lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-13235/5

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 27.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-13235/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1503
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-13235/8Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium19.12.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2022, Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13235

Tsiviilasi Tsiviilasja hind

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX vastu võla nõudes 5247,90 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindajad lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja XX (isikukood x) Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi osaliselt.
3.Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 2656,33 eurot, viivis seisuga 26.03.2020 873,52 eurot, viivis perioodi 16.10.2020-06.09.2022 eest 402,18 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.
4.Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.09.2022 põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 1380,63 eurot.
5.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 3141 lg 2
TsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 456 lg 3Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
Menetluskulud jätta 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda.
6.Välja mõista kostjalt XX hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 620 eurot (sh riigilõiv 476 eurot ja õigusabikulud 144 eurot).
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal XX tasuda Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused

1.TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:
2.Hageja esitas 06.09.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudekulu nõudes.
3.Kohus võttis hagi 07.09.2022 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
4.Nõude aluseks on poolte vahel 26.03.2020 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr x. Võlgnevus tuleneb poolte vahel 12.09.2016 sõlmitud väikelaenulepingust nr w, mille alusel kostja võlgnes hagejale 3739,93 eurot ja viiviseid 875,45 eurot. Kuna kostja väikelaenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, siis sõlmisid pooled kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1,93 eurot ja võimaldas kostjal tasuda kohustuse 4613,45 eurot (3739,93+873,52), millele lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot osamaksetena. Kostja tasus nõudest 1113,60 eurot, millest 30 eurot arvestatu lepingu tasu 30 euro katteks ning 1083,60 eurot põhivõla katteks. Kostjal jäi tasumata 2656,33 eurot ja viivised 853,72 eurot. Kuna kostja kohustust ei täitnud, luges hageja tulenevalt kompromisslepingu punktist 3.1 nõude tervikuna sissenõutavaks 15.10.2020. Kostja kohustus tasuma viivist 0,06% päevas. Hageja on edastanud kostjale kolm võlateatist maksumusega kokku 35 eurot.
5.Kostjale toimetati hagiavaldus ja 07.09.2022 kohtumäärus kätte 06.10.2022 juhindudes TsMS § 3141 lg 2 e-postiaadressil x. Kostja kinnitas, et nimetatud e-postiaadress kuulub kostjale kohtule telefoni teel 29.09.2022.
6.Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 26.10.2022. Kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

8.Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ulatuses, milles see on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
9.Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,06% päevas, s.o 21,60% aastas, liigaasta puhul 21,90% aastas. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi 16.10.2020-06.09.2022 eest summas 402,18 eurot ja alates 07.09.2022 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt, kuid mitte suuremas summas kui 1380,63 eurot (2656,33-873,52-402,18).
10.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
13.Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (hagi koostamine, komplekteerimine ja esitamine 3 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga).
14.Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule.
15.Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16), tunnitasu 165 eurot, 180 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-183-15, p 18), 183,60 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-115-14, p 14) ja 193,20 eurot (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-82-14, p 28). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Hagejale on osutatud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ning on põhjendatud.
16.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et hageja ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega arvestab kohus tasu käibemaksuga.
17.Hageja lepingulisel esindajal on kulunud dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks, hagi koostamiseks ja esitamiseks 3 tundi ja 50 minutit. Kohus leiab, et kuna tegemist on tüüphagiga, milliseid hageja esitab kohtule suurel hulgal, siis ei ole ajakulu usutav. Lisaks arvestades hagi sisu ja mahtu ja esitatud lisasid, võib mõistlikuks ajakuluks pidada 1 tund ja 30 minutit ehk 180

eurot käibemaksuga.

18.Kokku põhjendatud hageja menetluskulud 775 eurot (595+180).
19.Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 20% ulatuses ja kostja kanda 80% ulatuses. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 80% menetluskuludest, s.o 620 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
20.TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.
22.TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja