Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

apellatsioonkaebuse esitamiseks, v.a. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Pooled ei vaielnud, et (a) hageja kindlustas XXX korteri nr 7 ja sõlmis korteriomanikuga korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1114965878, (b) korter nr 7 sai 16.02.2016 kahjustada veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr 10 põranda all valatud põranda sisse paigutatud küttetoru purunemine, (c) purunenud küttetoru oli maja üldise küttesüsteemi osa ja kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse, (d) purunenud keskküttetoru parandati XXX kortermaja korteriühistu tellimusel ning tööde eest tasus XXX 22 / XXX korteriühistu kindlustus ERGO Insurance SE, (e) hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16 eurot ja (f) kostja oli Tallinnas aadressil XXX tn 27 asuva korteri nr 10 omanik. Pooled vaidlesid, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutas tekkinud kahju eest. Kohus lahendas hagi kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1, lg 2, § 2 lg 1, § 11 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 järgi (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-i 19). Korterelamu üldine küttesüsteem oli ehitatud välja kollektorküttena ning korterites olid radiaatorid ühendatud jadamisi (1-toru süsteemis) ehk korterisse siseneb kütte pealevool ühte radiaatorisse, selle tagasivoolust läheb järgmise radiaatori pealevoolule ning lõpuks viimase radiaatori tagasivoolust üldisesse küttesüsteemi. Kohus tuvastas, et purunenud keskküttesüsteemi toru asus kaasomandi osas - monoliitsest betoonist valatud vahelaes, mis kuulus kõigi korteriomanike kaasomandisse. Betoonist vahelae sisse ehitatud keskküttetorustikku ei saanud pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris. Kostja korteris ei olnud küttesüsteemi kollektorit ega radiaatorite all sulgventiile. Kostja ei saanud näha ega kontrollida lekete esinemist ega küttetorustiku korrasolekut. Hoone haldajaks oli Pindi Kinnisvara OÜ, kes oli sõlminud selleks lepingu korteriühistuga. Tõenditest ei nähtunud, millisel põhjusel küttesüsteem või selle osa purunes ning hageja ei toonud kohtule sellekohaseid põhjusi esile ega esitanud tõendeid. Samuti oli esile toomata ja tõendamata, et kostja oleks AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustusi korteriomanikuna rikkunud, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest ning et rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega ei pidanud kohus vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Asjaolu, et purunenud küttetoru parandamine oli võimalik korteri 10 põranda avamise teel, ei tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud ega seda, et ta vastutaks kohustuste rikkumise eest või, et rikkumise ja kahju vahel oleks olnud põhjuslik seos. Kindlustusvõtja ja korteriühistu esindaja avaldused selle kohta, et 16.02.2016 kahjujuhtumi põhjustas korteris 10 lõhkenud keskküttetoru, oli nende isikute arvamused kahju põhjuse kohta, mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud, mistõttu ei saanud nende tõendite alusel lugeda hagi tõendatuks. Apellatsioonkaebus

Kohus ei võtnud seisukohata, kas korteri nr 10 põranda sisse betoneeritud küttetoru oli võimalik eraldi kasutada ning mida sai muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Asjaolu, et vaidlusalune küttetoru oli valatud betoonvahelae sisse, ei omanud tähtsust. Korteriomandi eseme reaalosa ei sõltunud asukohast. Kui puruneb korteriomandi eseme reaalosa, mille korrashoiukohustus oli kostjal, siis annab torustiku purunemine aluse eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tuli kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Hagejale ei saanud panna kohustust tuua esile küttetoru purunemise põhjust. Samuti ei olnud tähtsust sellel, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Korteriomanikud olid kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Kui selgub, et purunenud küttetoru oli siiski kaasomandis, siis kohtuotsusest ei selgunud, miks kostja kaasomanikuna ei vastutanud küttetoru korrashoiukohustuse täitmise eest. Vaidlusalune asi tuli lahendada hagita menetluses. Hageja esitas vastava taotluse 14.12.2020. Hageja hinnangul oli tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Samuti tuli kaasata menetlusse puudutatud isikuna korteriühistu. Olukorras, kus kahjustatud korteriomanikule oli tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu oma kohustust ei rikkunud, sai nõuda kahju hüvitamist korteriühistult. Ringkonnakohtu seisukoht

Viidatud küsimustele leidis maakohus vastused, mh viitas tõenditele, millele ta tugines ja selgitas, milliseid tõendeid ei saanud arvestada. Kohus tuvastas, et lekkinud keskküttetoru ei asunud kostja mõjusfääris ega kostja korteri reaalosa piirides, kostja ei rikkunud oma kohustusi ega vastutanud tekkinud kahju eest. Praegusel juhul puudub alus kaebuse esitatud väidete pinnalt arvata, et maakohtu järeldused on ebaõiged. Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldust ei muuda praegu ka hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud täiendavalt kontrollima, kas kostjal oli võimalik küttetoru eraldi kasutada või seda muuta vms. Praeguses vaidluses tugines hageja kahju väljanõudmisel asjaolule, et kostja rikkus kohustust hoida ära tema mõjusfääris (korteriomandi reaalosas asuva) küttetoru purunemist. Asja lahendamisel lähtus maakohus nõudest ja selle aluseks olevast asjaolust. Maakohus ei pidanud lahendama nõudeid, mida ei esitatud. Hageja etteheited maakohtule, et ta ei lahendanud hageja nõuet, mis tulenes kostja kui kaasomaniku kohustuste rikkumisest, on alusetu.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.