Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja 27. oktoober 2022, Tallinn koht Kohtuasja number
2-22-10672
Kohtuasi
X hagi Julianus Inkasso OÜ, kohtutäitur Kaire Põltsi ja Nemo System OÜ vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. augusti 2022. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja AK Kostja kohtutäitur Kaire Põlts, esindaja kohtutäituri abi Tõnu Kala Kostja Nemo System OÜ (registrikood 14321848), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtutäitur ei arvestanud kinnisasja kaasomanike (võlgniku suhtes kohustatud isikute) huvidega. Kohtutäitur ei võtnud arvesse hageja soovi täita nõue võlgnikust venna (C) eest (TMS § 171 lg1 p 1). Ka ei uurinud kohtutäitur hagejalt C pärandvara koosseisu kohta, vaid pani kinnisasja koheselt enampakkumisele. Sellega rikkus kohtutäitur TMS §-s 198 sätestatut. Ka ei kohaldanud kohtutäitur TMS § 46 lg 1 p 4, kuigi hageja palus korduvalt maksetähtaja ajatamist, sest ta oli nõus venna võlgnevuse tasuma. Seega on kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur on nõude täitmiseks kasutanud kõige suurema riivega meedet, kaalumata teisi võimalusi. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ka tõendid. Hageja ei saa tsiviilasjas nr 2-22-4087 tehtud otsuse alusel kinnistusraamatusse omaniku kannet teha, sest kohtutäitur ei luba kannet muuta. Kohtutäitur soovib, et muudatus oleks tehtud pärimisõiguse (mille koosseisu kuulub vaidlusalune korteriomand) kostja III kui ostja kasuks. Hageja palub määruskaebuse rahuldamise korral tagastada hageja arvelduskontole määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10 ja selles viidatud kohtupraktika). Teiseks märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohtu hinnangul ei vasta hagi tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele, tuleb kohtul esile tuua, millistele konkreetsetele nõuetele hagi ei vasta, ning võimaldada hagejal ka need hagi menetlemist välistavad puudused kõrvaldada (TsMS § 3401 lg 1). Praegusel juhul maakohus seda teinud ei ole. Maakohus on vaidlustatud määruses hagejale selgitanud, et hagiavalduses tuleb TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt välja tuua, mida konkreetselt TMS § 223 lg-s 1 sätestatust rikuti. Seega keeldus maakohus puudustega hagi menetlusse võtmisest, andmata seejuures hagejale võimaluse hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.