Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 10. jaanuaril 2019 krediidikonto lepingu laenulimiidiga 1500 eurot. Kostja kohustus tasuma lepingus kokkulepitud intressi 39,98% aastas ja viivist lepingus intressimääraga võrdses määras. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu 10. juunil 2020 üles ja loovutas nõude kostja vastu 11. juunil 2020 hagejale. Hagiavalduse kohaselt soovis hageja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

MAAKOHTU OTSUS

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv summas 225 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 425 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõista 323 eurot koos viivisega menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohtu arvates ei ole TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seega sisaldab praeguses asjas vaidlustatud maakohtu lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – esiteks tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldas (TsMS § 407 lg 1), ning teiseks kohtuotsust kui sisulist lahendit (TsMS § 434), millega maakohus jättis hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause). Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu lahendi üksnes asja sisulise lahendamise osas, täpsemalt osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude lepingus kokkulepitud intressimääras. Muus osas, sh osas, milles maakohus hagi tagaseljaotsusega rahuldas, ei ole maakohtu lahendit vaidlustatud. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

poolte vahel kokkulepe intressimäära kohta. Pooltevaheline vaidlus oli alguse saanud üürilepingust ning pooled olid kokku leppinud üksnes viivisemääras. Ringkonnakohus selgitab, et eelnevast ei tulene, nagu ei oleks tarbijakrediidilepingust tuleneval viivisenõudel üldse piire. VÕS § 4062 lg-st 1 tulenevalt on tarbijakrediidileping tervikuna tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr (VÕS § 406 lg 1) aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hagiavaldusest ega hagile lisatud lepingutingimustest ei nähtu, et kostja poolt sõlmitud leping oleks VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine. Kostja sõlmis 10. jaanuaril 2019 lepingu krediidikulukuse määraga 49,00% aastas. Enne lepingu sõlmimist oli Eesti Pank viimati avaldanud tarbimislaenude keskmise kulukuse määra 30. novembril 2018, mis oli panga teate järgi 20,01%. Kostja sõlmitud lepingust ega lepingu lisast nähtuvad kulukuse aastamäärad ei ületa viidatud keskmist kulukuse määra enam kui kolm korda (20,01 x 3 = 60,03%). Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Seega tuleb maakohtu otsus vastavas osas tühistada.

mille ringkonnakohus loeb vajalikuks menetluskuluks (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 139 lg-d 1 ja 2). Enamtasutud riigilõivu tagastamise korda on ringkonnakohus selgitanud 23. veebruari 2022. a määruses. Ringkonnakohtule esitatud menetlusnimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud apellatsioonimenetluses 600 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi 5 tunni ulatuses, millest 1 tund kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja analüüsile, 3 tundi apellatsioonkaebuse koostamisele ja esitamisele ning 1 tund 15. augusti 2022. a kohtumäärusega tutvumisele, seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamisele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi (TsMS § 175 lg 1). Apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad oleks esindaja saanud esitada lühemalt, kuivõrd tegemist on kokkuvõttes ühe kitsa õigusliku küsimusega. Sarnaselt maakohtule esitatud hagiga on apellatsioonkaebus n-ö tüüpkaebus. Hageja on esitanud samasisulisi kaebusi mitmes teises tsiviilasjas. Seetõttu loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks maakohtu otsusega tutvumisel 20 minutit, menetluskulude nimekirja koostamisel 10 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisel 1 tund. Seega on apellatsioonimenetluses põhjendatud esindaja kuluks 180 eurot (ilma käibemaksuta)(1,5 x 120 eurot). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 455 eurot (sh riigilõiv 275 eurot ja esindajakulu 180 eurot) ning ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 355 eurot (sh riigilõiv 175 eurot ja esindajakulu 180 eurot), s.o kokku 810 eurot. Maakohtus kantud menetluskulude summalt (455 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonimenetluses ei ole hageja vastavat taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.