lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-12502/8

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-12502/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-12502

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja X (isikukood viibimiskoht Tartu Vangla)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

XXXXXXXXXXX,

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 191 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 25. augustil 2022 Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks. Avaldaja soovis saada riigi õigusabi pankrotiavalduse esitamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Harju Maakohus jättis avalduse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Maakohtu hinnangul on pankrotiavalduse esitamiseks vajalik üksnes maksejõuetuse põhistamine (pankrotiseaduse (PankrS) § 13) ning kohtule võlanimekirja esitamine. Maakohtu hinnangul ei ole pankrotiavalduse esitamine keeruline toiming, mistõttu on avaldaja võimeline seda ise tegema. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

2-22-12502

3.Avaldaja esitas Harju Maakohtu 30. augusti 2022. a määruse peale määruskaebuse. Avaldaja leidis, et maakohus keeldus põhjendamatult talle riigi õigusabi andmisest. Avaldaja selgituse kohaselt ei ole ta võimeline õigusabi eest tasuma või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena. Avaldaja on vanglas viibiv töötu, kellel puudub lähitulevikus töötamise võimalus. Avaldaja palus anda talle pankrotiavalduse esitamisel menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning määrata riigi õigusabi korras esindaja.
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
5.Ringkonnakohus esitas Tartu Vanglale päringu avaldaja töövõime ning vanglas töötamise võimaluste kohta.
6.Tartu Vangla vastuse kohaselt hindas Tartu Vangla meditsiiniosakond 12. oktoobril 2022 avaldaja töövõimet ning leidis, et avaldaja võib osaleda vangistuse ajal kergel majandustööl.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8.Avaldaja soovis saada menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi seoses pankrotiavalduse esitamisega.
8.1.Ringkonnakohus selgitab menetlusabi andmise osas järgmist. TsMS § 180 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest, või määrata, et isik võib tasuda riigilõivu osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Taotlejale antakse TsMS § 181 lg 1 järgi menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
8.2.Avalduse kohaselt soovib avaldaja esitada pankrotiavaldust. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Tartu Vangla vastuse kohaselt võib avaldaja osaleda vangistuse ajal kergel majandustööl ning see on kavandatud ka tema individuaalses täitmiskavas. Avaldajal on seni olnud ja on ka tulevikus võimalik kinnipidamisasutuses tööd teha, et saada sissetulekut, millest riigilõv tasuda. Kohus saab kinnipidamisasutuses viibiva isiku väikese suurusega riigilõivust vabastada juhul, kui kinnipeetaval on mõjuvad põhjused, mis takistavad tal vanglas töötamist. Avaldaja mõjuvaid

2-22-12502 põhjuseid töötamise võimatuse kohta esile ei toonud, seega tuleb avaldaja taotlus riigilõivu tasumsiest vabastamiseks jätta rahuldamata.

9.Teiseks soovis avaldaja saada riigi õigusabi korras määratud esindajat pankrotiavalduse esitamiseks.
9.1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning sama sätte lg 2 kohaselt lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. 1. juulist 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 11 lg 1 kohaselt võib võlgnik makseraskuste korral esitada enda suhtes maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Sama sätte lg 2 sätestab, millised andmed peavad maksejõuetusavalduses sisalduma. FiMS § 9 lg 1 alusel on justiitsministri 29. juuni 2022. a määrusega kehtestatud võlgniku maksejõuetusavalduse vorm (määruse lisa 1) ning võlanimekirja vorm (lisa 5).1 Maksejõuetuse avalduse esitamiseks vajalikud vormid igaühele vabalt ja tasuta kättesaadavad Justiitsministeeriumi veebilehel ning kohtus (FiMS § 9 lg 3).
9.2.Ülalkirjeldatud seadusesätetest nähtub, et pankrotiavalduse kohtule esitamine ei nõua põhjalikke õigusalaseid teadmisi ning seadusandja on selle esitamiseks kehtestanud kohustuslikud vormid, mis lihtsustavad avalduse esitamist. Eelnevast tulenevalt ei ole pankrotiavalduse esitamise puhul tegemist õiguslikult keerulise toiminguga. Seega peaks iga inimene sellega iseseisvalt hakkama saama. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et avaldaja ei vaja pankrotiavalduse esitamiseks riigi õigusabi korras õigusalase kvalifikatsiooniga esindaja määramist.
9.3.Ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse riigi õigusabi saamise taotluse osas rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata, kuna maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul on täidetud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabist keeldumiseks. Avaldaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning iseseisvalt ilma kõrvalise abita pankrotiavalduse esitama.
10.TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin

Kättesaadav internetis aadressil: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072022033

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium