lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-19013/20

Ühinguõigus › Sundlõpetamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-19013/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Sundlõpetamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2376
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 171 lg 2Otsuse eelnõuÄS § 206 lg 1, 2, 3Likvideerijate määramineTsMS § 172 lg 1, 6Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 311Menetlusdokumendi kättetoimetamine kohturuumidesTsMS § 4772 lg 1, 2TsMS § 595 lg 2Registrisekretäri pädevusTsMS § 603 lg 1, 3Nõuded määratavatele isikuteleÄS § 136Osakapital

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10.10.2022.a, Tallinn Kohtuasja number

2-21-19013

Kohtuasi

Tartu Maakohtu registriosakonna avaldus OÜ Kivi Apartments sundlõpetamise otsustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2022.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Kivi Apartments määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tartu Maakohtu registriosakond (Pikk 32, 44307 Rakvere; e-post: [email protected]) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): OÜ Kivi Apartments (registrikood 12600314, aadress L.Koidula tn 2-6, 10125 Tallinn; e-post xxx), seaduslik esindaja C (isikukood XXXXXXXXX) Likvideerija Y (isikukood XXXXXXXXX, aadress XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 18.02.2022.a määrus jätta muutmata.
2.OÜ Kivi Apartments määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta OÜ Kivi Apartments kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
ÄS § 176Vara vähenemine
ÄS § 203 lg 1Sundlõpetamine
ÄS § 205Likvideerimine
ÄS § 209Likvideerijate õigused ja kohustused
ÄS § 64Registrikaardi andmed
TsMS § 206 lg 3Poolte õigused
TsMS § 602Juriidilise isiku juhtorganite liikmete ja muude isikute määramine
TsMS § 605 lg 2Tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine kohtu määratud isikule
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-21-19013

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud, menetluse käik

1.03.12.2021.a edastas Tartu Maakohtu registriosakond (avaldaja) Harju Maakohtule TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel OÜ Kivi Apartments (puudutatud isik) dokumendid, et algatada menetlus ÄS § 203 lg 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
2.07.12.2021.a määrusega võttis Harju Maakohus avalduse menetlusse, määras teatada sellest asjast puudutatud isikule; puudutatud isikul esitada soovi korral seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise osas ning tasuda likvideerimismenetluse läbiviimise soovi korral TsMS § 605 lg 2 alusel 300 eurot kohtu deposiitkontole 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest alates. Puudutatud isikule toimetati 07.12.2021 kohtumäärus kätte e-posti teel 18.01.2022 kooskõlas TsMS § 3111 lg-ga 51.
3.Puudutatud isik kohtumäärusele ei vastanud, sh ei tasunud likvideerija tasu ega kõrvaldanud registriosakonna poolt osundatud puudust.
4.Äriregistri teabesüsteemist ja kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuulub kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX).
5.10.02.2022.a küsis Harju Maakohus pankrotihaldur Y-lt nõusolekut hakata äriühingu likvideerijaks. Y esitas oma nõusoleku 10.02.2022.a. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus sundlõpetas 18.02.2022.a puudutatud isiku ja määras läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetluse. Maakohus määras puudutatud isiku likvideerijaks Y, kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja puudutatud isiku registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.09.2022.a, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt teostas registripidaja Harju Maakohtule esitatud avaldusest nähtuvalt kontrolli kõigi puudutatud isiku poolt esitatud majandusaasta aruannete (2017-2019) üle. Alates 2017. aastast ei vasta puudutatud isiku netovara ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
8.Harju Maakohtule esitatud äriregistri toimikust ja registriosakonna kaaskirjast nähtub, et 26.04.2021.a hoiatusmäärusega registriasjas (Ä 10191873 / M2) teatas registripidaja OÜ Kivi Apartments juhatusele osaühingu netovara mittevastavust ÄS §-le 136. Osaühingu juhatusele anti tähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS §-le 176. Tähtajaks ei ole OÜ Kivi Apartments juhatus teatanud registripidajale oma otsusest võtta tarvitusele ÄS § 176 abinõud. Osaühingu netovara ei vasta ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele.
9.ÄS § 203 lg 1 kohaselt lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui: 1) osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud; 2) juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud; 3) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

2-21-19013

10.ÄS § 176 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
11.Nähtuvalt äriregistri poolt kohtule esitatud avaldusest ei vasta puudutatud isiku netovara seaduses sätestatule ning puudutatud isik tuleb sundlõpetada.
12.ÄS § 205 kohaselt toimub osaühingu lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 206 lg 3 kohaselt määrab kohus likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
13.Kohus leidis, et käesoleval juhul tuleb viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus, kuivõrd äriühingule kuulub registriossa nr XXXXXXX kantud kinnisasi.
14.TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. ÄS § 206 lg 3 järgi kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.
15.TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.
16.Kohus leidis, et tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine likvideerimismenetluses on põhjendatud määrata likvideerijaks erapooletu isikuna pankrotihaldur, kes on andnud omapoolse nõusoleku likvideerijaks hakkamise osas. Pankrotihaldur Y on andnud kohtule oma nõusoleku puudutatud isiku likvideerijaks asumiseks. Kohtu hinnangul on Y kui pankrotihaldur eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Y on likvideerijana tegutsenud ka varem, sh kohtu poolt määratud likvideerijana. Y on kinnitanud oma sõltumatust kõigist menetlusosalistest. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Y. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220.
17.TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise

2-21-19013 kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

18.Kohus kohustas likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.09.2022.a, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatas, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
19.Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Määruskaebus
20.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus otsustas puudutatud isiku sundlõpetada ja läbi viia tema likvideerimismenetluse, määras likvideerijaks Y ning tegi muud menetluslikud otsustused ja teha asjas uus määrus, millega jätta puudutatud isik sundlõpetamata; alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et puudutatud isiku sundlõpetamise tühistamiseks alus puudub, tühistada kohtumäärus osas, millega kohus määras likvideerijaks Y ning teha asjas uus määrus, millega määrata likvideerijaks juhatuse liige C.
21.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlustatud määrus seaduslik. Määruskaebuse esitaja ei ole 07.12.2021.a kohtumäärust kätte saanud, mistõttu ei olnud määruskaebuse esitaja kirjaliku vastuse esitamiseks kohtu poolt määratud tähtajast teadlik. Vaidlustatud määruse tegemise hetkeks, so 18.02.2022.a oli määruskaebuse esitaja netovara viidud vastavusse ÄS §s 176 sätestatud nõuetega.
22.Kohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Kohtu põhjendusest on järeldatav, et määruskaebuse esitaja seaduslikud esindajad ei oleks likvideerimismenetluses erapooletud ega suudaks tagada võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kohtu järeldus on oletuslik ega ole põhjendatud. Vaidlustatud määrusest ei selgu, millest kohus on järeldanud, et määruskaebuse esitaja seaduslikud esindajad ei suuda likvideerimismenetlust erapooletult läbi viia ega tagada võlausaldajate võrdset kohtlemist. Kui kohus leiab, et määruskaebus sundlõpetamise otsustamise tühistamiseks ei ole põhjendatud, taotleb määruskaebuse esitaja alternatiivselt, et likvideerijaks määrataks Y asemel määruskaebuse esitaja seaduslik esindaja C. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata mõlema esitatud nõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust väide, et määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu poolt asjas 07.12.2021.a tehtud menetlusse võtmise määrust kätte saanud.

2-21-19013

26.Vaidlustatud määrusest, tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetas maakohus 07.12.2021.a määruse puudutatud isikule tema e-posti aadressil XXX kätte TsMS § 3111 lg 51 alusel 11.01.2022.a e-kirjaga, milles selgitas, et loeb e-kirja kooskõlas TsMS § 3111 lg-ga 51 selle saatmisest 5 tööpäeva möödumisel puudutatud isikule kättetoimetatuks.
27.TsMS § 3111 lg 51 sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.
28.Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sätte näol on tegemist alates 01.01.2022.a jõustunud seadusemuudatusega, mille eesmärgiks on Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8fad2d24-dfa1-4204-81e5-bb35801db14c) kohaselt lihtsustada ja tõhustada menetlusdokumentide äriühingutele kättetoimetamist. Sealjuures on seaduse muudatust põhjendatud sellega, et ÄS § 64 p 2 kohaselt on registrikaardile kohustus kanda ka ettevõtja või ühingu elektronposti aadress ning majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast ekirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Muudatus on põhjendatud, kuna äriühingutel on suurem hoolsuskohustus äriregistris enda kannete õigsust kontrollida ning vähemalt korra päevas kontrollida äritegevuses kasutatavat e-posti.
29.Tsiviilasja materjalides sisalduva 03.12.2021.a registrikaardi väljatrüki kohaselt on määruskaebuse esitaja e-postiaadressiks XXX. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt üritas maakohus 07.12.2021.a menetlusse võtmise määrust selle tegemise kuupäevast alates puudutatud isikule kätte toimetada avaliku e-toimiku kaudu, kuid kumbki juhatuse liige ei võtnud dokumente vastu. Arvestades eeltoodut olid 11.01.2022.a täidetud eeldused 07.12.2021.a määruse puudutatud isikule kättetoimetamiseks TsMS § 3111 lg 51 alusel ning maakohus võis määruse puudutatud isikule lugeda kätte toimetatuks ilma kättesaamiskinnitust saamata alates 18.01.2022.a.
30.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka väide, et vaidlustatud määruse tegemise hetkeks oli puudutatud isiku netovara viidud vastavusse ÄS § 176 sätestatud nõuetega.
31.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et nii nagu maakohtus vaidlustatud määruses õigesti märkis, sätestab ÄS § 176, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.
32.Sealjuures pidi puudutatud isik netovara seadusega vastavusse viimisel arvestama veel kahe olulise tingimusega: ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 2500 eurot

2-21-19013 ning netovaraks loetakse ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt bilansi aktiva üldsummast passivas näidatud kohustuste üldsumma lahutamise tulem. Eeltoodust tulenevalt tuli puudutatud isikul määruskaebuse edukuse tagamiseks esitada tõendid, millest nähtuks osakapitali suurendamine ja netovara vastavusse viimine äriseadustikus sätestatud tingimustele.

33.TsMS § 662 lg 3 alusel on uute tõendite esitamine määruskaebuse põhjendamiseks lubatav. Määruskaebuse esitaja on kaebusele lisanud bilansi seisuga 31.01.2022.a, mille kohaselt on puudutatud isiku osakapitali nimiväärtuseks 2500,00 eurot, aktiva üldsumma 522,00 eurot ja passiva kohustuste üldsumma 100,00 eurot. Eeltoodu alusel moodustab määruskaebuse esitaja netovara seega kokku 422,00 eurot (522,00-100,00), mis ei võimalda aga nõustuda määruskaebuse eelpool toodud väitega. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi määruskaebuse esitaja netovara ei ole enam negatiivne, ei ole see ka piisavalt positiivne, arvestades, et selle suurus ei moodusta isegi mitte poolt määruskaebuse esitaja osakapitalist (2500:2=1250). Kuivõrd puudutatud isiku netovara ei vasta endiselt ÄS §-s 176 sätestatud nõuetele, tuleb määruskaebuse primaarne nõue jätta rahuldamata.
34.Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus rahuldada ka määruskaebuse esitaja alternatiivset nõuet.
35.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette põhjendamiskohustuse rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust sellega nõustumiseks. TsMS § 603 lg 1 kohaselt tuli maakohtul kontrollida, et puudutatud isikule likvideerijaks määratav isik vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning põhjendada, miks kohus leiab, et valituks osutunud isik on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, millesse kõrgem kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 07.06.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17, p 15).
36.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohtu diskretsioon puudutatud isikule likvideerija määramise osas jälgitav ja arusaadav, maakohus on oma otsustust ka piisavalt põhjendanud. Maakohus järeldas tsiviilasja materjalide alusel õigesti, et käesoleval juhul on võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks põhjendatud määrata puudutatud isiku likvideerijaks kohtu poolset usaldust omav erapooletu ametiisik, kelleks antud juhul on pankrotihalduri kutse ja varasema likvideerimismenetluste läbiviimise kogemusega isik.
37.Maakohtu esitatud põhjendusi ei saa pidada oletuslikeks. Arvestades, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isiku kahe liikmeline juhatus (aastaid) netovara seaduses sätestatud nõuetega vastavusse viinud ega vastanud ka avaldusele, ei ole maakohtule ette heidetav, et kohus selles olukorras kaalus ja määras puudutatud isiku likvideerijaks selle juhatusse mittekuuluva isiku. Määruskaebuse esitaja mõttekäik, et puudutatud isiku likvideerijaks oleks sobivam juhatuse liige, ei veena ringkonnakohut, et maakohtu poolt määratud likvideerija sellele ametikohale ei sobi. Kohus ei pea eelistama juriidilise isikuga seotud isikut (vt eelviidatud Riigikohtu määruse p 15). Arvestades, et määruskaebuse esitaja ei ole temale määratud likvideerija isiku osas esile toonud ka seda, et isik ei vasta mõnele seaduses sätestatud nõudele, puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks ka selle alternatiivnõude osas. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause ja lg 6 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude puudumise tõttu ei määra ringkonnakohus neid kindlaks.

2-21-19013 (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja