Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-24-9325
Kohtuasi
V.H avaldus täisealisele isikule O.H-le eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
V.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja V.H (isikukood XXX) Puudutatud isik I O.H (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Argo Küünemäe, lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev Puudutatud isik II E.C (isikukood XXX) Puudutatud isik III Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 20. veebruari 2025 määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule uueks lahendamiseks.
2.V.H määruskaebus rahuldada.
3.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Linnavalitsuse (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) 24.03.2025 seisukohale lisatud algatuskiri (dtl 670). Jätta asja materjalide juurde võtmata samale seisukohale lisatud rehabilitatsioonimeeskonna hinnang (dtl 669). Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
1.V.H (avaldaja) esitas 14.06.2024 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule O.H (puudutatud isik) eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Avaldaja palus tunnistada puudutatud isiku teovõimetuks ning piirata puudutatud isiku teovõimet tehingute tegemisel ja temale kuuluvate rahaliste vahendite käsutamisel. Avaldaja palus määrata eestkostjaks enda.
1.1.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku ema. Puudutatud isik kannatab Aspergeri sündroomi haigestumise all. Haigestumise tagajärjel teostab puudutatud isik tegevusi, milliste tagajärgedest ei anna ta endale aru ning millised on toimepandud hoolimatute isikute mõjul, kes omavad puudutatud isiku üle psühholoogilist mõju ning kes tekitavad talle kahju. Puudutatud isik ei saa aru raha tähendusest, tal puudub arusaam asja hinnast ning ta annab raha kõrvalistele isikutele ja võtab põhjendamatuid laene, mida ei kasuta enda vajaduste rahuldamiseks. Puudutatud isik hoidub kontaktidest oma sugulastega, ei tasu korteriühistule makseid. Avaldaja tasus puudutatud isiku eest korteriühistule võlgnevuse summas 1618,56 eurot. Puudutatud isik on sattunud pahatahtlike inimeste mõju alla ja tal puudub arusaam sellest, et ta vajab abi. Perioodil 02.08.2023-05.03.2024 sõlmis puudutatud isik laenulepingud TF Bank Eesti filiaaliga summas 8400 eurot ja HLÜ-ga Gedex Eesti summas 26 761 eurot ja summas 15 500 eurot. Kohustuste täimine HLÜ Gedex Eesti ees on tagatud hüpoteekidega, mis seati puudutatud isiku omandis olevale korterile. Laenuks võetud summad kandis puudutatud isik Q. Zle ja viimase nõudel erinevatele kolmandatele isikutele. Puudutatud isiku sissetulekuks on töövõime kaotuse hüvitis summas 638 eurot ja töötasu 700-800 eurot. Puudutatud isiku igakuised kulud on vähemalt 1210 eurot (sh laenu tagasimaksed 600 eurot).
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 522 lg 1 kohaselt määras kohus puudutatud isiku tervisliku seisundi ja eestkoste seadmise vajaduse hindamiseks ekspertiisi. Eksperdi hinnangu kohaselt esineb puudutatud isikul kombineeritud psüühikahäire Aspergeri sündroom ja käitumis- ja isiksusehäired ajudüsfunktsioonist (Aspergeri sündroomist), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Isik ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid, välja arvatud pisitehinguid. Puudutatud isiku vaimne seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust. Tema vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise suhtes ning eestkostja isiku suhtes. Isiku huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat. Arvestades temal välja kujunenud püsivat psüühilist seisundit, mille olulist paranemist ei ole ette näha, vajaks ta eestkoste määramist pikaajaliselt, kuid mitte vähem kui viieks aastaks, jättes eestkostja ülesandeks kõik tehingud (välja arvatud pisitehingud). Puudutatud isik vajab eestkostet majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes küsimustes.
3.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas, et olles tutvunud tsiviilasjas sisalduvate tõenditega ning vestelnud põgusalt puudutatud isikuga telefoni vahendusel, ei nähtu avaldusest selliseid asjaolusid, mis annaks tõsikindlalt alust arvata, et eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Esindaja täiendas hilisematel ärakuulamistel, et jõudis hiljem ka isiklikult puudutatud isikuga kohtuda ja vestelda ning lisaks küsitles puudutatud isikut täiendavalt kohtus toimunud ärakuulamisel.
4.Puudutatud isik oli arvamusel, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Aspergeri sündroom ei tähenda, et inimene kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Enamik Aspergeri sündroomiga isikuid üldse ei vaja ravi selle traditsioonilises tähenduses.
Puudutatud isik kinnitas, et ta oli Q. Z mõju all, võttis laene ja andis raha Q. Zle ning kolmandatele isikutele. Tänapäeval satub Eestis väga palju inimesi petturite mõju alla, kuid see ei tähenda, et igal isikul, keda on petetud, isegi korduvalt, tuleks piirata teovõimet. Puudutatud isik on täisealine isik ning ta ei soovi suhelda oma emaga. Puudutatud isik ei palunud avaldajal tasuda korteriühistu võlgnevust, kuna tal oli soov ja võimalus see probleem iseseisvalt lahendada. Samuti jättis avaldaja mainimata, et 21.06.2024 müüs ta, kasutades puudutatud isiku poolt 02.03.2018 väljastatud volikirja, puudutatud isiku korteriomandi endale ilma vastava korralduseta, etteteatamiseta ja ilma puudutatud isikule raha üle andmata. Puudutatud isik tühistas volikirja, kuid vaatamata sellele tegutseb avaldaja jätkuvalt puudutatud isiku huvide vastu. Puudutatud isik ei soovi enda eestkostjaks ema, õde ega kohalikku omavalitsust. Kui kohus peaks leidma, et ta vajab eestkostjat, palub ta selleks määrata A. C, kes hetkel toetab puudutatud isikut ja aitab tal asju ajada.
5.TsMS § 523 alusel kaasas kohus menetlusse puudutatud isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusena Tallinna Linnavalitsuse. Tallinna Linnavalitsus toetas avaldaja taotlust hakata oma tütre eestkostjaks. Avaldaja on olnud oma tütrele hooldaja perioodil 01.01.201819.11.2019. Ema on tütart kogu aeg abistanud, sest puudutatud isik ei saa aru raha tähendusest, teda on vaja aidata toidu valmistamisel, kodustes töödes, pesemisel ja muudes olmetoimingutes. Ema sõnul on puudutatud isik sattunud petturite küüsi, kellele ta annab kogu oma sissetuleku ja võtab erinevaid krediite. Ema ei ole saanud tütrega kontakti pikema perioodi vältel ning seepärast tegi politseile avalduse tütre kadumise kohta. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ja ta eitab probleemide olemasolu. Isik ei saa aru temale esitatud küsimuste sisust, vaid vastab mööda. Isikul esinevad ebastabiilsus ja käitumishäired. Puudutatud isiku tervisliku seisundi tõttu ta ei saa aru oma tegude tähendusest ega oska neid juhtida. Isik vajab eestkostet tema isiklike, varaliste ja tervislike huvide kaitseks. Puudutatud isiku elu ei ole võimalik korraldada ilma eestkosteta, kuna isik ei ole võimeline adekvaatselt dokumentide sisust aru saama, tehinguid tegema, ta ei ole võimeline ise otsuseid vastu võtma ja oma tervise eest seisma. Ema ja tütre keeruliste suhete tõttu saab kohus vajadusel kaaluda Tallinna linna määramist puudutatud isiku eestkostjaks.
6.E.C (puudutatud isiku isa) toetas eestkoste seadmist, kuna puudutatud isik paneb toime ennast kahjustavaid tegusid ja tekitab endale kahju. Samuti oli ta nõus, et puudutatud isiku eestkostjaks määratakse avaldaja.
7.W. C (puudutatud isiku õde) leidis, et puudutatud isikule on vajalik määrata eestkostja ning seda eelkõige selleks, et eestkostja saaks hoolitseda eestkostetava vara säilimise ja juurdekasvu eest. Puudutatud isik ei suuda iseseisvalt saada aru, et ta on sattunud pahatahtlike inimeste mõju alla ning teda võidakse ära kasutada, praeguseks on ta võtnud laene ja edastanud kõik saadud rahalised vahendid ilma igasuguste selgitusteta kolmandatele isikutele. Ta on nõus olema õe eestkostjaks.
8.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel, et ta usaldas seda isikut, kes teda pettis. Ta lootis, et saab endale korraliku abikaasa ja soovis iseseisvat elu alustada. Kahetseb seda usaldamist. Kinnitas, et saab ise kõigega hakkama, maksab laene, korraldab oma elu ise igapäevaselt, otsib paremaid ja talle sobivaid töökohti. Praegu on arvel töötukassas ja taotleb töövõimetuse pikendust. Märkis, et avaldaja on kogu aeg tema elu piiranud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 20.02.2025 määrusega avalduse täisealisele isikule eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks rahuldamata. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
9.1.Maakohus leidis, et kuigi nii avaldaja, kohalik omavalitsus kui ka määratud ekspertiis leidsid, et isik vajab eestkoste seadmist, siis eestkoste seadmist ei toetanud isik ise ega ka isikule määratud esindaja. Kohus ei ole seejuures seotud ekspertiisis leituga. Kohus märkis, et puudutatud isiku ja tema ema (st avaldaja) suhted on äärmiselt halvad ja neil on parasjagu kohtus pooleli vaidlus korteriomandi kuuluvuse üle. Sellega seoses on puudutatud isiku ema ka veidi kummastaval seisukohal, et kuigi muidu vajab tütar eestkostet (Aspergeri sündroom on tuvastatud isikul juba lapseeas), siis konkreetse volituse andmise ajal, mille abil ta tütre korteri endale omandas, oli tütar siiski adekvaatne. Kohus märkis, et kohaliku omavalitsuse seisukoht tugineb ainult ema poolt esitatud asjaoludele ja emaga telefonivestlusele ja isiklikult nad puudutatud isikuga kohtunud ega suhelnud ei ole. Määratud esindaja samas oli kahtleval seisukohal eestkoste vajalikkuse osas juba enne puudutatud isikuga kohtumist ning jäi sellele seisukohale ka peale puudutatud isikuga kohtumist ja suhtlemist. Kohus leidis, et eestkoste seadmine ei ole antud juhul põhjendatud. Isik osales kohtus ärakuulamisel iseseisvalt, rääkis ja argumenteeris rahulikult. Kohus tuvastas, et isik orienteerub ajas, kohas ja isikus ning saab ümbritsevast ja toimuvast täiesti adekvaatselt aru. Isikul oli selge ja mõistlik arusaam nii varem toimunust kui ka praegu toimuvast ning arusaadav ja adekvaatne tulevikuplaan. Puudutatud isik kinnitas kohtule, et ta oli petturi mõju all, võttis laene ja andis raha petturile, kuna armastas teda, kuid nüüd saab aru, et nii ei ole õige usaldada. Puudutatud isik tõi õigesti välja, et tänapäeval satuvad väga paljud inimesed petturite mõju alla, kuid see ei tähenda, et igal isikul, keda on petetud, tuleks piirata teovõimet. Asja menetluse käigus tekkis kohtul esitatust mulje, et puudutatud isik, kes on veel võrdlemisi noor inimene, oli elanud elu pigem piiratult ja oma ema mõju all (see nähtub mh ekspertiisis kirjeldatud elu-olust) ning ema mõju alt vabanedes puudusid tal kogemused maailmas iseseisvalt hakkama saamiseks. Nüüdseks on kohtu hinnangul puudutatud isikul need kogemused teatud määral olemas ja puudub vajadus teda täiskasvanu õigustest ilma jätta. Selliselt ei õpiks puudutatud isik kunagi iseseisvalt hakkama saama. Isegi kui leida, et puudutatud isik vajaks veel mõnda aega kogenuma inimese suunamist ja juhendamist, ei pea selleks kohaldama eestkostet. Ülaltoodut arvestades ei ole puudutatud isiku suhtes käesoleval ajal täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg-s 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-s 1 ja 2 sätestatud eeldused eestkoste seadmiseks ning seega ei tuleb jätta avaldus rahuldamata. Isiku huve saab antud juhul kaitsta vajadusel muude abiliste kaudu.
9.2.Kohus andis olenemata avalduse rahuldamata jätmisest hinnangu eestkostja kandidaatide osas ja leidis, et õiglane ega põhjendatud ei ole määrata eestkostjaks isikut, kellel on pooleli omandivaidlus oma eestkostevaga, ega ka selle isiku lähikondseid. Eestkostjaks oleks eestkoste vajadusel põhjendatud määrata kas eestkostetava enda poolt soovitud isik või siis neutraalne kohalik omavalitsus. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas maakohu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.
10.1.Määruskaebuse kohaselt hindas maakohus ebaõigesti kogutud tõendeid ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Maakohus asus põhjendamatult seisukohale, et puudutatud isik ei
vaja eestkostet ning tema teovõime piiramist taotlev ema tegutseb pahatahtlikult tema huvide vastaselt. Avaldaja kinnitab, et puudutatud isiku teovõime piiramine ja eestkostja määramine on tema huvides. Maakohus oleks pidanud menetlusosaliste esitatud ütluste, argumentide ja tõendite põhjal jõudma järeldusele, et teovõime piiramine ja eestkostja määramine on puudutatud isiku huvides (TsMS § 520 lg 1).
10.2.Kõige objektiivsem ja kaalukaim tõend selles menetluses on ekspertiisiakt. Avaldaja hinnangul on eksperdi järeldused veenvad ja üheselt mõistetavad. Erilist tähelepanu juhib avaldaja ekspertiisiakti sellele osale, milles on märgitud, et puudutatud isik ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada. Kohus tegi oma järeldused praeguse kohtumenetluse käigus toimunud suhtlusest puudutatud isikuga. Samas eksperdi järeldus põhineb meditsiinilistel tõenditel. Ekspert tõi välja, et puudutatud isik vajab eestkostet oma haiguse tõttu. See tähendab, et põhjus on haigus ja kõik muu on selle haiguse tagajärg.
10.3.Puudutatud isiku töökogemuse kohta esitatud dokumentidest nähtub, et ta ei ole pikemat aega kuskil töötanud, mis kinnitab eksperdi järeldust, et ta ei ole võimeline oma igapäevast elu pikema aja jooksul korraldama. Puudutatud isik ei suuda oma omaduste tõttu pikka aega teha ka kõige lihtsamat tööd, mis ei nõua erioskusi ja haridust. Puudutatud isik ei tegutse ka käesolevas kohtumenetluses iseseisvalt. Tal on kaks esindajat ja tema lühike suhtlemine kohtuga oli ilmselt hoolikalt ette valmistatud, et jätta hea mulje. Lisaks oli puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu käesolevas asjas ligikaudu kaks tuhat eurot ning samal ajal tasub ta teise lepingulise esindaja teenuste eest Harju Maakohtu kohtuvaidluses, mille esemeks on korteriomandi omandivaidlus. Asjas esitatud dokumentidest nähtub, et puudutatud isik ei saa oma tööst saadud tulu ja hüvitiste alusel tasuda isegi ühe lepingulise esindaja teenuste eest, arvestades vajadust kanda muid igapäevaseid majutuse, toidu jms kulusid. Allikas, kust puudutatud isik lepinguliste esindajate teenuste eest maksab, on teadmata. Avaldaja leiab, et puudutatud isik käitub jätkuvalt samamoodi nagu seni, nimelt saab laenutingimustel raha, millega jätkab oma varalise olukorra halvenemist ja enda kahjustamist, olles hoolimatute isikute mõju all. Samas ei ole tema kohtule antud ütlused, et ta sai aru, et on ebavajalikke laene saades käitunud valesti ja et ta seda enam ei tee, teadlikud ja siirad.
10.4.Maakohus omistas ebamõistliku tähtsuse avaldaja ja puudutatud isiku vahelisele nn konfliktile. Tegelikult avaldaja ja puudutatud isiku vahel konflikti ei ole, vaid on ema hoolitsus oma tütre eest ja tütre ajutine, teadvustamatu vastumeelsus selle hoolitsuse vastu. Käesolevas hagita menetluses tegutseb kaebuse esitaja oma tütre huvides.
10.5.Maakohus jõudis oma järeldusele üksnes puudutatud isiku enda ja tema esindajate ütluste põhjal ning samuti puudutatud isikuga suhtlemise mulje põhjal. Need järeldused on lubamatult subjektiivsed. Maakohus pidas põhjendamatult oluliseks asjaolu, et puudutatud isik ei nõustunud oma teovõime piiramisega ning et ta oli avaldaja oma eestkostjaks määramise vastu. Maakohus ei ole lähtunud vastavalt TsMS § 232 lg 1 sätestatud nõuetest ega ole andnud igakülgset, täieliku ja objektiivset hinnangut kõigile esitatud tõenditele. Samuti ei ole maakohus lähtunud tõendite hindamisel TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetest. Menetluse edasine käik
11.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikul ei ole kohustust avaldajale avaldada, kust ta esindajatele tasu maksmiseks raha saab. Peamine asjaolu, millele tuleks tähelepanu pöörata on see, et puudutatud isik kasutab oma raha mõistlikult ning tal on
piisavalt vahendeid nii oma elu korraldamiseks kui ka esindajatele tasu maksmiseks ja kohustuste täitmiseks.
11.1.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja märkis, et jääb arusaamatuks, miks eestkosteasutusel ei õnnestu puudutatud isikuga kontakti saada. Eestkosteasutus on käesolevas menetluses täitnud oma seadusest tulenevat kohustust formaalselt ehk kujundanud oma seisukoha üksnes avalduses toodud asjaolude ja Asbergeri sündroomi diagnoosi pinnalt, vaevumata vahetult veenduma eestkoste seadmise vajaduse ja eestkostja sobivuses. Selline seisukoha kujundamise protsess on sisutu ja vastutustundetu.
12.Tallinna Linnavalitsus (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) toetas avaldaja taotlust saada oma tütre eestkostjaks. Sealjuures tõi eestkosteasutus esile, et puudutatud isikule on Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud raske vaimne puue kuni 19.11.2027 ja Töötukassa otsusega puuduv töövõime kuni 19.11.2027. Tema sissetulekuks on igakuine puudetoetus summas 41,68 eurot ja töövõimetoetus 637,67 eurot. Puudutatud isik on aeg ajalt käinud tööl ja teeninud töötasu erinevates summades. Haabersti LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja K. Kaar on korduvalt püüdnud saada puudutatud isikuga kontakti, kuid teadaolevale telefonile ega 11.03.2025 temale saadetud e-mailile puudutatud isik ei vastata. 19.03.2025 saadeti puudutatud isikule määratud esindajale palve kontakti saamiseks puudutatud isikuga, kuid ka sellele vastust saadud ei ole.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
15.Avaldaja on palunud vaadata kaebuse läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimese lause järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus istungi korraldamist vajalikuks, mistõttu jätab ringkonnakohus vastava taotluse rahuldamata.
16.Haabersti Linnaosa Valitsus esitas koos 24.03.2025 seisukohaga puutatud isikule määratud esindajale saadetud algatuskirja (dtl 670) ja rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu (dtl 699). Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel seisukohale lisatud algatuskirja asja materjalide juurde. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna hinnang on juba asja materjalide juures (dtl 168), ei ole vajalik seda täiendavalt vastu võtta.
17.Kohus määrab PKS § 203 lg 1 järgi täisealisele isikule eestkostja, kui ta ei suuda kasvõi osaliselt vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, st kui tal on piiratud teovõime TsÜS § 8 lg 2 teise lause mõttes. Eestkostja määramise eesmärgiks on piiratud teovõimega isikut aidata ja tagada tema õiguste ja huvide kaitse osas, milles ta ise seda ei suuda (RKTKm 23.10.2015, 3-2-1-73-15, p
13). Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel. Kohtul peab tõendite alusel olema võimalik piisavalt täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Selleks peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20).
18.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel kõiki asjas esitatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud ning on jätnud vaidlustatud määruse olulises ulatuses põhjendamata. Maakohus on puudutatud isiku eestkostevajaduse hindamisel tuginenud sisuliselt vaid puudutatud isiku ärakuulamisele ning on jätnud analüüsimata muud asjas esitatud tõendid.
19.Maakohus on iseenesest õigesti määranud TsMS § 522 alusel puudutatud isiku eestkostevajaduse välja selgitamiseks ekspertiisi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et ekspertiis on eestkostja määramisel menetluse keskne toiming. Ekspert tuvastab ekspertiisi käigus nii isiku psüühilise häire või haiguse kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse. Samuti peaks ekspertiis aitama kohtul leida vastuse küsimusele, kas ja millises ulatuses meditsiinilisest seisukohast lähtudes on isikule eestkoste seadmine vajalik (TsMS III (2018) komm, § 522 p 1, p 3.1.a,c). Samas on maakohus jätnud sisuliselt analüüsimata kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti, milles leiti, et puudutatud isikul esineb kombineeritud psüühikahäire Asbergeri sündroom ning käitumis- ja isiksusehäired ajudüsfunktsioonist, mille tõttu ei suuda ta kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada; et puudutatud isikul esinevad suhtlemisraskused ja ta on äärmiselt kergesti mõjutatav, mille tõttu tal on kõrgendatud risk saada igakülgselt ära kasutatud ning mida ta ise ei mõista; et puudutatud isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ega teha tehinguid (välja arvatud pisitehingud) ning et ta vajab eestkoste määramist pikaajaliselt majanduslikes, õiguslikes ja perekonnaõiguslikes küsimustes. Kuigi ekspertiisiakt on üks tõenditest ja sellel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, ei tähenda see, et kohus ei peaks ekspertiisiakti analüüsima ja sisuliselt põhjendama, miks ta ekspertiisiaktiga ei nõustu. Seda ka olukorras, kus eksperdiarvamus väljendab teistsugust seisukohta kui isiku ärakuulamisel kohtu enda vahetu mulje põhjal tekkinud veendumus. Maakohus ei ole praegusel juhul põhjendanud, miks kohus eksperdi arvamusega ei nõustunud. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta rehabilitatsioonimeeskonna hinnangu isiku toimetulekule ja abivajadusele, milles muu hulgas kirjeldati, et puudutatud isiku analüüsi- ja kriitikavõime oma otsuste osas on halb, tundmatute olukordadega toimetulek võib olla tema jaoks ebaadekvaatne ning tema emotsionaalse, sotsiaalse ja majandusliku ärakasutamise oht on väga kõrge (dtl 168). Samuti on maakohus avaldaja ja eestkosteasutuse poolt puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta esitatud väidete osas viidanud vaid avaldaja ja puudutatud isiku vahelistele halbadele suhetele ega ole võtnud nende väidete osas põhjendatud seisukohta.
20.TsMS § 463 lg 2 ja 442 lg 8 järgi tuleb määruses märkida kohtu tuvastatud asjaolud. PKS § 203 lg 1 kohaselt on eestkoste seadmise tingimuseks, et täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Maakohus on praegusel juhul puudutatud isiku ärakuulamisel saadud vahetu mulje põhjal asunud seisukohale, et puudutatud isikul ei esine PKS § 203 lg-s 1 ja TsÜS § 8 lg-s 2 sätestatud eeldusi, mistõttu tuleb jätta eestkoste seadmata. Samas ei ole maakohus võtnud
selget seisukohta, kas puudutatud isik on täiel määral suuteline saama aru enda tegude tähendusest ja neid juhtima. Maakohus on määruses sedastanud, et puudutatud isikul ei ole siiani olnud piisavalt kogemusi iseseisvalt hakkama saamiseks ning tema huve saab kaitsta vajadusel muude abiliste kaudu. Sealjuures ei ole maakohus põhjendanud, milliste muude abiliste kaudu saaks puudutatud isiku huve kaitsta. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbi viinud psühhiaater Evelin Eding on asunud seisukohale, et puudutatud isik ei suuda temal esineva psüühikahäire tõttu kestavalt oma tegudest aru saada ja oma elu iseseisvalt korraldada ja tema huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku suhted oma perekonnaga katkenud, mistõttu ei saa ka eeldada, et tema huve saab kaitsta perekonnaliikmete kaudu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole puudutatud isiku eestkostevajadust nõuetekohaselt hinnanud.
21.Ülaltooduga on maakohus rikkunud TsMS § 463 lg-st 2 ja 442 lg-st 8 tulenevat kohustust analüüsida kõiki tõendeid ning põhjendada, miks ta menetlusosalise faktiliste väidetega ei nõustu. Ühtlasi on maakohus rikkunud tõendite hindamise põhimõtteid (TsMS § 232 lg 1).
22.Kohus saab TsMS § 523 esimese lause järgi anda eestkostet vajava isiku elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele korralduse koguda ja esitada kohtule eestkoste seadmiseks vajalikke andmeid. Samuti peab valla- või linnavalitsus andma eestkostja määramise menetluses TsMS § 523 teise lause järgi oma arvamuse. Kohalik omavalitsus saab anda kohtule ülevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja kuidas tuleb isik igapäevaselt oma eluga toime (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-87-11, p 20). Praegusel juhul on maakohus kaasanud menetlusse Tallinna Linnavalitsuse, kes on menetluses olnud seisukohal, et puudutatud isik vajab eestkostet. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole eestkosteasutus puudutatud isikuga kohtunud ega ole saanud esitada täielikku ülevaadet puudutatud isiku tegelikust olukorrast. 04.12.2024 ärakuulamise protokollist nähtuvalt on puudutatud isik avaldanud, et elab alates 2024.a juulist Narvas (dtl 585). Eelnevat arvestades oleks kohus saanud kaaluda, kas eestkostevajaduse välja selgitamisel võib olla vajalik koguda täiendavaid andmeid omal algatusel või küsida TsMS § 198 lg 3 ja TsMS § 523 alusel puudutatud isiku eestkostevajaduse kohta arvamust Narva linnalt. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks isiku tegeliku olukorra ja toimetuleku kohta ülevaate saamiseks täiendavaid andmeid kogunud. Eeltoodust võib järeldada, et maakohus ei olnud määruse tegemise ajaks selgitanud välja kõiki asja lahendamiseks olulisi asjaolusid (TsMS § 435 lg 1).
23.Ülaltoodut arvestades on määruskaebus ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb tühistada. Kuna maakohus jättis tõendid olulises osas hindamata, ning tõusetuda võib vajadus koguda ka täiendavaid tõendeid, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata tuvastama asjaolusid ja esimesena hindama sisuliselt tõendeid olukorras, kus maakohus jätnud selle olulises osas tegemata.
24.TsMS § 532 lg 1 sätestab, et eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja uueks
läbivaatamiseks maakohtule, siis ei ole tegemist TsMS § 532 lg 1 nimetatud määrusega, mistõttu käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
25.Kuivõrd käesolev lahend ei ole menetlust lõpetav määrus, siis kohus menetluskulude jaotust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.