lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-19079/9

Muud › CMR

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-19079/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › CMR
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1687
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-19079/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.08.2023

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts MeP Trans10037205(Kostja)Zulu Law OÜ14768443(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-19079

Kohtuasi

Perejurist VK OÜ hagi Aktsiaseltsi MeP Trans (pankrotis) vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Perejurist VK OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Perejurist VK OÜ (registrikood 14768443), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja AS MeP Trans (pankrotis, registrikood 10037205), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 25. jaanuari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Perejurist VK OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hageja nõue ja hagi asjaolud
1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Perejurist VK OÜ (hageja) esitas 28.12.2020 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi MeP Trans (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2240 eurot ja edasiulatuva viivise

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

2.Hagiavalduse kohaselt on SIA Asland loovutanud 30.04.2020 hagejale kõik nõuded kostja vastu. 04.10.2017 esitas SIA Asland hagi kostja vastu, mida lahendas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-17-14759. Hagi oli rajatud asjaoludele, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud veoleping ning kostja oli jätnud hageja esitatud arved tasumata. Käesolev hagi ei ole tsiviilasjas nr 2-17-14759 esitatud väidetele ja dokumentidele rajatud ning see pole esitatud sama eseme kohta ega samal alusel. Käesolev nõue tuleneb sellest, et SIA Aslandil oli kostjaga kokkulepe, mille kohaselt kostja maksab SIA Aslandile veoteenuste eest 0,75 eurot ühe läbitud kilomeetri eest ning hüvitab SIA Asland kantud tasuliste teede kulud.
3.SIA Asland esitas kostja poolt kinnitatud kilometraaži eest järgmised arved: 1) 20.05.2017 arve nr 00012/2017, mille kohaselt 6544 km eest pidi kostja tasuma 4908 eurot (6544*0,75); 2) 20.05.2017 arve nr 00013/2017, mille kohaselt 4734 km eest pidi kostja tasuma 3550,50 eurot; 3) 15.06.2017 arve nr 00016/2017, mille kohaselt 1931 km eest pidi kostja tasuma 1448,25 eurot; 4) 15.06.2017 arve nr 00017/2017, mille kohaselt 5977 km eest pidi kostja tasuma 4482,75 eurot. Kostja ei ole nimetatud arvete alusel kokkulepitud 14 389,50 eurot tasunud (19 186km*0,75).
4.Kostja kinnitas 20.06.2017 ja 13.07.2017 kirjadega tasuliste teede kulud summas 2438,87 eurot, mille eest kostja samuti ei tasunud.
5.Veoteenuste osutamisel kasutati kostja kütusekaarti, mille eest kostja esitas SIA Aslandile 30.04.2017 arve nr 17-1743 summas 3544,68 eurot ning 31.05.2017 arve nr 17-2358 summas 2907,94 eurot. Kokku seega summas 6452,62 eurot. Lisaks esitas kostja SIA Aslandile kaks arvet veoteenuste osutamisel tekkinud probleemide lahendamise eest summas 65,10 eurot ja 157,50 eurot. Kokku seega summas 222,60 eurot. Veoteenuse osutamisega seoses esitas kostja SIA Aslandile arved kokku summas 6675,22 eurot.
6.SIA Asland tasaarvestas vastastikused nõuded, mille tulemusel peab kostja tasuma 10 153,15 eurot (veoteenused 14 389,50 eurot + tasulised teed 2438,87 eurot – kostja arved 6675,22 eurot).
7.Hageja vähendab nõutavat summat 653,15 euro võrra ning palub põhivõlana välja mõista 9500 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt on kohus jõustunud otsustega hageja sama nõude tsiviilasjas nr 2-17-14759 lõplikult lahendanud. Detailide ja täiendavate tõendite lisamine sama elujuhtumi osas ei muuda sama nõuet teiseks nõudeks. Alternatiivselt tugineb kostja sellele, et hagi on aegunud ja ilmse edulootuseta. Maakohtu lahend
9.Harju Maakohus keeldus 25.01.2021 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud kohtulahendi jõustumist.
10.Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 4, mille kohaselt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kui samade poolte vahel on olemas jõustunud kohtulahend sama eseme kohta samal alusel. Maakohus leidis, et hageja nõue on juba läbivaadatud Harju Maakohtu 02.04.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2020 otsuste ning Riigikohtu 08.10.2020 menetlusse mittevõtmise määrustega tsiviilasjas nr 2-17-14759. Maakohus asus seisukohale, et eelnimetatud tsiviilasjas ning käesoleva tsiviilasja hagiavalduses tugineb hageja samadele asjaoludele: SIA Asland teostas neljas arves (käesoleva hagi lisa 6-9 ja 2017. a hagi lisa 3-6) loetletud vedusid sama kilometraažiga, samade autodega, samal marsruudil ja sama kilomeetritasuga, kus kostja ei tasunud SIA-le Asland samu veotasusid. Ühtlasi leidis maakohus, et üksnes detailide lisamine sama elujuhtumi kohta käesolevas asjas ei tähenda uut hagi alust, seda eriti olukorras, kus tõendid (kirjad ja CMR-d) tulnuks esitada menetluses nr 2-17-14759. Seega asjaolu, et kohtud ei ole arvestanud menetluses nr 2-17-14759 hageja väiteid ja tõendeid, ei tähenda, et hageja saaks esitada samade aluste ja samade poolte vahel uue nõude ainuüksi seetõttu, et käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid dokumente ja väiteid ei ole tsiviilasjas nr 2-17-14759 menetluses arvesse võetud. Määruskaebus
11.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtusse tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt on antud juhul hagi esitatud täiesti erinevatel alustel, millele tsiviilasjas nr 2-17-14759 ei tuginetud ning mida ei arutatud. Osa käesoleva asja hagi aluseks olevatest asjaoludest oli tsiviilasjas nr 2-17-14759 hageja poolt 30.11.2018 menetlusdokumendiga küll esitatud, kuid 19.02.2019 määrusega jättis kohus kõik hageja 30.11.2018 esitatud tõendid vastu võtmata. Tsiviilasjas 2-17-14759 oli hagi aluseks asjaolu, et pooltel oli veoleping ja kostja jättis lepingu alusel esitatud arved maksmata. Tsiviilasja nr 2-17-14759 aluseks ei olnud asjaolud, et kostja on võtnud kohustuse tasuda iga hageja poolt läbitud kilomeetri eest 0,75 eurot, et kostja on kinnitanud hageja poolt läbitud ja kostja poolt tasumisele kuuluvate kilomeetrite arvu kokku 19 186 km, et kostja on kinnitanud tema poolt hüvitamisele kuuluvate hageja kulude summa, et kostja tellimusel läbitud kilomeetrite arv oli fikseeritud veokitesse paigaldatud GPS seadmetega. Hageja leiab, et asi kuulub lahendamisele mh võlatunnistuse (2017.a mai-juuni e-kirjad) ja alusetu rikastumise sätete alusel. Vastus määruskaebusele
12.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse edasine käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.
15.TsMS § 371 lg 1 p 4 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta

samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS § 371 lg 1 p-st 4 tulenev asja korduva menetlemise keeld on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Riigikohus on selgitanud, et väljendi „sama nõue samal alusel“ all mõeldakse TsMS § 371 lg 1 p 4 ja § 428 lg 1 p 2 järgi kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga) (vt nt Riigikohtu 28. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-05, p 15; 17. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-10, p-d 10 ja 11). Riigikohus on 16. novembri 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-21-113-05 selgitanud, et hagi alusena ei saa käsitada mitte igasugust nõudega seotud faktilist asjaolu, vaid asjaolu, mis võimaldab nõude piisavat individualiseerimist nõudega seotud üksikute asjaolude taustal. Hagi aluse määratlemine nõuab teatavat üldistust ning eristamist üksikutest asjaoludest. Erinevate asjaolude paljusust arvestades viiks nende käsitamine üksikute hagi alustena olukorrani, kus igasugune hagi aluseks olevasse asjaolude kogumisse kuuluda võiv täiendav faktiväide looks võimaluse uue hagi esitamiseks, mille raames lahendaks kohus tegelikult ühte ja sama hagiasja.

16.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja eriõiguseellane SIA Asland esitas tsiviilasjas 217-14759 kostja vastu hagi samal alusel sama eseme kohta, ning selles asjas on jõustunud kohtulahend. Hageja leiab, et eelmise tsiviilasja aluseks oli asjaolu, et poolte vahel oli sõlmitud veoleping, kuid käesoleva asja aluseks on asjaolu, et kostja võttis kohustuse tasuda iga kilomeetri eest 0,75 eurot; et kostja on kinnitanud hageja poolt läbitud kilomeetrite arvu 19 186 km; et kostja on kinnitanud hüvitamisele kuuluvate kulude summa, ning et kilomeetrite arv on fikseeritud veokitesse paigaldatud GPS seadmetega.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda hageja väidetu hagi alust. Hagi aluse moodustab tegeliku elu juhtum (faktikogum) ja hagi aluse määratlemine nõuab üldistust. Käesolevas asjas nõuab hageja tasu samade veoteenuste ja teetasude eest, mille eest SIA Asland nõudis tasu tsiviilasjas 2-17-14759. See, et eelmises tsiviilasjas viitas SIA Asland veolepingu olemasolule ning käesolevas asjas viitab hageja kostja võetud kohustusele tasuda 0,75 eurot kilomeetri eest, kostja kinnitatud kilomeetrite arvule (ja selle fikseerimisele GPS seadmetega) ning kostja kinnitatud tasuliste teede kulule, ei muuda hagi aluseks olevate asjaolude põhisisu. Tegeliku elu juhtum on sama. Sama juhtumi puhul mõnele uuele faktilisele elemendile tuginemine ei tee sellest uut tsiviilasja. Lisaks tugines SIA Asland eelmises hagi sõnaselgelt sellele, et kostja kohustus tasuma hagejale 0,75 eurot kilomeetri eest, millele lisandusid muuhulgas tasuliste teede kulud. Nii eelmises asjas kui ka selles asjas on hagejad viidanud samadele arvetele (nr 00012/2017, 00013/2017, 00016/2017 ja 00017/2017), milles on samuti märgitud kilomeetritasuks 0,75 eurot. Samuti sisaldavad arved teetasusid. Hageja on märkinud, et eelmises asjas ei arvestatud kõiki dokumente, kuid ringkonnakohus selgitab, et uute tõendite lisamine sama elujuhtumi kohta ei muuda hagi alust ja eset uueks.
18.Ka asjaolu, et käesolevas asjas on hageja tuginenud 2017. mai, juuni ja juuli ekirjavahetusele, ei tähenda, et tegemist oleks uutel asjaoludel esitatud hagiga. Need ei muuda hagi aluseks olevad põhilisi asjaolusid. Lisaks esitas SIA Asland nimetatud e-kirjad ka tsiviilasjas 2-17-14759, kuid maakohus keeldus nende menetlusse võtmisest. SIA Asland vaidlustas tõendite vastuvõtmata jätmise apellatsioonkaebuses, kuid ringkonnakohus ei näinud 08.01.2020 otsuses maakohtu tegevuses menetlusnormi rikkumist. Käesolevas asjas 2017.a mai-juuli e-kirjadele tuginemist ei saa pidada uueks hagi aluseks. Samuti ei saa määruskaebuses alusetule rikastumisele viitamist käsitleda uue hagi alusena. Tegemist on õigusliku hinnanguga. Sellega ei muutu tegeliku elu juhtum.
19.Eeltoodust tulenevalt keeldus maakohus põhjendatult TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.
20.Ringkonnakohus märgib, et äriregistrist nähtuvalt kuulutati Harju Maakohtu 13.05.2022 määrusega tsiviilasjas 2-21-18387 välja kostja pankroti.
21.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja