2-21-139335/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte avaliku e-toimiku (AET) vahendusel 20.04.2022. a. Kostjale oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance OÜ 29.06.2019. a laenulepingu nr 920190152, mille alusel kostja sai laenu 100 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel ning hiljemalt 01.07.2019. a. Kostja kohustust ei täitnud, seega on põhivõlg 100 eurot. BB Finance OÜ loovutas 11.03.2021. a kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 44,63% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus summas 0,24 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 100 eurot alates nõude loovutamisest, s.o alates 11.03.2021. a kuni hagiavalduse esitamiseni 01.03.2022. a määras 44,63% aastas. Viivisemäär 44,63% aastas on kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1 ning VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivisenõue 43,53 eurot. Edasiulatuvalt nõuab hageja viivist seadusjärgses määras. VÕS § 8 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla summas 100 eurot, intressi 0,24 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja, s.o 13.06.2022.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 56,25 eurot (43,53+12,72). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 14.06.2022. a viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 315 eurot, s.o 75 eurot hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 240 eurot õigusabikulu. Tegelikkuses on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot, mis on põhjendatud menetluskulu. Kohtu hinnangul on hageja lepinguliste esindajate tasu põhjendatud üksnes osaliselt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei olnud tegemist erakordselt keerulise või mahuka asjaga, mis võiks õigustada tsiviilasja hinda ületavat menetluskulu. Asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus ei pea usutavaks, aga ka mitte vajalikuks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja menetluskuluks kokku summas 250 (100+150) eurot. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et üldjuhul ja kohtupraktikas kinnitust leidnuna ei ole põhjendatud menetluskulude väljamõistmine summas, mis ületab nõude suurust. See tähendab lähtumist põhimõttest, et menetlusse astumine ei ole ökonoomine ja otstarbekas, kui menetlusega kaasnevad väljaminekud on suuremad kui menetlust põhjustanud nõue. Kostja hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 3 (3)