Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-21-2764 kostjaga OÜ-ga Port One seoses OÜ RPG Investeeringud enda kanda.

kantud

menetluskulud

jäeti

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-21-2764 Maakohtu määrus ja põhjendused

2-21-2764 TsMS § 197 ning TsMS § 423 lg 1 p 12 piiratavate õiguste ja vabaduste olemust, mistõttu palub hageja tunnistada TsMS § 197 ning TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusega vastuolus olevateks. Lisaks vaidlustab hageja maakohtu otsustuse jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuna menetlus ei ole sisuliselt veel alanud. Kostja on teinud ainult formaalse protseduurilise avalduse tagatise määramiseks ega ole sisulist õigusabi kostjale osutanud. Avaldus on esitatud standardsel vormil.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2-21-2764 jätkamiseks. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 197 näeb ette, et kohus määrab TsMS §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

-

TsMS § 423 lg 1 p 12 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt, kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause, PSJKS § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Asjassepuutuv on norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 18.06.2010 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-10, p 13; Riigikohtu 12.12.2012 otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-12, p 25). Maakohus jättis hagi läbi vaatamata tuginedes TsMS § 197 teisele lausele ja TsMS § 423 lg 1 p-le 12, kuna hageja ei andnud tagatist määratud tähtaja jooksul. Seega on TsMS § 197 teine lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 asjassepuutuvad. Ringkonnakohus ei nõustu aga hagejaga, et need sätted oleksid põhiseadusega vastuolus.

2-21-2764 Iseenesest on õige, et TsMS § 196 lg 1 alusel tagatise nõudmisele TsMS § 197 teisest lausest ja TsMS § 423 lg 1 p-st 12 tulenevad tagajärjed (hagi läbi vaatamata jätmine) piirab hageja üldist kohtusse pöördumise õigust, mis on ette nähtud PS § 15 lg 1 esimeses lauses ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-s 1. Siiski ei ole need normid vastuolus põhiseadusega, kuna neil on seaduslik eesmärk ning eesmärgi saavutamise abinõu on taotletava eesmärgi saavutamiseks PS § 11 mõttes sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ka Riigikohus on leidnud, et tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks ei ole vastuolus põhiseadusega. Tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Sellise eesmärgiga on kooskõlas, et kui hageja ei anna nõutud tagatist, siis jäetakse hagi läbi vaatamata. Kui TsMS ei näeks ette asjaomast tagajärge ja hagi menetletaks igal juhul edasi, puuduks tagatise andmise nõudmise regulatsioonil sisuline mõte. TsMS § 197 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusele vastavus sõltubki eelkõige TsMS § 196 põhiseaduslikkusest, mida Riigikohus on juba tunnustanud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Seda muu hulgas põhjusel, et tagatise andmise taotluse lahendamisel on kohtul seadusest tulenevalt suur kaalutlusruum, muu hulgas võimaldab TsMS § 196 lõige 21 jätta kohtul tagatise osaliselt või täielikult nõudmata või määrata selle tasumine osade kaupa isegi juhul, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud (Riigikohtu 01.02.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16; Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-16510/193, p 9; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-12-52572). Samuti peab kohus tagatise määramist ja selle ulatust lahendis põhjendama. Juhul kui põhjendused puuduvad või nendest ilmneb kaalutlusõiguse väärkasutus, on selle tagajärjeks madalama astme kohtu lahendi tühistamine. Nimelt näeb TsMS § 196 lg 4 ette ühekordse kaebeõiguse tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale. Seeläbi on seadusandja minimeerinud inimliku eksimuse võimaluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hagi läbivaatamata jätmine põhiseadusega vastuolus põhjusel, et hageja jätab kohtu määratud tähtajaks tagatise kostja eeldatavate menetluskulude katteks tasumata. Seadusandja on kehtestanud piisavad kaitsemeetmeid, mis võimaldavad paindlikke lahendusi, ning kohtul on võimalik leida igal üksikjuhul õiglane tasakaal hageja ja kostja vastanduvate huvide vahel. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata hageja taotluse TsMS § 197 ja TsMS § 423 lg 1 p 12 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks.

2-21-2764 Pärnu Maakohus jättis 28.02.2022 määrusega rahuldamata kostja II taotluse hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Kuna maakohus ei kohustanud kostjat II hageja menetlusekulude katteks tagatist andma, ei olnud põhjendatud hagi läbivaatamata jätmine kostja II suhtes TsMS § 197 teise lause ja § 423 lg 2 p 12 alusel. TsMS eelnimetatud sätted ei näe ette alust jätta hagi läbi vaatamata kõigi kostjate suhtes põhjusel, et hageja on jätnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatise andmata ühe kostja eeldatavate menetluskulude katteks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-4403, p 16). Eeltoodust tulenevalt on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ning vaidlustatud määrus tuleb tühistada osas, milles hagi jäeti kostja II suhtes läbi vaatamata. Selles osas saadab ringkonnakohus asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus pöörab täiendavalt maakohtu tähelepanu vajadusele lahendada Port One OÜ (kostja II) ja Osaühingu Armadio (registrikood 10671787) 26.04.2021 kohtule esitatud taotlus menetlusse astumiseks õiguseellase asemele. OÜ Armadio on taotlenud menetlusse astumist OÜ Port One asemel kostja poolel või alternatiivselt menetlusse astumist kolmanda isikuna kostja poolel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.