lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-10370/3

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-10370/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1353
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKindlTS § 2 lg 3TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaVÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 492 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-22-10370

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2022. a, Jõhvi

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus S Oi ja J Oa vastu kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) Eesti filiaal (registrikood 12831829, asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, e-post: [email protected])

Avaldaja esindaja: A L, 4PS OÜ, e-post: xxx

Puudutatud isik:

S O (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Puudutatud isik:

J Oa (isikukood xxx, elukoht: xxx )

RESOLUTSIOON

1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus rahuldada.
2.Välja mõista S Oilt ja J Oalt solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 2 713 (kaks tuhat seitsesada kolmteist) eurot 75 senti (sh põhinõue 2 709 eurot ja viivis 4,75 eurot).
3.Välja mõista S Oilt ja J Oalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis põhinõudelt alates 16.07.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Nõude üleminek
4.Menetluskulud jätta S Oi ja J Oa kanda.
4.1.Välja mõista solidaarselt S Oilt ja J Oalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks avaldaja menetluskulude katteks 410 (nelisada kümme) eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas avalduse S Oi ja J Oa vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr xxx. Kindlustusvõtjaks on L A. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 100 eurot. Avaldaja sai xxx OÜ-lt kahjuteate, mille kohaselt toimus 28.05.2022. a korteris xxx veekahju. Varakahju avalduse kohaselt ülemise naabri soojavee voolik siugtorust vannitoa valamuni lekkis ning selle tulemusel said veekahjustusi korteris nr xxx vannituba, köök, koridor ja magamistuba. 30.05.2022. a vaatas avaldaja esindaja kahjustada saanud korteri üle ja koostas vara ülevaatuse akti ja skeemi. Vara ülevaatuse akti kohaselt on korteris nr 4 saanud kahjustada esiku lagi, põrand, seinad; vannitoa lagi ja seinad; köögi lagi seinad ja põrand; magamistoa lagi, seinad ja põrand. Korteri nr xxx remondiks tegi hinnapakkumise xxx OÜ summas 4 012,68 eurot. Hageja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Kuna kindlustusvõtja soovis kindlustushüvitist sularahas, siis pidasid avaldaja ja kindlustusvõtja läbirääkimisi kahju hüvitamise osas ning leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 2 709 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 2 709 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isikud 1 ja 2 on korteriomandi xx ühisomanikud. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 22.06.2022. a puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 06.07.2022. a. Puudutatud isikud kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kindlustusandja vastavalt KindlTS § 2 lg 3, kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korterile nr xxx põhjustatud kahju summas 2709 eurot. Avaldaja palub S Oilt ja J Oalt solidaarselt välja mõista, kahju summas 2 709 eurot, viivis põhinõudelt seisuga 15.07.2022. a summas 4,75 eurot, viivis TsMS § 367 alusel alates 16.07.2022. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 410 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 360 eurot õigusabikulu).
2.Kohtumäärus ja avaldus on puudutatud isikutele AET-is nähtav ja kättetoimetatav alates 18.07.2022. a. Avaldus ja kirjaliku vastuse nõue toimetati puudutatud isikutele kätte isiklikult
26.juulil 2022. a.
3.Kohus kohustas puudutatud isikutel 20 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Puudutatud isikud kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018. a korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
7.Avaldaja tugineb asjaolule, et J Oa ja S O korteriomanikena on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ehk võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju).
8.Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 pidi puudutatud isik korteriomanikuna vältima teise kaasomaniku/korteriomaniku (alumise naabri) kahjustamist.
9.Puudutatud isikute korteris voolas vannutoa valamu soojavee vooliku purunemisel vesi põrandale ning selle tulemusel jooksis vesi laest alla, millest tulenevalt sai veekahjustusi alumise naabri korter, millest tulenevalt ei hoidunud puudutatud isikud teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ega tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
10.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on S O ja J Oa xxx korter xxx ühisomanikud (registriosa nr xxx). Kindlustusvõtja kahjuteate kohaselt toimus xxx korteris veekahju 28.05.2022. a.
11.Avaldaja kindlustusandjana hüvitas korteri nr 4 omanikule põhjustatud kahju summas 2 709 eurot.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx, varakahju avalduse, 30.05.2022. a akti, korteri remonditööde pakkumise, xxx OÜ 22.06.2022. a nr xxx kahjunõude S Oile ja J Oale, kahjunõude avalduse, kinnistusraamatu väljavõtte, fotod.
14.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
15.Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikutel tõendada, et nad rikkusid kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. Puudutatud isikud ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja nad korteriomanikena ei ole oma kohustusi rikkunud või on nende rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12913, punkt 49).
16.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
17.S O ja J Oa kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

19.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud peab hüvitama puudutatud isik, sest avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et puudutatud isik ei hüvitanud kahju kohtuväliselt, kuigi tal selline võimalus oli.
21.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot, kokku 410 eurot.
22.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikutelt välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot
23.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-1570/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium