lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-20100/25

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-20100/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1391
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volitus (VL Kaatrid OÜ)
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-05-09

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 168 lg 3, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 1, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaPankrS § 10 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-24-13411/27Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.03.20262-22-13504/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.12.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
NAS Haldus OÜ12804815(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-20100

Tsiviilasi

A.A. avaldus NAS Haldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks Menetluskulude jaotus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.A. xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Ants Kuningas

esindajad

(isikukood

Puudutatud isik: NAS Haldus OÜ (registrikood 12804815), esindaja juhatuse liige Viljo Veesaar

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud NAS Haldus OÜ kanda.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 13. aprilli 2022 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Keelduda menetlusse võtmast A.A. avaldust NAS Haldus OÜ pankroti väljakuulutamiseks.
2.2.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 424Hagi tagasivõtmine
TsMS § 429Hagist loobumine
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
Jätta menetluskulud NAS Haldus OÜ kanda.
2.3.Tagastada A.A. le avalduse esitamisel 23. detsembril 2021 tasutud riigilõiv 300 eurot A.A. arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx AS-s SEB Pank. Rahuldada A.A. määruskaebus. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud NAS Haldus OÜ kanda. Mõista NAS Haldus OÜ-lt A.A. kasuks välja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 395 eurot. Mõista NAS Haldus OÜ-lt A.A. kasuks välja viivis menetluskuludelt (395 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.A.A. (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule 26. detsembril 2021 avalduse NAS Haldus OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ostis võlgnik 29. juulil 2021 Sõrve Puit OÜ-lt seadmeid maksumusega 22 433,41 eurot (sh käibemaks). Võlgnik jättis seadmete eest tasumata. Sõrve Puit OÜ loovutas
4.augustil 2021 nõude B.B. le. Võlgnik tasus B.B. le 12. augustil 2021 arve osaliselt - 7000 eurot. B.B. loovutas 1. detsembril 2021 nõude avaldajale. Pankrotiavalduse esitamise seisuga on avaldajal võlgniku vastu nõue suurusega vähemalt 8550,82 eurot.
2.Võlgnik vaidles pankrotiavalduse menetlusse võtmisele vastu. Arve tasumisega viivitati, kuivõrd oli kahtlus, et ostetud seadmed ei vasta lubatule ning osa kaubast ei kuulunud Sõrve Puit OÜ-le. Võlausaldajad pole aktsepteerinud kompromissipakkumisi.
3.Avaldaja teatas kohtule, et võlgnik on 29. märtsil 2022 tasunud avaldajale 8550,82 eurot, täites avaldaja pankrotiavalduse aluseks oleva nõude, mistõttu puudub alus ajutise halduri määramiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Maakohus keeldus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ning tagastas avaldajale avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot. Maakohus märkis, et seoses pankrotiavalduse tagasivõtmisega tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 1 ja § 372 lg-te 1 ja 4 alusel.

Maakohus jättis TsMS § 168 lg 3 ja 4 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kuna puudus alus ettevõtte pankrotiks ning vaidlus lahendati kompromissiga enne pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamist.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS

5.Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja palub teha uue määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlgnik täitis pankrotiavalduse aluseks oleva kohustuse alles siis, kui avaldaja oli sunnitud pöörduma õiguste kaitseks kohtu poole. Seega on avaldaja esindajakulud põhjustanud võlgnik. Maakohtu määrus on menetluskulude jaotuse osas üllatav. Avaldaja ei ole pankrotiavaldust tagasi võtnud ega teinud ühtegi sellist tahteavaldust. Alusetu on maakohtu viide kompromissi sõlmimisele. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane avaldaja suhtes.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

6.Võlgnik (puudutatud isik) leidis, et vaidlus on lahendatud kompromissi teel, mistõttu määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus võlgniku kanda (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Vaidlus on selles, et kas olukorras, kus võlgnik tasus võla enne pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamist, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda või tuleb need kulud jätta võlgniku kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
8.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et praegusel juhul tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadus ei näe ette menetluskulude jaotuse osas erisätteid juhuks, kui kohus keeldub pankrotiavalduse menetlusse võtmisest võlausaldajale pankrotiavalduse aluseks oleva võla tasumise korral. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti välja kuulutamine on hagita asi (TsMS § 475 lg 1 p 122 ). TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et menetlus lahendati kompromissiga. Pankrotimenetluses saab kompromissi sõlmida üksnes pärast pankroti välja kuulutamist PankrS §-des 178 jj sätestatud korras, mitte üksiku võlausaldaja ja võlgniku vahel. Võlgnik tasus võla pankrotiavalduses märgitud suuruses 3 kuud pärast pankrotiavalduse kohtule esitamist kohtu poolt eelistungil antud täiendava tähtaja jooksul, mida ei saa käsitleda kompromissi sõlmimisena võlgniku ja võlausaldaja vahel. Avaldaja ei ole ka avaldusest loobunud (TsMS § 429) või seda tagasi võtnud (TsMS § 424). Kuna võlgnik tasus võla pärast pankrotiavalduse esitamist, aga enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist, siis langes

kohtumenetluse ajal ära PankrS § 10 lg-s 1 sätestatud võlausaldaja pankrotiavalduse üks kohustuslik alus - nõue võlgniku vastu, mistõttu ei pidanud maakohus pankrotiavaldust edasi menetlema ja võis sellises olukorras jätta pankrotiavalduse menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel, arvestades ka TsMS § 168 lg-s 5 sätestatud põhimõtet, tuleb kujunenud menetluslikus olukorras menetluskulud jätta võlgniku kanda. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, mille tõttu võiks menetluskulude tema kanda jätmine olla ebaõiglane. Võlgnik tasus võlausaldajale võla alles pärast tema vastu pankrotiavalduse esitamist. Avaldajale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis avaldusega saavutada. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võlgniku kanda.

9.Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud samuti võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus määrab TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks maa- ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud avalduselt tasutud riigilõivust 300 eurot ja esindajakulust 420 eurot. Avaldaja esindaja osutas avaldajale õigusabi kokku 4,7 tundi, s.o alusdokumentidega tutvumine (0,5 tundi), pankrotiavalduse koostamine ja esitamine (1,5 tundi), vastusega tutvumine (0,2 tundi), vastuse koostamine (2 tundi) ja istungil osalemine (0,5 tundi). Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud määruskaebuselt tasutud riigilõivust 70 eurot ja esindajakulust 183 eurot. Avaldaja esindaja osutas avaldajale ringkonnakohtus õigusabi kokku 1,83 tundi, s.o võlgniku seisukoha ja maakohtu määrusega tutvumine (0,25 tundi), määruskaebuse koostamine ja esitamine (1,23 tundi) ning menetluskulude nimekirja koostamine (0,35 tundi). TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Avalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on avaldajale maakohtu määrusega tagastatud. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Esindaja tunnitasu 100 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindajakulud maakohtus on ülepaisutatud. Arvestades tsiviilasja mahukust ning avaldaja esindaja menetlusdokumentide sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus kokku 2,5 tundi, s.o summas 250 eurot. Ka määruskaebemenetluses on esindaja ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Määruskaebuses vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust ning seega on menetluskulude nimekirjas loetletud toimingute eest põhjendatud ajakulu 0,75 minutit, s.o summas 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgnikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 395 eurot (70 + 250 + 75). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium