lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-6407/3

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 20.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-22-6407/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1830
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Debitum Invest OÜ16355343(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Vutt

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2022, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-6407

Tsiviilasi

Debitum Invest OÜ hagi A. A. väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

304 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Debitum Invest OÜ (registrikood 16355343), epost [email protected]; lepinguline esindaja Indrek Põder, e-post [email protected]

Asja läbivaatamine

vastu võlgnevuse

Kostja A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; e-post [email protected] Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks võlgnevus 162 eurot 55 senti (sh põhivõlgnevus 119 eurot 44 senti, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 11 senti).
3.Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks välja viivis tasumata põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2022 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 119 eurot 44 senti.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Jätta rahuldamata Debitum Invest OÜ viivisenõue 76 euro 65 sendi ulatuses.
5.Jätta menetluskuludest 44% Debitum Invest OÜ kanda ja 56% A. A. kanda.
6.Mõista A. A. Debitum Invest OÜ kasuks välja menetluskulud 112 eurot. A. A. on kohustatud maksma temalt väljamõistetud 112 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank (selgitusega tsiviilasja number, A. A. võlgnevus Debitum Invest OÜ-le).
8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1.Debitum Invest OÜ (hageja) palub 29. aprillil 2022 Tartu Maakohtule esitatud hagis mõista A. A. (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevus 119 eurot 44 senti, sissenõudmiskulu 30 eurot ja seisuga 29.04.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 89 eurot 76 senti. Lisaks palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 30.04.2022 põhivõlgnevuselt kuni selle kohase täitmiseni lepingujärgses määras 0,15% päevas, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 119 eurot 44 senti. Hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Alexela (võlausaldaja) vahel 14.07.2020 sõlmitud elektrienergia müügilepingust nr ET1200102720, mille alusel võlausaldaja kohustus kostjale müüma elektrit ja võrguteenust tarbimispõhise elektrienergia börsihinnaga tarbimiskohas xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kostja kohustus teenuse eest tasuma. Kostja jättis lepingust tulenevad kohustused täitmata. Võlausaldaja on 21.02.2022 loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 15.12.2020 kuni 29.04.2022 lepingujärgses määras, so 0,15% päevas põhivõlalt 119 eurot 44 senti.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult tähtsaadetisena kätte toimetatud 23. mail 2022 (tl 34). Seega on kostja teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.

KOHTU SEISUKOHT

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust lepingule.

4.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Põhjendatud osas saab kohus teha otsuse TsMS § 444 lg 3 alusel ilma kohtuotsuse põhjendava osata. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata ja kohus põhjendab tagaseljaotsuses hagi osalist rahuldamata jätmist.
5.Kohus leiab, et põhjendatud on hageja põhinõue ja sissenõudmiskulude nõue. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud lepingulise nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Esialgne võlausaldaja on tegutsenud kostjale teenust osutades oma majandustegevuses ning asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab füüsilise isiku puhul eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 tähenduses.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal juhul, kui võlgnik viivitab rahalise kohustuse täitmisega, õigus nõuda temalt viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samuti võib viivisemäär olla kokku lepitud lepingus. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates 15.12.2020 kuni 29.04.2022 põhinõudelt (119 eurolt 44 sendilt) viivisemääraga 0,15% päevas ja selliselt arvestatuna on viivis 89 eurot 76 senti.
7.Elektrienergia müügilepingu üldtingimuste p 6.4 sätestab, et arve summa tervikuna tähtaegselt tasumata jätmisel on Alexela AS-il õigus nõuda viivist 0,15% tasunata summast kalendripäevas, alates arve summa tasumisega viivitusse sattumise kuupäevast kuni arve summa tervikuna tasumise kuupäevani. Kohus on seisukohal, et elektrienergia müügilepingu üldtingimuste p 6.4 puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et viivise määr oleks kostjaga personaalselt kokku lepitud.
8.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17).

Üldtingimuste p 6.4 järgne viivisemäär 0,15% päevas tähendab, et aastane viivisemäär on 54,75-54,9%. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, oleks tol ajal olnud seadusjärgne viivisemäär 8% aastas (so ca 0,0219% päevas). Praegusel juhul kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära ca 6,8 korda ja kohtu hinnangul kahjustab selline viivisemäär kostjast tarbijat ülemääraselt ja ebamõistlikult. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.

9.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ning eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt 119 eurot 44 senti perioodi 15.12.2020 kuni 29.04.2022 eest. Kohtu arvutuste kohaselt ja kasutades viivisekalkulaatorit (viivisekalkulaator.ee) on seadusjärgne viivis selle aja eest 13 eurot 11 senti.
10.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku võlgnevuse 162 eurot 55 senti (sh põhivõlg 119 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 13 eurot 11 senti ja sissenõudekulu 30 eurot). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.04.2022 kuni põhinõude 119 euro 44 sendi täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue 119 eurot 44 senti. Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 76 euro 65 sendi ulatuses (89,76 – 13,11).
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

12.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 304 eurot 77 senti ja et kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 172 eurot 11 senti, so ca 56% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 56% kostja ning 44% hageja kanda.
13.Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 100 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 450 eurot (4,5 h tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi, vaid koosneb peamiselt õigusnormide

viidetest. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja põhjendatud menetluskulu on seega kokku 200 (100 + 100) eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 112 eurot (0,56 × 200). Lisaks märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendis, et kostja peab hüvitatavatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumiseni kuni täitmiseni tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause sätestatud määras. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud olla. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.

14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja