Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule sissenõudja ühe kuu jooksul alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kahe kuu jooksul kättetoimetamisest (TsMS § 625 lg-d 1 ja 2). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

MAAKOHTU SEISUKOHT

Maakohus märkis, et avaldajal on õigus pärast kohtumääruse jõustumist esitada täidetavaks tunnistatud kohtuotsus Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ja kriminaalasjades (õigusabileping) art 51 järgi vaatab täitmise loa taotluse läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita. Õigusabilepingu art 52 p 2 kohaselt lisatakse täitmise loa taotluse juurde dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse. Taotluse juurde on lisatud tõend, (tl 47 ja tõlge tl 48), milles deklareeritakse, et kostjale teatati kohtuistungi toimumise aeg ja koht nõuetekohaselt ja õigeaegselt ning talle anti üle

hagiavalduse koopia. Asjakohaseid dokumente kohtukutse kättetoimetamise kohta ei ole taotlusele lisatud. Samas nähtub kohtuotsusest, et kostja kohtuistungile ei tulnud, talle teatati õigeaegselt ja nõuetekohaselt kohtuistungi kuupäev, kellaaeg ja koht. Avalduses teatas kostja, et ei saa kohtuistungile ilmuda, kuna tal ja tema esindajal puudub viisa Vene Föderatsiooni. Otsusest nähtuvalt esitas kostja vastuväited hagile kirjalikult. Seega oli kostja kohtumenetlusest teadlik ja võttis sellest osa. Järelikult puudus maakohtu hinnangul alus otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks õigusabilepingu art 56 p 1 alusel. Pooled on tsiviilasjas nr 2-11-8104 sõlminud kohtuistungil kirjaliku kokkuleppe, milles leppisid kokku suhtluskorras ja elatise tasumises. Kokkuleppe punkti nr 3 kohaselt kohustus puudutatud isik tasuma elatist ühes kuus 140 eurot. Seoses kokkuleppe sõlmimisega loobus puudutatud isik tsiviilasja nr 2-11-8104 edasisest menetlusest. Kuna kohus ei ole kokkulepet kompromissina kinnitanud, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et sama õigusvaidluse osas on samade poolte vahel juba varem tehtud jõustunud otsus. Seega puudub alus otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ka õigusabilepingu art 56 p 2 ja 57 alusel. Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimese lause kohaselt, kui õigusabileping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Õigusabilepingu art 21 lg 2 esimese lause järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kuna kostja elukoht on Eesti Vabariigis, tulnuks õigusabilepingu art 21 lg 1 esimese lause kohaselt vaidlus lahendada Eesti Vabariigi kohtus. Vene Föderatsiooni kohtus oleks saanud asja lahendada ainult siis, kui kostja oli sellega nõus. Otsusest nähtuvalt esitas kostja vastuväited hagile kirjalikult. Sealjuures ei nähtu otsusest ega taotluse kohta esitatud seisukohast, et kostja oleks asja lahendamisele Vene Föderatsiooni kohtus vastu vaielnud. Seega leiab kohus, et puudub alus otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumiseks ka õigusabilepingu art 56 p 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

õigussuhted ning selle eesmärk on välistada edaspidi vaieldavatele või ebaselgetele õigussuhetele tuginemine. Sama tagajärje toob endaga kaasa kohtulik kompromiss, kusjuures lepingu määrusega kinnitamine ei mõjuta kuidagi selle materiaalõiguslikku olemust (vt lahendid tsiviilasjas nr 32114804 ja nr 3-2-1-125-15). Maakohus oleks pidanud keelduma väliriigi kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest õigusabilepingu art 57 ja art 56 p 2 järgi. Puudutatud isik ei nõustu maakohtu seisukohaga, et puudutatud isik võttis osa tsiviilasja nr 23/32/2019 arutamisest. Maakohus lähtus seejuures ekslikult kohtuotsuse tekstist ja avaldusele lisatud deklaratsioonist. Kuigi 12. juuli 2012 deklaratsiooni kohaselt on lisatud dokumendid puudutatud isikule kohtudokumentide kättetoimetamise kohta, kõnealuseid dokumente avaldaja maakohtule esitanud pole. Maakohus pole tuvastanud, kas puudutatud isikule toimetati nõuetekohaselt kätte kohtukutse ja hagimaterjalid. Maakohus on lihtsalt lähtunud eeldusest, et kuivõrd puudutatud isik on suhelnud Vene kohtuga, siis on talle tagatud olnud ka võimalus osaleda kohtuasja arutamisel. Õigusabilepingu art 52 p 2 kohaselt peab olema taotluse juurde lisatud dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse. Olukorras, kus kohus lahendab asja suulises menetluses, ei saa pidada piisavaks üksnes seda, et kostja on saanud kohtule edastada kirjalikult oma esmased vastuväited. Kohtuistungil osalemine eeldanuks viisa väljastamist Vene Föderatsiooni poolt. Viisa väljastamise aluseks oleks olnud juriidilise asutuse (kohtu) korrektne kutse, kuid kostjale ei edastatud ühtegi korrektset dokumenti, mis oleks võimaldanud viisat taotleda ja riiki siseneda kohtuistungil osalemise eesmärgil. Maakohus jättis kostja vastava vastuväitega arvestamata. Seega on välisriigi kohtuotsus vastuolus Eesti Vabariigi seadusandluse põhiprintsiibiga – õigus olla oma kohtuasja arutamise juures - ning selle tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest tulnuks art 56 alusel keelduda.

AVALDAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

eeldused on õigusabilepingu kohaselt täidetud ning kas esineb õigusabilepingus sätestatud alus keeldumaks kohtulahendi tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest. Õigusabilepingu art 50 esimese lõike kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteoga põhjustatud kahju hüvitamise osas. Õigusabilepingu art 51 lg 1 kohaselt kuulub täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Formaalsed eeldused kohtulahendi tunnustamiseks ning täidetavaks tunnistamiseks on reguleeritud õigusabilepingu art-tega 51 ja 52. Õigusabilepingu art 56 reguleerib kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumist.

kohtusse. Tuvastamaks, kas puudutatud isik oli nõuetekohaselt kohtusse kutsutud, tuleb esitada kutse kättesaamist kinnitavad tõendid. Puudutatud isiku viide õigusabilepingu art 52 lg-le 2 on asjakohatu, kuivõrd see kohaldub protsessis mitteosalenud kostja suhtes, kuid käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kostja osales välisriigi kohtumenetluses ning esitas oma seisukohad kirjalikult. Samas üksnes asjaolu, et puudutatud isik otsustas seisukoha esitada kirjalikult, ei tähenda, et sellega on tuvastatud, et ta oli nõuetekohaselt kohtusse kutsutud. Õigusabilepingu art 53 sätestab, et kui kohtul tekivad täitmise loa andmisel kahtlused, võib ta küsida seletust isikult, kes on algatanud taotluse otsuse täitmise kohta, samuti küsitleda võlglast taotluse olemuse kohta ja nõuda vajaduse korral otsuse teinud kohtult selgitust. Seega ei ole avaldaja esitanud kõiki õigusabilepingu art 52 nimetatud dokumente. Maakohtul tulnuks nõuda avaldajalt täiendavaid tõendeid. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda avaldajale selles osas tähtaega täiendavate tõendite esitamiseks, kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu välisriigi otsus tunnustamisele ainuüksi määruse p-s 9 toodud põhjendustel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Indrek Parrest

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.