Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Alan Biin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.06.2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-121714
Tsiviilasi
X hagi osaühing Nordkapital vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
4 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Kaire Kiviselg (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja osaühing Nordkapital (registrikood 10819149), lepinguline esindaja Kristjan Aava (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
25.11.2020, edasi kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata.
Määrata menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
2-19-121714 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
2-19-121714 Kohtu põhjendused
X ja OÜ Nordkapital sõlmisid 11.07.2019 kaks lepingut, millega X kohustus OÜ-le Nordkapital tasuma kokku 4000 eurot ja OÜ Nordkapital hoiduma korterite võõrandamisest või broneerimisest kolmandatele isikutele kuni 12.08.2019 (dtl 31 ja 32).
-
X on OÜ-le Nordkapital tasunud 4 000 eurot.
2-19-121714 Kohus leiab, et korterite müümise aeg on seotud müüja jaoks jookvate kuludega. Broneerimistasus kokku leppimise peamiseks eesmärgiks võib seega pidada müügi peatamisega seotud kulude hüvitamist müüjale, kuid broneerimistasu suurus ei ole siiski üheselt samastatav kulu suurusega. Kulu hüvitamise kõrval võib müüja huviks pidada ka broneerimislepinguga eraldiseisva tulu teenimist. Siiski saab broneerimisega seotud kulude suurust pidada indikatsiooniks broneerimistasu proportsionaalsusest. Kostja on esitanud kalkulatsiooni, mille kohaselt korteriga Paepargi 50/1-x on seotud kulutusi vähemalt 2 935 eurot (s.h laenu intress 600 eurot kuus) ja Paepargi 50/2-x korteriga on kujunenud müügieelseks kuluks 8 446 eurot (s.h laenuintress 972 eurot), millesse ei ole arvestatud korteriomandite igapäevast ülalpidamise kulu (dtl 104, 108). Kostja esitatud asjaoludest ja tõenditest ei saa järelduda täpne korteriomandite müümise peatamisega seotud kulu. Kohus saab siiski järeldada, et kokkulepitud broneerimistasu on proportsionaalne kostja tehtud kulutustega ja sooviga teenida broneerimislepingutelt ka tulu. Hageja on viidanud artiklile, milles avaldatakse arvamust, et kallimate varade ja pikema perioodi puhul oleks mõistlik broneerimistasu kuni 1000 eurot (dtl 113). Kohus ei saa nimetud arvamuse põhjal siiski järeldada, et broneerimistasu kuni 1000 eurot vastaks ka väljakujunenud tavale või kataks broneerimisega seotud kulud. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järelduda broneerimistasu oluline hälbimine tavapärasest praktikast. Arvestades, et korteriomandite müük koguväärtusega 307 500 eurot peatati lepingute kohaselt kuuks ajaks (11.07.2019 kuni 12.08.2019), siis ei saa broneerimistasusid, kokku 4 000 eurot, pidada ebamõistlikult suureks ega tasutuks ettemaksuna.
2-19-121714 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg 1 kohaselt on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Kohus leiab, et hagejal ei saa olla broneerimislepingute tingimuste osas ekslikku arusaama, sest kõik broneerimistasusid puudutavad kokkulepped sisalduvad 11.07.2019 broneerimislepingutes. Broneerimislepingus ei ole pooled kokku leppinud selles, et broneerimistasu arvestatakse hiljem korterite müügihinnast maha. Asjasse puutumatud on ka tehingut vahendanud maakleri hinnangud lepingu tingimuste osas, sest maakler ei olnud käesoleval juhul tehingu pooleks ega kostja esindajaks. Kohus märgib siiski, et hageja ei ole esitanud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et maakler on broneerimistasu osas andnud eksitavat teavet enne broneerimislepingu sõlmimist. Peale lepingu sõlmimist maakleri antud hinnangud ei saa aga omada tähendust hageja seisukoha kujunemisel enne lepingute sõlmimist. Seega jätab kohus vastavad tõendid hindamata. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, milles kohus saaks järeldada kostja hea usu põhimõtetega vastuolus olevat käitumist ega eksimusse viimist.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 määrab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus TsMS § 174 lg 4 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik
(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.