakohtumenetluses kokku 8103.64 eurot ning hageja esindaja väidetav kulu (v.a riigilõiv) 17 696 eurot, millest maakohus pidas põhjendatuks 13 617.80 eurot, mistõttu on põhjendatud väita, et hageja lepingulise esindaja kulu maakohtus ei ole maakohtu otsusega välja mõistetud ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ega vajalik. Vastustaja seisukoht
12.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud.
13.Apellatsioonkaebuse esemest nähtuvalt on maakohtu otsust vaidlustatud ka riigilõivude ja dokumentaalse tõendi saamise kulu osas, kuid apellatsioonkaebuses puuduvad igasugused põhjendused, miks kostjad leiavad, et nad ei pea nende vastu esitatud hagi täieliku rahuldamise korral riigilõivusid või dokumentaalse tõendi saamise kulu vastustajale hüvitama.
14.TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamine on maakohtu diskretsiooniline otsus, millesse kõrgema astme kohus ei saa reeglina sekkuda. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust põhjalikult kontrollinud ega ole diskretsioonipiire ületanud, seda ei ole apellatsioonkaebuses ka väidetud. Kostjate mittenõustumine maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsusega ei tähenda, et maakohus oleks diskretsioonipiire rikkunud.
15.Kostjate vastuväide hageja 6. septembril 2021. a toimingu ajakulule on põhjendamatu, sest hageja hinnangul omas kostjate poolt juhatuse liikme kohustuste rikkumise põhjus olulist tähendust; maakohus ei olnud 6. septembri 2021. a menetlusdokumendi koostamise ajaks pooltele avaldanud, et ta ei pea juhatuse liikme kohustuste rikkumise põhjust oluliseks, mistõttu pidas hageja vajalikuks nimetatud asjaolu ja sellega seonduvad põhjendused kohtu ette tuua; kostjad ei ole 27. aprilli 2022. a vastuväidetes hageja menetluskulude nimekirjale väitnud, et juhatuse liikme kohustuste rikkumise motiiv ei ole oluline. Lisaks on hageja kostjate poolt juhatuse liikme kohustustuste rikkumise motiivi 6. septembri 2021. a arvamuses käsitlenud vaid 1 leheküljel menetlusdokumendi p-s 3 ehk ajakulu kõnealusele toimingule ei olnud suurem kui 1.5 tundi. Muus osas ei ole kostjad konkreetselt välja toonud, millistele menetlustoimingutele kulunud aeg ning miks on üle paisutatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, millega maakohus mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 14 057.80 eurot ületavas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks 14 057.80 eurot ületavas osas rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
17.Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu 31. mai 2022. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise 33 871.97 eurot ning viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 27. juulist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni ega osas, millega maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning määras, et kostjatel tuleb solidaarselt tasuda

2-20-10788 menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumiseni kuni täitmiseni ning et kohtuotsuse täitmise tagamiseks jääb jõusse 27. oktoobri 2020. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud (maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 14, 6, 7), jõustus see TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled menetluskulude kindlaksmääramise üle (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 5).

18.Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
19.Kolleegiumi hinnangul on kostjate apellatsioonkaebus põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud otsusest nähtub, et maakohus on vähendanud hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aega ning pidanud põhjendatuks ajakulu 126.4 tunni asemel 97.27 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse väiteid leiab ringkonnakohus, et vähendada tuleb hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendi (kd II, tl 34-44) koostamisele kulunud aega. Kõnealuse dokumendi koostamisele on hageja menetluskulude nimekirja järgi kulunud 31.5 tundi, mida maakohus on pidanud täies ulatuses põhjendatuks märkides, et ajakulu ei ole põhjust pidada selgelt ülemääraseks. Arvestades, et käesolevas asjas on hageja esitanud kostjate vastu nõude ÄS § 187 lg 2 alusel, mille põhjendatuse hindamisel ei ole oluline, millistel põhjustel kostjad enda kohustusi rikkusid, ei ole hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendile kulunud aeg põhjendatud ega vajalik osas, milles hageja tõi esile, milline oli kostjate tegelik põhjus loobumast AS-i TERE vastu olevast nõudest (kd II, tl 41-41p). Kõnealune osa moodustab menetlusdokumendist ligi 1 lehekülje. Arvestades hageja dokumendi mahtu (21 lk) ning õiguslikke põhjendusi ca 18 lehekülge, mh teatud refereerimisi, ning kohtupraktikat, mille kohaselt võiks kuluda professionaalsel esindajal 1 lehekülje pikkuse teksti koostamiseks ca 40 minutit, aga ka mitmete lisade komplekteerimist ning keskmisest keerukamat tsiviilasja (juhatuse liikme kohustuse rikkumine), saab pidada hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendile kulunud aega põhjendatuks 20 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus hageja 6. septembri 2021. a menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega 11.5 tunni võrra (31.5 – 20).
20.Apellatsioonkaebus ei sisalda ülejäänud hageja esindaja menetlustoimingutele kulunud aja osas ringkonnakohtu hinnangul selliseid konkreetseid vastuväiteid, mida maakohus ei oleks kaalunud ning mille alusel saaks asuda kulude vajalikkuse osas maakohtust erinevale seisukohale. Kontrollides maakohtu hinnangut ülejäänud kirjalike menetlusdokumentide ja menetlustoimingute ajakulule, leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud

2-20-10788 ajakulu on üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga (mh teatud korduvustega), mistõttu ei pea kolleegium põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Kolleegium nõustub vastavas osas maakohtu põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg-st 6 koosmõjus §-ga 659). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele osundab kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Samuti ei pea esindajate ajakulu olema menetluse lõikes võrdne (vt nt Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 214-14536, p 17). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14).

21.Seega hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud vajalik ja põhjendatud aeg maakohtus kokku 85.77 tundi (97.27 – 11.5). Kuivõrd hageja esindaja tunnitasule ei ole kostjad vastuväiteid esitanud, saab pidada hageja lepingulise esindaja põhjendatuks tasuks 12 007.80 eurot (85.77 tundi x 140 eurot). Hageja menetluskulude nimekirja järgi ei lisanud esindajakuludele käibemaksu. Arvestades, et maakohus on pidanud põhjendatuks ka hageja tasutud riigilõive ning tõendi saamise kulu, kuulub kokku hüvitamisele 14 057.80 eurot (1000 + 50 + 1000 + 12 007.80), mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
22.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
23.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja