lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-143518/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-143518/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1168
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 486 lg 1, 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseksTsMS § 173 lg 1, 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 137 lg 1Tsiviilasja hind kaebuse esitamiselTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 3401TsMS § 371 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-143518/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja29.11.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Indrek Soots

Määruse kuupäev

10. juuni 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-143518

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS-i hagi X vastu laenulepingust tulenevas nõudes. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

PlusPlus Capital AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): PlusPlus Capital AS, lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata hageja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentide (maakohtu määrus, esindusõiguse dokumendid) korduvalt toimikusse võtmiseks.
2.Harju Maakohtu 19. mai 2022 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot vastavalt maksekorraldusel märgitud andmetele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus

MENETLUSE KÄIK

1.PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 29. detsembril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu laenulepingust tulenevas nõudes. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 45 eurot. Kostjale ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada, mistõttu anti asi üle Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) lahendamiseks hagimenetluses.
2.Maakohus andis 22. veebruari 2022 määrusega hagejale tähtaja esitada oma nõue ja selle põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas hagiavalduse 2. märtsil 2022 ja tasus täiendava riigilõivu 155 eurot. Maakohus leidis 10. märtsi ja 12. aprilli 2022 kirjades, et kokku tasutud 200 eurot pole piisav, sest alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tuleks hageja nimetatud hinnaga hagilt maksta lõivu 280 eurot. Hageja täiendavat lõivu ei maksnud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus keeldus 19. mai 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast. Maakohus viitas keeldumise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg-le 2 ja oma varasematele kirjadele. Menetluskulude jaotust kohus ei otsustanud, aga selgitas, et hagejal on õigus esitada seni tasutud riigilõivu tagastamise taotlus.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja asja menetlust jätkata. Ta leiab jätkuvalt, et 2021. aastal alanud maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda hagilt riigilõivu tasumist alates 1. jaanuarist 2022 kehtivate määrade järgi. Hageja tugineb TsMS § 486 lg-le 2 ja Riigikohtu 8. detsembri 2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-117829 p-le 13.
5.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 7. juunil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus ja selles sisalduv riigilõivu tagastamise taotlus rahuldatakse, aga rahuldamata jääb hageja taotlus kaebusele lisatud dokumentide korduvalt toimikusse võtmiseks.
7.Hageja esitas koos kaebusega vaidlustatud määruse ning esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid (kaebuse lisad nr 1 ja 3). Need on toimikus varem olemas ja TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt pole vaja neid korduvalt vastu võtta. Dokumentide elektroonilise esitamise tõttu pole vaja neid tagastada.
8.Esmalt märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus pole piisavalt põhjendatud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel ei ole piisav viidata TsMS § 3401 lg-le 2, vaid määrusest peab nähtuma konkreetne alus ja sellega seotud normiviide, mis võimaldab hagi menetlusse võtmisest keelduda. Koostoimes maakohtu varasemate kirjadega on aru saada, et maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel. Lisaks jättis maakohus kontrollimata, kas hagi oleks saanud menetleda osaliselt, sest hageja on tasunud riigilõivu rohkem kui RLS lisas 1 ette nähtud miinimum.
9.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu arusaamaga, et maksekäsu üleminekul hagimenetlusse tuleb hagilt tasutava riigilõivu summa määrata hagi esitamise aja seisuga, kui hagis ei esitata uusi nõudeid võrreldes maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. See toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise ja maakohus peab uuesti otsustama hagi menetlusse võtmise. Põhjendused on järgmised.
9.1.TsMS § 486 lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Ringkonnakohus leiab, et seda sätet tuleb kohaldada ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramisel. Kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ühel TsMS § 486 lg-s 1 märgitud juhtudest, siis saab nii tsiviilasja hinna määramise ajana (TsMS § 123) kui ka hagiavalduselt tasumisele kuuluva riigilõivu summa määramise ajana käsitleda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aega.
9.2.Eelnev ei ole vastuolus Riigikohtu tõlgendusega, et RLS sätteid ja TsMS § 137 lg 1 tuleb koostoimes lugeda nii, et varalise vaidluse puhul on tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel sama kui maakohtus, kuid konkreetne riigilõivu määr kaebuse esitamisel tuleb arvestada RLS lisaks oleva tabeli alusel selle seisuga, mis kehtib kaebuse esitamise ajal (29. jaanuari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06, p 30 teine lõik). Maksekäsu kiirmenetluselt hagimenetlusele üleminek on reguleeritud eelmises alapunktis viidatud erinormidega ega ole piisavalt sarnane kaebemenetlusega järgmises kohtuastmes. 2 (3)
9.3.Ühtlasi on ringkonnakohtu käsitlus kooskõlas põhimõttega, et RLS tuleb tõlgendada kohustatud isiku kasuks (Riigikohtu 10. aprilli 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-07, p 9). Vastupidisel juhul ei järgitaks ka TsMS eesmärki soosida väiksemate nõuete esitamist maksekäsu kiirmenetluses.
9.4.Ringkonnakohus märgib, et eespool esitatud põhjendused järgivad maakohtute senist praktikat (vt nt Viru Maakohtu 6. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-141441; Harju Maakohtu 12. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-142106; Viru Maakohtu 14. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-140190; Tartu Maakohtu 22. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21141332; Tartu Maakohtu 25. aprilli 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-140136).
9.5.Hageja märgitud hinnaga hagilt tuli enne 1. jaanuari 2022 kehtinud RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja ka tasus. Seega ei saa hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel.
10.Hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamisel peab maakohus kontrollima, kas selleks vajalikud muud eeldused on täidetud, sh kas vaidlus allub Eesti kohtule. Rahvastikuregistri andmetel pole kostjal Eestis kehtivat elukohta, ta on Ukraina kodanik ning tal puudub kehtiv elamisloakaart ja elamisluba Eestis. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et Politseija Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed kostja viibimis- või elukoha kohta. Kostjaga seotud Tallinna aadressidel XXX ega XXX kostjat ei tunta ning aadressil XXX asuv maja on olnud kasutusel Airbnb majutuse pakkumisel (dtl 12–13). Kirjeldatud olukorras on kaheldav, kas kostjal on Eesti territooriumil elukoht Eesti Vabariigi ja Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 tähenduses. Kui kostjal sellist elukohta pole, siis ei tarvitse vaidlus alluda Eesti kohtule.
11.Hageja palus kaebuse rahuldamise korral tagastada sellelt makstud riigilõivu (70 eurot). Taotlus on TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab selle. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks, et kostja osaleks määruskaebemenetluses.
12.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1, kui jättis vaidlustatud määruses menetluskulud jaotamata. Seegi puudus tuleb asja uuel läbivaatamisel kõrvaldada.
13.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa kaevata kaebuse lisade vastu võtmata jätmise ega riigilõivu tagastamise peale. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja