lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-15515/54

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-15515/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2519
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 405LihtmenetlusVÕS § 197 lg 1, 2Tasaarvestuse mõisteTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 456 lg 1Kohtuotsuse jõustumineTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-15515/44Harju Maakohus Tallinna kohtumaja04.04.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-138823/39Harju Maakohus Tallinna kohtumaja12.10.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
RW-Rent OÜ14237154(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15515

Kohtuasi

RW-Rent OÜ hagi Avaram Trade & Marketing OÜ vastu võla, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks Avaram Trade & Marketing OÜ vastuhagi RW-Rent OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. aprilli 2022. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

RW-Rent OÜ 14. aprilli 2022. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastukostja (apellant) RW-Rent OÜ (registrikood 14237154), lepinguline esindaja Tanel Riivits Kostja/vastuhageja (vastustaja) Avaram Trade & Marketing OÜ (registrikood 12733297), seaduslik esindaja AB

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 4. aprilli 2022. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-15515 jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta RW-Rent OÜ kanda. Avaram Trade & Marketing OÜ-l puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 339Rendilepingu mõiste

2-20-15515 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.RW-Rent OÜ (hageja, vastukostja) esitas Avaram Trade & Marketing OÜ (kostja, vastuhageja) vastu hagi, millega palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 984 eurot, viivis 38.04 eurot, kahju hüvitis 207 eurot (kohtumenetlusele eelnenud õigusabikulud) ning viivis alates 23. oktoobrist 2020. a 0.05% päevas põhivõlalt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest menetluskulude täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid RW-Rent OÜ (hageja, vastukostja) ja Avaram Trade & Marketing OÜ (kostja, vastuhageja) suulise rendilepingu, millega hageja andis kostja kasutusse sõiduki Mercedes Benz reg. nr. 980BYB perioodiks 24. juuli 2020. a kuni 7. august 2020. a. Sõiduki tasu oli 40 eurot päevas ja sellele lisandus 0.06 eurot päevas lisakilomeetri tasu. Kostja käis sõidukiga Poolas. Hageja esitas kostjale kaks arvet, mida kostja ei tasunud.
3.Hageja täpsustas enda nõudeid ja põhjendusi, mille kohaselt on hagejal kostja vastu järgmised nõuded: renditasu nõue 600 eurot, renditasu nõue asja hilisema tagastamise eest 60 eurot, tasu lubatud kilometraaži eest 99.30 eurot või alternatiivselt 76.80 eurot, inventari hüvitamise nõue 46 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ja seetõttu on hagejal kostja vastu rahaline nõue koos käibemaksuga 966.36 eurot, alternatiivselt 939.36 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise 38.04 eurot, kahju hüvitise 207 eurot ja viivise alates 23. oktoobrist 2020. a 0.05% päevas 984 eurolt kuni kohustuse täitmiseni.
4.Kostja vastuhagile vaidles hageja vastu. Hageja andis kostjale üle korras sõiduki. Sõiduk läks teel katki ning see tagastati 8. augustil 2020. a. Sellest, et sõidukil oli midagi viga, pidi sõiduk märgutulega teada andma. Kostja ei teinud midagi sõiduki seiskumise vältimiseks. Kostja pidi viivitamatult teatama hagejale tehnilisest puudusest. Kostja teatas küll sõiduki rikkest, kuid tema muud kulud on tekkinud tema enda isetegevusest, need on hagejaga kooskõlastamata. Pukseerimistasu on ebamõistlik. Põhjendatud pole kostja väide, et ta ei saanud sõidukit kasutada 1.5 kuni 2.5 päeva, rääkida saab 1-päevasest viivitusest. Viivisemääras ei ole pooltel kokkulepet. Kostja vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid lepingu suuliselt ja leppisid kokku sõiduki kasutamise fikseeritud tasus 600 eurot (lisandub käibemaks) perioodi eest 24. juuli 2020. a kuni 7. august 2020. a. Muid tasukokkuleppeid ei olnud. Arves märgitud nõuded ei klapi kokkulepituga. Puudus kokkulepe inventari üürimiseks, õigusabikulude nõue ei ole põhjendatud. Sõidukit kasutati ärilistel eesmärkidel.

2-20-15515

6.Kostja kasutas heaperemehelikult autot, kuid tagasiteel Eestisse läks see Poolas kiirteel katki ja jäi kiirteel seisma. Kokku ei saanud kostja kasutada autot 2.5 päeva, mistõttu ei ole kostjal kohustust tasuda hagejale renti 2.5 päeva eest. Kuna renditasu oli 600 (ilma käibemaksuta) ja kostja ei pea maksma 100 eurot (ilma käibemaksuta), siis on kostjal kohustus maksta koos käibemaksuga 600 eurot. Kuna sõiduk läks katki, mille eest vastutab hageja, siis tekkisid kostjal kahjud: pukseerimistasu 668 eurot, taksokulud 98.12 eurot, hotellikulud 45.49 eurot, sularaha väljavõtu teenuse kulud 27.36 eurot, kokku 838.97 eurot. Sellele lisandub viivis 0.05% alates
1.septembrist 2020. a kuni nõude täitmiseni, mis vastuhagi esitamise ajaks oli 30.62 €.
7.Algul märkis kostja vastuhagis, et tasaarvestab oma nõude 838.97 eurot hageja nõudega 600 eurot (käibemaksuga) ning seejärel jääb hagejal tasuda kostjale veel 338.97 eurot. Kostja märkis algselt, et alandab hinda ja et ei tasu osade päevade eest renditasu hagejale, kuid hiljem selgitas, et ta keeldub tegelikult renti maksmast nende päevade eest, kui ta ei saanud sõidukit kasutada. Kostja palus hagejalt välja mõista 838.97 eurot, tasaarvestada tema 838.97-eurone nõue hageja 500-eurose nõudega, millele lisandub viivis 0.05% päevas alates 1. septembrist 2020. a kuni kohustuse täitmiseni ja mis perioodi eest 1. september 2021. a kuni 20. detsember 2021. a on 199.67 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Menetluskuluks on tõlkekulud 150 eurot ja riigilõiv 175 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 4. aprilli 2022. a otsusega hagi osaliselt mõistes kostjalt hageja kasuks hüvitise 207 eurot, põhivõla (renditasu) 124 eurot, viivise 18.14 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a viivise võlgnetavalt põhivõlalt (võlgnetavalt renditasult) VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Maakohus rahuldas osaliselt ka vastuhagi, mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahju hüvitise 311.71 eurot, viivise 18.63 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a viivise võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus nii hagi kui ka vastuhagi menetlusega seoses poolte endi kanda ning rahalise suuruse seetõttu kindlaks määramata. Maakohus tunnistas otsuse viivitamatult täidetavaks.
9.Maakohus selgitas, et tegemist on lihtmenetlusega TsMS § 405 mõttes.
10.Maakohus leidis, et poolt vahel on sõlmitud VÕS § 339 järgi sõiduki rendileping. Kostja esitas oma vastuhagis tasaarvestuse vastuväite, millega soovis tasaarvestada oma kahjunõude 838.97 eurot hageja 500-eurose nõudega. Maakohus leidis, et kostja kahjunõue on põhjendatud summas 811.71 eurot (pukseerimistasu, hotelli- ja taksokulud). Seega ei lõppe VÕS § 197 lg 2 järgi hageja nõue kostja vastu kostja poolt 838.97 euro tasarvestusega, vaid 811.71 eurose tasarvestusega. Nii lõppes VÕS § 197 lg 1 ja 2 järgi hageja nõue summas 500 eurot kostja poolt 811.71-eurose nõudega vastavalt 13. novembri 2020. a tasaarvestuse avaldusele 14. detsembril 2020. a, kui hageja esindaja sai kätte vastuhagi koos tasaarvestuse avaldusega. Nii on hagejal endiselt õigus nõuda kostjalt ülejäänud renditasu maksmist 124 eurot ja viivist. Maakohus märkis, et viivist on hagejal õigus nõuda 624 eurolt alates 4. augustist 2020. a kuni 14. detsembrini 2020. a summas 18.14 eurot ning edaspidi alates 15. detsembrist 2020. a 124 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni võla tasumiseni. Nii kuulub hageja viivisenõue osalisele rahuldamisele. Kahju hüvitise 207 euro nõudelt ei ole hageja viivist nõudnud.
11.Seega leidis maakohus kokkuvõtvalt, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 207 eurot, põhivõlg (renditasu) 124 eurot, viivis perioodi 4. august 2020. a kuni

2-20-15515 14. detsember 2020. a eest 18.14 eurot ja edaspidiselt viivis TsMS § 367 järgi võlgnetavalt põhivõlalt alates 15. detsembrist 2020. a VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.

12.Maakohus asus seisukohale, et kostja kahjunõue 811.71 eurot kuulus osalisele rahuldamisele ja tema nõue hageja vastu lõppes VÕS § 197 lg 1, 2 järgi sama moodi tasaarvestuse tulemusel 14. detsembril 2020. a vastavalt 500 euro ulatuses ning järelejäänud kahjunõude osa on 311.71 eurot. Nii saab kostja nõuda hagejalt 311.71 euro tasumist ja viivist TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni. Maakohus tuvastas, et viivis nõudelt 811.71 eurolt on perioodi 1. september 2020. a kuni 14. detsember 2020. a eest 18.63 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist 311.71 eurolt kuni selle tasumiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Seega kuulub kostja viivisenõue osalisele rahuldamisele. Nii kuulub kostja vastuhagi osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb mõista kostja kasuks välja kahju hüvitis 311.71 eurot, viivis 18.63 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a viivis võlgnetavalt kahju hüvitiselt TsMS § 367 järgi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni.
13.Seoses menetluskuludega tõi maakohus esile, et hageja soovis kostjalt välja mõista 966.36 eurot (alternatiivne nõue oli väiksem), kahjuhüvitise 207 eurot, ühekordse summana viivise 38.04 eurot ja edasiulatuva viivise. Maakohus leidis, et hageja nõue oli põhjendatud summades 624 eurot, 207 eurot, 18.14 eurot ja edasiulatuva viivise osas. Seega rahuldas kohus hageja nõude 70% ulatuses. Kostja soovis hagejalt saada kahjuhüvitist 838.97 eurot ja edaspidiselt viivist. Maakohus selgitas, et kostja nõue oli põhjendatud summades 811.71 eurot, 18.63 eurot ja edasiulatuva viivise osas. Seega kuulus kostja nõue rahuldamisele 99% ulatuses.
14.Maakohus märkis, et hageja tasus tsiviilasjas riigilõivu 200 eurot ja kostja tasus riigilõivu 175 eurot. Hageja kasutas hagi ja vastuhagi menetlemisega seoses esindajat, hageja lepingulise esindaja kulu on 2375.40 eurot ehk üle tsiviilasja hinna; kostjal olid tõlkekulud 150 eurot. Samas kuulus hageja hagi väiksemas ulatuses osalisele rahuldamisele kui kostja vastuhagi. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et nii hagis kui vastuhagis jäävad poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda ja kohus nende kulude suurust seetõttu kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas (resolutsiooni punkt 5) ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja maakohtus kandud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega kostja kanda, jätta kostja maakohtus kantud menetluskulud proportsionaalselt vastuhagi rahuldamise ulatusega hageja kanda ning tasaarvestada poolte menetluskulude nõuded katuuvas ulatuses. Alternatiivselt palus hageja jätta menetluskulud poolte kanda võrdses ulatuses. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
16.Hageja ei nõustunud maakohtuga osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-15515

17.Hageja heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole menetluskulude jaotust piisavalt põhjendanud, sest ainuüksi hagi/vastuhagi rahuldamise proportsiooni ning menetluskulude rahalise suuruse pinnalt ei ole hageja hinnangul antud juhul võimalik maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas mõista ning lugeda TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud alternatiivi valikut, s.o menetluskulude poolte endi kanda jätmist, põhjendatuks. Kuivõrd maakohus ei ole põhjendanud kõrvalekallet üldreeglist arusaadaval ning kohasel viisil, on maakohus rikkunud TsMS §-des 436 lg 1 ja 442 lg 8 sätestatut.
18.Hageja hinnangul on kohtu põhjendusest lähtuvalt menetluskulude poolte endi kanda jätmise peamiseks põhjuseks erinevus hageja ja kostja poolt kantud menetluskulude suuruses, mis on tingitud lepingulise esindaja kasutamisest/mittekasutamisest. Lepingulise esindaja kasutamine on aga menetlusosalise õigus; pealegi rahuldas kohus nii hageja kui ka kostja nõuded enam kui 50% ulatuses. Kulude jätmine poolte endi kanda ei ole õiglane ning on põhjendamatu. Muuhulgas tõi hageja esile, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Lisaks märkis hageja, et maakohtu määratud tähtajaks kostja kohast vastuväidet hageja menetluskulude ei esitanud.
19.Hageja leidis, et menetluskulud tuleks jaotada proportsionaalselt vastavalt hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusele ning need tasaarvestada. Vastustaja seisukoht
20.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja leidis, et kuivõrd maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt, siis olid sellega seotud menetluskulud õigustatud. Lisaks oli hagejal võimalik sõlmida kostjaga kostja pakutud tingimustel kompromiss. Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja kanda ning mõista kostja kulud hagejalt välja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

21.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
22.Ringkonnakohus märgib, et kuna Harju Maakohtu 4. aprilli 2022. a otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise 207 eurot, renditasu 124 eurot, viivise 18.14 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a viivise võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni ning rahuldas osaliselt vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kahju hüvitise 311.71 eurot, viivise 18.63 eurot ja alates 15. detsembrist 2020. a viivise võlgnetavalt kahju hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni selle tasumiseni, jõustus see TsMS § 456 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel edasi kaebamata. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled menetluskulude jaotuse üle.
23.Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus on menetluskulude jaotamise viisi jätnud põhjendamata ning jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus nr 3-2-1136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohus on

2-20-15515 seisukohal, et maakohus ei ole diskretsioonipiiridest väljunud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on menetluskulud õigesti jaotanud ning nõustub maakohtu otsuse vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

24.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul oli vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud jätta kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda. See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist (vt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641/69, p 23.1). Samas ei takista see kohtul konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud. Seega on õige, et maakohus lähtus menetluskulude jaotusel nii hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusest kui ka poolte menetluskulude suurusest.
25.Arvestades, et hageja ja kostja olid esitanud menetluses üksteise vastu vastastikused nõuded ja maakohus rahuldas mõlema poole nõuded samas suurusjärgus (kostjalt mõisteti hageja kasuks 349.14 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis ning hagejalt mõisteti kostja kasuks 330.34 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis), st kokkuvõttes on poolte menetluses saavutatud tulem võrdväärne, on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (Riigikohtu 6. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 67). Lisaks on kolleegiumi hinnangul maakohus õigesti asunud seisukohale, et arvestades hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatust ning poolte menetluskulude suuruste erinevust (hagejal 2375.40 eurot, kostjal 150 eurot), ei oleks õiglane, kui kostja peaks tasuma 70% hageja menetluskuludest; ka menetluskulude võrdsetes osades poolte kanda jätmine ei oleks menetluskulude suuruse erinevust ning asja tulemit arvestades õiglane. Olenemata sellest, et kostja ei esitanud maakohtu määratud tähtajaks hageja menetluskuludele vastuväidet, on nii menetluskulude jaotus kui ka kindlaksmääramine kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu ei ole kohus poolte seisukohtadega viidatud küsimustes seotud.
26.Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohtu põhjendused seoses menetluskulude summa ja tsiviilasja hinnaga ei ole Riigikohtu praktikaga kooskõlas (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324). See ei mõjuta menetluskulude jaotuse kohta tehtud lõppjäreldust. Seega puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse muutmiseks. Menetluskulud
27.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 teise lause alusel hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud apellatsioonkaebuse menetlemisel menetluskulusid. Seega puuduvad kostjal hüvitatavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja