lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-17583/12

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-17583/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1676
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KüTS § 18 lg 1, 2Seaduse nõuete rikkumine üliolulise üksuse pooltKüTS § 10 lg 1, 5Digitaalse teenuse osutaja süsteemi turvameetmedTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaHKMS § 4 lg 1PädevusKüTS § 1Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisalaTsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Olümpiakomitee80059467(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-17583

Kohtuasi

X hagi Eesti Olümpiakomitee Olümpiakomitee

19.augusti 2021 kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. detsembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

vastu Eesti korralduse

Kostja Eesti Olümpiakomitee (registrikood 80059467), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 15. detsembri 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

2-21-17583

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 9. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi Eesti Olümpiakomitee (kostja, EOK) vastu, paludes tunnistada kehtetuks EOK 19. augusti 2021 korraldus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt otsustas mittetulundusühingu Eesti Kergejõustikuliit (EKJL) juhatus
16.oktoobril 2020 esitada kostjale kinnitamiseks EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni järgnevas koosseisus: A, V, R, hageja, Q. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni esimesel koosolekul 28. oktoobril 2020 valiti uueks esimeheks hageja ja aseesimeheks N. Hageja ja EKJL sõlmisid ning allkirjastasid 3. novembril 2020 käsunduslepingu, mille kohaselt hageja kohustub tegutsema EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni töös ja treenerite hindamiskomisjonis, kutsekvalifikatsiooni omistamisel. Käsundusleping kehtib volituste lõppemiseni, s.o 2024. aasta juunini. EKJL juhatuse koosolekul 26. juunil 2021 kinnitati EKJL ettepanek EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liikmeteks esitamise kohta Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutusele: D, P, A, T, G, hageja; koordinaator Y. EOK 19. augusti 2021 korraldusega kinnitati EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uus koosseis, mille liikmed on D, K, W, O, S. Uue kutsekomisjoni koosseisu esimene koosolek toimus 21. septembril 2021. Vaatamata EKJL ettepanekule EOK 19. augusti 2021 korraldusega hagejat ametisse ei nimetatud. EOK 19. augusti 2021 korraldus on kehtetu, kuna otsus on vastuolus EOK põhikirjaga. EOK
19.augusti 2021 korraldusest nähtub, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu on kinnitanud ning korralduse allkirjastanud EOK peasekretär. EOK peasekretäri pädevuses ei ole kutsekomisjoni koosseisude kinnitamine, vaid pädevus selleks on EOK täitevkomiteel. Kostja vastuväited
2.Kostja palus hagiavalduse jätta menetlusse võtmata. Hagiavaldusest ei selgu, millist hageja õigust on rikutud ning hageja pole tõendanud oma nõudeõigust EOK suhtes. Hageja ei ole EOK liige ning tema EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni liikmeks olek on tõendamata. Lisaks on EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses otseselt ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina. Haldusorgani moodustamist puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud, vaid kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluses. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 15. detsembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohus tugines hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p-le 1. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamine ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse, vaid halduskohtu pädevusse. Hagiavaldusest nähtub, et hageja soovib vaidlustada EOK 19. augusti 2021 korraldust, millega on kinnitatud EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni uus koosseis. Tulenevalt EOK põhikirja artiklitest 25.1 ja 25.2 ei ole EOK treenerite kutsekomisjon EOK põhikirjaline komisjon ega tööorgan. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses (KutS) ette nähtud kutse andja

2-21-17583 tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks. Kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja, kes lähtub KutS § 10 lg 5 kohaselt kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. Seega on EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina. Kuivõrd hageja vaidlustab EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu (liikmelisust) kinnitavat korraldust ja haldusorgani moodustamist puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtumenetluses, siis tuleb keelduda esitatud hagiavalduse menetlusse võtmisest. Hageja võib avalduses kirjeldatud asjaoludel pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) ettenähtud korras ja alustel. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning selgitas, et kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. EOK on eraõiguslik juriidiline isik (mittetulundusühing), mistõttu ei ole EOK 19. augusti 2021 korraldus haldusakt ning hagi ese on tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 38 tulenev nõue, mille läbivaatamine allub tsiviilkohtule. EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL juhatuse poolt esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu. Pädevus kutsekomisjoni koosseisude kinnitamiseks on EOK täitevkomiteel. EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni tegutsemis- ja töökorrast tuleneb, et komisjoni töö peab olema sõltumatu ning EOK ega EKJL ei saa sekkuda komisjoni töösse. Komisjoni töökorda reguleerib ja viib ellu komisjon ise, sh töövorm on koosolek ning tööd juhib komisjoni esimees ning vajadusel aseesimees. Eeltooduga ei ole kooskõlas vaidlustatud määruse p-s 6.2. väljendatud seisukoht, mille kohaselt EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse andja tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgmiseks ning kutsekomisjoni moodustab ja selle tegevust korraldab kostja kui kutse andja. Põhistamata on maakohtu seisukoht, et EOK treenerite kutsekomisjon ei ole EOK põhikirjaline komisjon ega tööorgan. Vastav küsimus tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus ning selle lahendamine ei saa toimuda TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetluses poolte arvamust ära kuulamata. Hageja hinnangul ei ole EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon moodustatud kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlust läbiviiva haldusorganina, vaid selleks on üksnes EOK treenerite kutsekomisjon.
5.Kostja jääb 13. detsembril 2021 esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et vaidlus ei kuulu menetlemisele tsiviilkohtumenetluses.
6.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

2-21-17583 nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) neid täies ulatuses ei korda.

8.TsMS § 371 lg 1 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohus on selgitanud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu erikogu 3. mai 2017 määrus asjas nr 3-3-4-1-17 p 5 ja 23. septembri 2003 määrus asjas nr 3-3-4-1-03).
9.Määruskaebuse väidete kohaselt on käesoleval juhul tegemist tsiviilasjaga, kuna EOK on eraõiguslik juriidiline isik. Samuti leiab hageja, et EOK spordiorganisatsioonina ei teosta EKJL juhatuse poolt esitatud komisjoni koosseisu kinnitamisel avalikku võimu.
10.Üksnes asjaolu, et EOK on mittetulundusühing, ei välista kostja võimalust tegutseda avaliku võimu kandjana. Riigikohus on selgitanud, et avalik-õiguslik vaidlus eeldab igal juhul, et õigussuhte üks osapooltest oleks avaliku võimu kandja ning selleks võib olla ka avalikke ülesandeid täitev eraisik, kui seadusega või seaduse alusel on talle üle antud volitused avaliku võimu teostamiseks (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001 otsus asjas nr 3-3-1-15-01 p 11).
11.KutS § 10 lg 1 kohaselt võib kutset andva organina (kutse andjana) tegutseda kutseasutuse korraldatud avalikul konkursil kutsenõukogu otsusega võitjaks kuulutatud ja kutseregistris sellekohast registreeringut omav juriidiline isik või tema asutus või riigi- või valitsusasutus. Seega võib kutse andjaks olla ka mittetulundusühing (sh kostja), mis on mittetulundusühingute seaduse § 2 lg 1 järgi eraõiguslik juriidiline isik.
12.KutS § 10 lg 5 järgi lähtub kutse andja kutse andmisel kutseseadusest, kutsestandarditest ja kutsenõukogu kinnitatud kutse andmise korrast. KutS § 18 lg 1 kohaselt moodustab kutse andja kutse andmise erapooletuse tagamiseks kutsekomisjoni, kuhu kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjad, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajaduse korral klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled. Vastavalt KutS § 1 lg-le 3 kohaldatakse kutseseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kutseseaduse erisusi.
13.Eeltoodust järeldub, et EOK kui kutse andja täidab kutse andmisega ja kutsekomisjoni moodustamisega talle kutseseadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Kuna EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on loodud kutseseaduses ette nähtud ja selles seaduses sätestatud haldusmenetlust läbiviiva organi (kutse andja) kohustusliku komisjonina, ei ole komisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamise puhul tegemist eraõigusliku vaidlusega. Kolleegium peab asjakohatuks siinkohal hageja väidet, et KutS § 18 tähenduses kutsekomisjoniks on üksnes EOK treenerite kutsekomisjon, mitte EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon, kuna hageja ei ole väitnud, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon ei teostaks KutS § 18 lg-s 2 sätestatud ülesandeid ning ei ole moodustatud kutseseaduses sätestatud korra järgi. Käesoleval juhul ei ole EOK kui kutseseaduse järgi kutse andja välja antud korralduse vaidlustamisel tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid avalikõiguslikust suhtest tekkinud vaidlusega, mida ei vaadata läbi tsiviilkohtumenetluse korras. Seetõttu keeldus maakohus põhjendatult hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2-21-17583

14.Määruskaebuse väite kohaselt ei saanud maakohus menetlusse võtmise staadiumis hinnata, kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni puhul on tegemist EOK põhikirjalise komisjoni või tööorganiga. TsMS § 371 lg 1 p 1 puhul on tegemist kohustusliku keeldumise alusega, mistõttu tuli maakohtul hinnata, kas maakohtu pädevusse kuulub EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise korralduse vaidlustamine. Selleks pidi maakohus tuvastama, kas EOK võib olla avaliku võimu kandja ning kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjoni koosseisu kinnitamise vaidlustamise puhul on tegemist eraõigusliku või avalik-õigusliku vaidlusega. Maakohus leidis õigesti, et EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on kutseseaduses ette nähtud kutse andja tööorgan, mis tuleb moodustada kutse andja poolt kutseseaduses sätestatu järgimiseks ning mida puudutavad vaidlused ei ole eraõiguslikud. Seetõttu puudus maakohtul vajadus hinnata, kas EOK kergejõustikutreenerite kutsekomisjon on EOK põhikirjaline komisjon või tööorgan ja maakohtu määruse põhjendustest tuleb välja jätta EOK põhikirja puudutav seisukoht.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
16.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.
17.TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium