lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2026/38

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2026/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1981
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 610 lg 1, 2Vaikiva seltsingu lepingu mõisteTsMS § 171Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 376Hagi muutmineTsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-2026/22Harju Maakohus Tallinna kohtumaja31.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. september 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2026

Kohtuasi

X hagi Y vastu 57 200 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

70 387,68 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Põder Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13. septembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-2026 muutmata.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsÜS § 77 lg 1Tehingu vormivabadus
TsÜS § 84 lg 1Tehingu tühisus
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 580Seltsingulepingu mõiste
VÕS § 615 lg 1Kasumi ja kahjumi arvestamine
VÕS § 617 lg 1Vaikiva seltsingu lepingu lõppemine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 6. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 57 200 eurot, 5. veebruari 2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 8611,68 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 6. veebruarist 2020. a kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja mitmeid suulisi ja kirjalikke laenulepinguid, mille alusel andis hageja kostjale perioodil 7. juuni 2017. a kuni 8. jaanuar 2018. a laenu nii sularahas kui ka pangaülekannetega kokku 102 000 eurot. Laen oli antud kostja ettevõtluse tarvis. Pooled ei leppinud kokku kindlas laenu tagasi maksmise tähtajas, kuid kostja pidi seda tegema siis, kui tal tekib võimalus. Alates 2017. a detsembrist on hageja korduvalt nõudnud kostjalt laenu tagastamist. Viimati palus hageja kostjal tagastada laen hiljemalt 20. märtsil 2018, kuid kostja seda ei teinud. Hageja nõuab rahalise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja seadusjärgses määras viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest 21. märts 2018. a. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tegi hageja kostjale 2017. a veebruaris ettepaneku luua ilusalong. Kostjal oli sama soov, kuid ta andis hagejale mõista, et temal puuduvad selleks rahalised vahendid. Hageja aga kinnitas, et tal on piisavalt raha salongi käivitamiseks ja selle tegevuse finantseerimiseks. Poolte kokkuleppe järgi jäi kostja ülesandeks asjaajamine ja juuksurina tegutsemine. Samas oli kostja ka valmis talle jõukohased summad salongi investeerima. Pooled leppisid kokku, et kõik kulud ja järelikult ka kahjum jagatakse pooleks. Ilusalongi majandamiseks asutati äriühing W OÜ. Kuivõrd hageja oli seotud konkureeriva ilusalongiga, siis ei soovinud ta ennast osanikuna näidata. Seetõttu leppisid pooled kokku, et hageja tegutseb investorina, kellele kuulub osa ilusalongi kasumist. Poolte vahel ei ole laenusuhet. Kõik laenuna nõutavad summad andis hageja eesmärgiga käivitada ilusalong ja finantseerida salongi tegevust ning teenida kasumit. Samuti puuduvad pooltevahelisel suhtel laenulepingule omased tunnused, sh laenu tagastamise tähtaeg ning intressi ja viivise tasumise kokkulepe. Pooltevahelised suhted vastavad vaikiva seltsingu lepingu tunnustele (VÕS § 610), alternatiivselt sõlmisid pooled tavalise seltsingulepingu (VÕS § 580), kuid igal juhul puudub hagejal kostja vastu rahaline nõue. Kui poolte suhte kvalifitseerida vaikiva seltsinguna, läks oluline osa hageja investeeritud raha ettevõtte jooksvate kulude katteks, mille hüvitamist ei saa hageja nõuda. Samuti on salongi äritegevus olnud kahjumlik ning kahjum ületab hageja võimaliku kasumi väljamaksmise või panuse tagastamise nõude suurust. Kui poolte suhe kvalifitseerida tavalise seltsinguna, puudub hagejal alus esitada nõue enne, kui seltsing on lõppenud. Seltsingu lõpetamisel tuleb esmalt täita kohustused ja alles siis, kui vara jääb üle, toimub panuste tagastamine. Hageja ei ole oma nõuet selliselt esitanud. Hageja viis ilusalongi ruumidest ära teenuste osutamiseks vajaliku tehnika ja valdava osa edasimüüdavatest kosmeetikatoodetest. Kostja kaotas sellega tulu teenimise võimaluse ning talle tekkis kahju 11 829,41 eurot saamata jäänud tulu näol. Hagi rahuldamise korral soovib kostja tasaarvestada oma kahju hüvitamise nõude hageja nõudega kostja vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3.Harju Maakohus jättis 31. jaanuari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab pooltevahelise suhte kvalifitseerida vaikiva seltsinguna VÕS § 610 lg 1 mõttes. Poolte ühine eesmärk oli asutada ilusalong, et hakata kasumit teenima. Pooled leppisid kokku, et hageja panustab rahaliselt ning kostja panuseks on salongi käivitamisega seotud asjaajamine ja salongi majandamine. Ühise eesmärgi saavutamiseks otsustasid pooled asutada W OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks sai kostja. Kostja paistis väljapoole isikuna, kes käivitab, majandab ja juhib ettevõtet enda nimel ning hageja tegutses väljapoole nähtavalt passiivse investorina. Hageja soovis samuti saada osanikuks, kuid pooled ei jõudnud selle vormistamiseni. Samuti leppisid pooled kokku kulude kandmise ja kasumi jaotamise reeglites. Hageja tegi kostjale rahalisi ülekandeid poolte ühist eesmärki silmas pidades. Kostja ostis hagejalt saadud raha eest seadmed, mis olid vajalikud salongi töö jaoks. Need seadmed anti üle W OÜ-le. Seejuures kontrollis hageja pidevalt salongi avamiseks tehtavaid ettevalmistusi, nõudis informatsiooni ja enne ostude sooritamist kooskõlastusi. Kuigi kostja tegi ettepaneku vormistada pooltevaheline suhe ümber laenuks, siis ei muutunud see laenusuhteks, sest hageja soov oli saada ilusalongist kasumit. Hageja ei ole oma väidet sularaha 2000 eurot üleandmise kohta tõendanud, mistõttu võiks hagejal olla õigus nõuda 55 200 euro tasumist. Hageja nõude saab kvalifitseerida vaikivale seltsinglasele kasumi väljamaksmise (VÕS § 615 lg 1) või vaikivale seltsinglasele panuse tagastamise (VÕS § 617 lg 1) nõudeks. Hageja ei ole aga vaatamata kohtu selgitustele kummalgi õiguslikul alusel nõude rahuldamise eelduseid põhistanud ega tõendanud. Kohus ise ei otsi tõenditest asjaolusid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega saata asi maakohtule uueks arutamiseks või alternatiivselt hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, sest jättis sisuliselt hindamata hageja esitatud väited ja tõendid ning selgitamata, miks ta nendega ei nõustu. Kohus asus ebaõigesti seisukohale, et poolte vahel on vaikiva seltsingu leping. Kohus jättis kindlaks tegemata, millal ja kelle vahel seltsinguleping sõlmiti, milline oli lepingu sisu ja millised kohustused sellest pooltele tulenesid. Hageja on tõendanud, et ta andis kostjale laenu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja antud rahasummad olid vaikiva seltsinglase panus ettevõttesse. Hageja ei ole andnud raha W OÜ-le, vaid kandnud selle kostja isiklikule pangakontole või andnud talle üle sularahas. Samuti ei ole hageja kunagi olnud W OÜ osanik ega juhatuse liige. Pooled ei ole ka kokku leppinud selles, et hageja saab äriühingu tegevusest kasu või katab sellest tulenevat kahju. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
7.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooni üle. Hageja hinnangul jättis maakohus tema väited ja tõendid hindamata, mis viis ebaõige lõppjärelduseni.
8.Kolleegium käsitleb esmalt kostja väidet, et apellatsioonkaebuses on esitatud uusi asjaolusid, millele hageja hagiavalduses ei tuginenud. Kolleegium märgib, et uute väidete esitamine on apellatsioonimenetluses piiratud (TsMS § 652 lg 3). Praegusel juhul on hageja apellatsioonkaebuses välja toonud asjaolud, mis on kajastatud maakohtu otsuse kirjeldavas osas (maakohtu otsuse p 1). Need asjaolud tulenevad osaliselt hageja poolt maakohtu 11. juuni 2021. a istungil avaldatust, kuid millele hageja ei ole oma hagis tuginenud (ajamärk 00:34:26). Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik ei luba hagi esitada suuliselt, isegi kui see protokollitakse, siis erandina on TsMS § 376 lg-te 4 ja 6 järgi lubatud suuliselt kohtuistungil täiendada või parandada esitatud faktilisi või õiguslikke väiteid, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul tegemist uute asjaolude esitamisega apellatsioonimenetluses. Hageja esindaja täpsustas ringkonnakohtu istungil, et hageja ei tugine intressi tasumise kokkuleppe olemasolule (vt ringkonnakohtu 13. septembri 2022. a istungi protokoll; ajamärk 00:08:53 jj).
9.Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, et põhjendamiskohustust, märgib kolleegium järgmist.

maakohus

rikkus

kohtuotsuse

9.1.Kolleegiumi hinnangul vastab poolte seltsing maakohtu tuvastatud asjaolude alusel vaikiva seltsingu tunnustele. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid vaikiva seltsingu lepingu hiljemalt 2017. aasta juuni lõpuks. Asjaolude tuvastamisel ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud, miks tuleb poolte lepinguline suhe kvalifitseerida vaikiva seltsinguna VÕS § 610 lg 1 mõttes. Hageja lepinguline esindaja märkis, et hageja selgitas kohtule, et tal ei olnud tahet vaikiva seltsingu lepingu sõlmimiseks. Kolleegium märgib, et poole seletus, mis ei ole antud vande all, ei ole TsMS § 229 lg 2 mõttes tõendiks. Tahteavalduse seltsingulepingu sõlmimiseks võib üldjuhul teha mis tahes viisil, eelkõige nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 2 ja 3). Praegusel juhul tuvastas maakohus kirjavahetusest esitatud väljavõtete pinnalt, et poolte eesmärgiks oli asutada ilusalong ning teenida kasumit, samuti lepiti kokku kulude kandmise ja kasumi jaotamise reeglites. Maakohus on kõiki tõendeid hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1). Samuti ei eksinud maakohus lepingut tõlgendades VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglite vastu.
9.2.Maakohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et kostja korraldas ilusalongi pidamist oma kontrollitava äriühingu (W OÜ) kaudu, sest vaikiva seltsingu lepinguga kohustub vaikiv seltsinglane tegema panuse ettevõtja poolt juhitava ettevõtte või selle osa majandamisse. Maakohtu tuvastatud asjaoludel oli pooltel kokkulepe, et ilusalongi pidamisega saadud kasu jaotatakse hagejaga (vt maakohtu otsuse p 5.6). Poolte kokkulepe pidi ajas muutuma, kui hageja saab W OÜ osanikuks, kuid selleni ei jõudnud. Samuti ei vormistanud pooled hageja panust ümber laenuks. Vaikiva seltsingu lepingule viitab ka maakohtu tuvastatud asjaolu, et hageja pidi panusena andma raha ning kostja pidi korraldama ilusalongi majandamist kui ka kasumi jaotamist ja esinema väljaspool pooltevahelist suhet ilusalongi omanikuna. Panusena üleantav vara ei moodusta seltsinguvara, vaid eeldatakse, et panus läheb üle ettevõtja omandisse (VÕS § 610 lg 2). Vastavalt poolte kokkuleppele ostis kostja hagejalt saadud raha eest ilusalongi seadmeid, remontis üüripinda, maksis üüri ja töötajatele palka. Seega iseloomustab vaikivat seltsingut

asjaolu, et kolmandatele isikutele nähtavalt teeb tehinguid ja toiminguid üks isik, kuid sisesuhtes tegutsevad ühise eesmärgi nimel mitu isikut.

10.Hageja esitas ringkonnakohtu istungil õigusliku väite, et isegi kui poolte vahel on seltsingulepingu laadne võlasuhe, siis leping on tühine, sest osaühingu osa võõrandamisele suunatud leping peab olema notariaalselt tõestatud. Hageja selgitas, et kuna õiguslikult pole võimalik sellist lepingut sõlmida, siis tuleb õigussuhet käsitleda laenusuhtena (ajamärk 00:44:17). TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Seltsingulepingu vormi kohta kehtib lepinguõigusele omane üldine vormivabaduse põhimõte. Kui aga tehing on vorminõuete rikkumise tõttu tühine, siis TsÜS § 84 lg 1 teise lause järgi tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnevast tulenevalt ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et kui tehing on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, siis viitab see laenulepingulisele suhtele. Kolleegium leiab, et poolte esiletoodud asjaolude kohaselt ei ole vaikiva seltsingu leping tühine. Seltsingulepingu sõlmimisel tuleb järgida sama vorminõuet, mis kohaldub vastava eseme omandamisele, mis läheb seltsinglaste ühisomandisse asjaõiguslikus tähenduses. Praegusel juhul ei olnud pooled sõlminud lepingut osaühingu osa asjaõiguslikuks omandamiseks ega ühiseks majandamiseks (äriseadustiku § 149 lg 4 järgi peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud).
11.Hageja soovib, et kostja tagastaks talle makstud ning sihtotstarbeliselt ilusalongi loomiseks ja pidamiseks kasutatud raha. Maakohus ei välistanud, et hageja nõude saab esitatud asjaoludel kvalifitseerida ka kasumi väljamõistmise või seltsingusse tehtud panuse tagastamise nõudeks (vt maakohtu selgitusi; I kd, tl 81). Vastavaid asjaolusid hageja maakohtus esile ei toonud. Menetluskulude jaotus
12.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta.
13.Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 tuleb hageja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja