lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-129359/34

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-129359/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1179
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 163 lg 2Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 433 lg 1Edasikaebamine menetluse lõpetamise määruse pealeTsMS § 465 lg 2Määruse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-129359/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.06.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

30. september 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-129359

Tsiviilasi

AU Energiateenus osaühingu hagi osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS vastu. Menetluse lõpetamine ja menetluskulude jaotus

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AU Energiateenus osaühingu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): AU Energiateenus osaühing, lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Viisileht Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): osaühing ESTOVER PIIMATÖÖSTUS, lepinguline esindaja Andres Kurg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 21. juuni 2022 määrus tühistada osas, milles hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas on sama määrus edasi kaebamata jõustunud.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Kokkuvõttes jäävad kõik senised menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1.AU Energiateenus osaühing (hageja) esitas 10. augustil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu ESTOVER PIIMATÖÖSTUS (kostja) vastu 1750 euro, viivise ja menetluskulude hüvitamise nõudes. Kohus koostas kostjale
14.augustil 2020 makseettepaneku, millele kostja esitas 31. augustil 2020 vastuväite. Maksekäsuosakond andis asja 7. septembril 2020 üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus).
2.Hageja esitas 23. septembril 2020 maakohtule kostja vastu hagi, milles nõudis 2100 eurot põhivõla, 40 eurot sissenõudmiskulu hüvitise, 158,55 eurot sissenõutava viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise maksmist. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid lepingu, milles kokku lepitud tasu on kostjal osaliselt maksmata. Hageja omalt poolt on lepingu täitnud ja kostja on hageja soorituse vastu võtnud.
3.Kostja vaidles hagile vastu, sest töö on osaliselt vastu võtmata. Kostjal ei ole kohustust puudustega tööd vastu võtta ega selle eest tasuda.
4.Kostja teatas 20. aprillil 2022 kohtule, et ta on hageja rahalised nõuded rahuldanud. Koos teatega esitas kostja maksekorraldused põhivõla 2100 eurot, viivise 743,40 eurot ja riigilõivu osasumma 137,50 eurot hagejale tasumise kohta.
5.Hageja esitas 26. aprillil 2022 hagist loobumise avalduse, milles selgitas, et täitmata on küll tema nõue sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamiseks, aga ta ei pea põhjendatuks selles menetlust jätkata. Hageja palus menetluskulud panna kostja kanda, sest nõue rahuldati pärast hagi esitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6.Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse 21. juuni 2022 määrusega (vaidlustatud määrus). Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Ühtlasi tagastati hagejale pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust (137,50 eurot). Maakohus leidis, et hagist loobumise vastuvõtmise takistusi ei esine. Menetluskulud jaotas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel koostoimes § 168 lg-ga 4 ja analoogia korras ka § 163 lg-ga 2.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7.Hageja esitas 12. juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, milles hageja menetluskulud jäid tema enda kanda, ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, et panna hageja kulud kostja kanda. Hageja leiab, et maakohus pidanuks kohaldama TsMS § 168 lg 5. Hageja suhtes on ebaõiglane olukord, kus ta loobus hagist üksnes seetõttu, et kostja rahuldas 1 aasta ja 8 kuud pärast hagi esitamist põhi- ja viivisenõuded, kuid hagejal tuleb ikkagi kanda kostja tõttu tekkinud menetluskulud. Hagejale tekkisid menetluskulud üksnes kostja tegevusetuse tõttu ja hagi esitamine viis hageja soovitud tulemuseni, st hageja nõuded rahuldati. Lisaks heidab hageja maakohtule ette vaidlustatud määruses menetluskulude jaotuse kohta tehtud otsustuse põhjendamata jätmist.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 19. augustil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ja teeb uue määruse, millega jätab hageja menetluskulud maakohtus kostja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas on sama määrus edasi kaebamata jõustunud. Määruskaebus rahuldatakse ja kostja kannab sellega seonduvad menetluskulud. 2 (3)
10.Määruskaebuse väited on põhjendatud. Maakohus eksis menetluskulude jaotamisel menetlusnormide kohaldamisel ja jättis oma otsustuse põhjendamata. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse kulude teisel viisil jaotamise kohta.
10.1.TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätte kohaldamisel peab kohus eelkõige hindama, kas hageja saavutas hagiga taotletud tulemuse. Käesoleval juhul on see nii, sest kostja tasus põhivõla 2100 eurot ja selleks ajaks kogunenud viivise 743,40 eurot. Ainult 40 euro sissenõudmiskulu hüvitamata jätmine ja hageja sellega leppimine ei tähenda, et hageja oleks kohtusse pöördunud põhjendamatult. Samuti ei anna alust kulude poolte endi kanda jätmiseks hagejale riigilõivust poole hüvitamine. Järelikult kohaldas maakohus ekslikult TsMS § 168 lg 4.
10.2.Hagejale ei saa käesoleval juhul heita ette, et ta ei nõustunud kompromissiga, mille järgi oleks saanud ta sama rahalise soorituse nagu kostja tegi, aga pidanuks loobuma menetluskulude hüvitamise nõudest. Kui hageja saavutab hagis nõutud rahalise soorituse tegemise, siis ei pea ta loobuma menetluskulude hüvitisest (vrd Riigikohtu 23. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17). Seega ei olnud alust analoogia korras kohaldada TsMS § 163 lg 2.
10.3.Õige on hageja etteheide, et maakohtu määrus ei ole menetluskulude jaotuse osas kohaselt põhjendatud, millega kohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8. Määruses esitatud normide loetelust ja neile järgnevast ühest lausest ei ole võimalik aru saada, millistel kaalutlustel jäid hageja menetluskulud tema enda kanda olukorras, kus kostja rahuldas kogu põhi- ja viivisenõude. TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab erilise põhjuse tuvastamist, mida maakohus ei teinud (vrd nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10 esimene lõik). Kostja pole toonud esile asjaolusid, mis lubaks arvata, et TsMS § 168 lg 5 kohaldamine on tema suhtes ebaõiglane.
10.4.Eeltoodu põhjal on õiglane ja põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Sisuliselt seda hageja kaebusega taotlebki, st kaebus rahuldatakse.
11.Seadus ei näe ette reegleid kaebemenetluse kulude jaotamiseks olukorras, kus kaebus rahuldatakse. Seetõttu on kohane kaebemenetluse kulud jaotada samal viisil põhimenetlusega. Seda toetab analoogia korras ka TsMS § 162 lg 1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad niisiis samuti kostja kanda (vt sarnaselt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 32-1-142-10, p 11).
12.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 433 lg 1 ja TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja