lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-119742/12

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.11.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-119742/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.11.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2044
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-119742

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2022. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-119742 Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi L. S. vastu võlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 5 240,05 eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (Julianus Inkasso OÜ, e-post [email protected]) Kostja: L. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi L. S. vastu võlgnevuse, intressi ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista L. S.lt põhivõlgnevus summas 3 805,66 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
3.Välja mõista L. S.lt intress summas 395,55 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
4.Välja mõista L. S.lt sissenõutavaks muutunud viivis summas 734,39 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine
VÕS § 230 lg 1Müügigarantii
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista L. S.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (s.o. 3 805,66 euro) tasumata osalt alates 21.07.2022. a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6.Menetluskulud jätta täies ulatuses L. S. kanda.
7.Rahuldada OÜ Aktiva Finants menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista L. S.lt menetluskulud summas 1 075 eurot OÜ Aktiva Finants kasuks.
9.Välja mõista L. S.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 075 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 20.07.2022. a sõlmitud hagiavalduse kohaselt 16.11.2017 sõlmisid P OÜ ja kostja krediidikonto lepingu nr. xxxx (Lisa 1 lk 4). 06.04.2021 sõlmiti lepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt oli kostjale laenulimiidiks pandud 4000,00 eurot (Lisa 1 lk 15). 01.12.2021 seisuga oli kostja poolt kasutatud limiidi summa 3805,66 eurot, mis on välja toodud kostjale esitatud viimase arve peal (Lisa 9 lk 25). Kostja kohustus krediiti tagastama esitatud arvete alusel (Lisa 9). Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 194,34 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 3805,66 eurot (4000,00-194,34).
2.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu krediidikonto lepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40,02% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.11.2021 maksetähtajaga arvest kuni ülesütlemisele eelnenud viimase maksetähtajaga 10.01.2022 arveni summas (134,85+129,56+131,14) 395,55 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 395,55 eurot.
3.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3805,66 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.01.2022 kuni hagi esitamiseni 20.07.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 40,02% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 734,39 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana (Lisa 10). Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 734,39 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 21.07.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Arvestatuna

ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 3805,66 eurot x 8% = 304,45 eurot.

4.Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus
5.Olen juba mitu aastat makseid tasunud ja ei ole reaalne, et laenusumma ei ole vähenenud. Summa on läinud hoopiski suuremaks ja enda maksete kontrollimiseks on iseteenindusest kõik väljavõtted ära kustutatud, mis näib pigem kahtlase tegevusena. Olen igati nõus tasuma enda võlgnevuse õiglastes summades. Ühtlasi oleksin olnud nõus kokkuleppega, et teatud summat osadena maksta, kuna majanduslikolukord ei võimaldaks summat korraga tasuda, kuid seda võimalust sobivas summas ei olnud. Juurde on lisatud ka mõned väljavõtted, et olen makseid tasunud. Kohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
7.VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
8.Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud P OÜ-le tasumata krediidikonto lepingus nr xxxx kokkulepitud põhikohustuse eest 3 805,66 eurot. P OÜ on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud kirjaga. Teatis nõude loovutamise kohta on kostjale saadetud kostja poolt laenulepingutest avaldatud aadressile. Lepingu p 6.2. alusel tuleb lugeda teatis kostjale kättetoimetatuks.
9.Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud P OÜ-lt krediidikonto lepingu alusel laenulimiiti 4 000 eurot, millest 3 805,66 eurot on jäänud kahetsusväärselt tagastamata.
11.VÕS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga, so 25.01.2022. a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 3 805,66 eurot. Hageja on saatnud korduvaid meeldetuletusi kostja elukoha aadressil. Kostja on kõik meeldetuletused jätnud tähelepanuta.
12.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.
13.Käesoleval juhul on P OÜ ja kostja lepingus kokku leppinud intressimäära 40,02% aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Krediidi kulukuse määr 49% aastas, ei ületa laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja kohtu hinnangul õigustatud nõudma intressi summas 395,55 eurot.
14.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 26.01.2022 kuni 20.07.2022 lepingu p 7.1 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 40,02% aastas. Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisele järgenvast päevast 26.01.2022. a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 26.01.2022. a kuni 20.07.2022. a ning hageja viivisenõue summas 734,39 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. VÕS § 415 lg 1 esimese

lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lõikes 1. Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 40,02% aastas VÕS § 415 lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. Riigikohus asus oma lahendis 32-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.

16.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 21.07.2022. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 075 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 595 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 480 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 595 eurot.
20.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, komplekteerimiseks

ning selle kohtule edastamiseks, kostja vastusele seisukoha esitamiseks. Eelnimetatud toimingute ajakulu on taotluse kohaselt 3,8 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Hageja esindaja on osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 120 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja