lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-138932/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-138932/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1995
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisTsMS § 174 lg 6Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 646Asja lahendamine üksnes kaebuse põhjalTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjedTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-138932/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja15.09.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-138932

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuni 2022. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

986,08 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tühistada tsiviilasjas nr 2-21-138932 tehtud Harju Maakohtu 16. juuni 2022. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata (hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 99,04 eurot ületavas summas ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas), samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse käik

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 25. novembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 2352,20 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhinõue 1765,17 eurot, intressid 245,22 eurot, viivised 504,38 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1765,17 eurot alates 29. jaanuarist 2022. a kuni põhinõude täitmiseni 40,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded ESTO AS-i (võlausaldaja) ja kostja vahel
22.detsembril 2020 sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 4614645802, mille alusel võimaldati kostjale arvelduskrediidi limiidi 2000 euro kasutamist. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 40,90% aastas. Kostja kasutas kokku krediidilimiiti summas 1765,17 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi alates 16. jaanuarist 2021. Võlausaldaja loovutas oma nõude hagejale. Kostjale on edastanud kolm võlateatist, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Lepingust tulenevalt on viivise määr võrdne intressimääraga 40,90% aastas. Sissenõutavaks muutunud viivis on 28. jaanuari 2022. a seisuga 504,38 eurot.
3.Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 16. juuni 2022. a tagaseljaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1765,17 eurot, intressid 245,22 eurot, viivised 99,04 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt 1765,17 eurolt alates 29. jaanuarist 2022. a kuni põhivõlgnevuse 1765,17 euro täitumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Maakohus jättis menetluskulud 69,86% ulatuses kostja ja 30,14% ulatuses hageja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjenduste on kostja ja võlausaldaja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 40,90% aastas, tühine. Kokkulepitud viivisemäär on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda. Ainuüksi asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus viivise nõude VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kuivõrd maakohus tuvastas, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär on tühine, jättis kohus rahuldamata hagis esitatud nõude, mille kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista viivis alates 29. jaanuar 2022. a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 40,90% aastas. Maakohus

mõistis kostjalt eeltoodud viivise välja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Apellatsioonkaebus

5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu tagaseljaotsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 405,34 eurot ja põhinõudelt 1765,17 eurot alates 29. jaanuarist 2022 arvestatava viivise nõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas rahuldamata. Hageja palus tühistatud osas saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hageja palus määrata menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja leidis, et Riigikohus on VÕS § 415 lg 1 tõlgendamisel leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimäär 40,90% aastas. Lepingu tingimuste p VI 4 sätestab, et juhul, kui klient ei täida lepingust tulenevaid maksekohustusi (välja arvatud intressi maksmine) tähtaegselt, on klient kohustatud maksma võlausaldajale viivist hinnakirjas sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt. Hinnakirja alusel on viivise määr aastas lepingus fikseeritud intressimäär. Kostja on sõlminud lepingu krediidikulukuse määraga 59,28% aastas. Alates 31. maist 2020 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% (20,52% x 3 = 61,56%). Eeltoodust tulenevalt ei ületanud lepingu sõlmimise hetkel krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületa krediidikulukuse määr lubatavat määra. Tarbijakrediidilepingu tüüptingimustes sisalduv viivisemäär, mis on võrdne samas tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimääraga, ei ole VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada TsMS § 646 ja § 656 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse põhjal ning saata asi TsMS § 657 lg 2 kohaselt samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
8.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult jätnud kostjalt välja mõistmata viivise määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis materiaalõiguse normide kohaldamisel, kui ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni välja viivist seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga.
8.1.Kostja on võlausaldajaga sõlminud 22. detsembril 2020 lepingu nr 4614645802, mille järgi on intressimäär 40,90% aastas. Lepingu osaks olevate teenusetingimuste p VI 4 sätestab, et

juhul, kui klient ei täida lepingust tulenevaid maksekohustusi (välja arvatud intressi maksmine) tähtaegselt, on klient kohustatud maksma võlausaldajale viivist hinnakirjas sätestatud määras tähtaegselt tasumata summalt. Hinnakirja järgi on viivise määr aastas lepingus fikseeritud intressimäär.

8.2.Tarbijakrediidilepingute puhul on võlaõigusseaduses tarbija kaitseks ettenähtud erinorm viivisemäära kohta. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud VÕS § 113 lg-s 1. Hageja on asjakohaselt viidanud Riigikohtu seisukohale, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. See tähendab, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Laenuandjal on seega põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12; 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).
8.3.Praegusel juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 40,90% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Seega kuulub kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ja viivist tuleb arvestada määras, mis võrdub lepingus ette nähtud intressimääraga. Maakohus ei ole tuvastanud, et intressimäär oleks tühine või et krediidileping oleks tervikuna tühine. Riigikohus on (tarbija)krediidilepingu tühisuse aluseks pidanud eelduslikult olukorda, kus krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna käesolevas asjas sellised eeldused puuduvad, ei ole alust pidada krediidilepingut tühiseks ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 lg 1 alusel.
8.4.Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Maakohus on viidanud Riigikohtu 10. mai 2016. a tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 tehtud määrusele. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei kohaldu viidatud määruses avaldatud Riigikohtu seisukohad, kuivõrd kõnealuses asjas ei olnud tegemist tarbijakrediidilepinguga. Samuti ei olnud viidatud asjas pooled lepingus kokku leppinud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et tarbijakrediidilepingutele on kehtestatud erisused viivisemäära osas ning ebaõigesti leidnud, et intressimääras viivise nõudmine on võlgnikku ebamõistlikult kahjustav ja tühine. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ebamõistlikuks VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes ei saa pidada sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Kuna VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel saab tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, siis ei saa sellist viivise kokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks, nagu märkis ka hageja.
8.5.Kolleegium märgib lisaks, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause koosmõjus VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on

võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär.

8.6.VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel (vt nt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-11, p 19). Praegusel juhul ei ole kostja taotlenud viivise vähendamist.
9.Neil põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale ning sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (vt nt Riigikohtu 17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Ringkonnakohus ei saa tühistatud osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohus leiab, et kui tagaseljaotsus on vaidlustatud üksnes osaliselt, saab selle ka tühistada üksnes osaliselt ja saata tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd praegusel juhul tuleb apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning ringkonnakohus ei saa puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus teise poole seisukohta küsida.
10.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt viivise välja mõistmata jätmise osas ja saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi menetluskulude jaotuse ja TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja