Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud J. S. avaldus G. S. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et avaldaja on võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi kohtutäitur R. P.. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 13.04.2022 määrusega on G. S. pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Tiia Kalaus. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande 03.05.2022. Avaldaja ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning ajutise halduri aruandega, leiab, et G. S. pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise halduri aruandest nähtub, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel pärandaja nimele kinnisvara registreeritud ei ole ega ole olnud. Pärija andmetel oli pärandaja viimane elukoht xxxx. Kinnistusraamatu kohaselt on nimetatud korteriomandi ühisomanikud J. S. ja A. P.. Lähtudes eeltoodust, ajutine haldur pärandajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Muud registrites asuvat vallasvara ei ole pärandajal samuti tuvastatud. Maanteeameti andmetel on pärandaja nimele registreeritud sõiduk xxxx (2003). Sõiduki taustauuringu andmete kohaselt on sõidukile teostatud viimane tehnoülevaatus 10.06.2021 ning see on kehtiv kuni 30.06.2022. Sõiduki läbisõit on ca 240 000 km. Sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustusleping. Pärija on ajutisele haldurile teatanud, et sõiduk asub xxxx maja juures. Auto ei ole töökorras (katki on käigukast ja mootor kokku jooksnud). Ajutisele haldurile esitatud fotode järgi võib öelda, et sõiduki kereosa detailid on mitmes kohas roostetanud, mõnel detailil on värv maas. Kohtutäitur on hinnanud sõiduki väärtuseks 1 500.00 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et sõiduki hind on eelduslikult vähemalt poole madalam, arvestades, et seda ei ole võimalik kasutada koheselt liikluses. Kui mootorit ei ole võimalik parandada, siis on tegemist eelduslikult vanametalli hinnaga. Sõiduki parandamine on eelduslikult kulukas, sest tegemist on Ameerika autoga, mille varuosad on reeglina meie turul kallid. Ajutine haldur hindab sõiduki väärtuseks ca 800.00 eurot. Pärandajale kuulus arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is, mille jääk tema surma hetkel oli 0.00 eurot, mis oli panga hinnangul tühi konto ning mis suleti 16.12.2021. AS-is Xxxx omas pärandaja järgnevaid arvelduskontosid: xxxx, saldo nii pärandaja surma hetkel kui ka ajutise

halduri nimetamisel 0.01 eurot; xxxx, saldo 0.22 eurot; xxxx, saldo 0.14 eurot. Lisaks omas pärandaja AS-is Xxxx kogumiskontot xxxx, saldo 0.90 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et kontodel puudusid tehingud pärast pärandaja surma. Xxxx omas pärandaja arvelduskontot xxxx, saldo 0.00 eurot. Tehingud kontol pärast surma puudusid. Teistes krediidiasutustes pärandajal lepingulised suhted puudusid. Pensionikeskuse andmetel pärandaja nimele pensionikontot registreeritud ei olnud. Ajutise halduri poolt ei ole tuvastatud nõudeid kolmandate isikute vastu. Äriregistri kohaselt pärandajal puudusid seosed (osanik, aktsionär) äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt on tuvastatud, et pärandajale kuuluva vara väärtus on ca 800.00 eurot. Kokku on ajutisele haldurile teada pärandaja vastu võlanõudeid summas 8 815.87 eurot. Täitemenetluste registris pärandaja vara vastu täitmisel avaldusi registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel puuduvad neil nõuded pärandaja vastu nii pärandaja surma hetke kui ka ajutise halduri nimetamise ajahetkega. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, et ajutine haldur oleks vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks võimalusi tuvastanud. Nimetatud andmete põhjal tuleb asuda seisukohale, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus on seisukohal, et tekkinud on pankrotiolukord, võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul asjaolu, et pärandaja on võtnud endale kiirlaenudena maksekohustusi, mille täitmiseks tal puudusid vahendid või mille täitmiseks ta enne surma ei olnud võimeline. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole avaldaja, võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 6 tundi ja 30 minutit, tunnitasuga 100.00 eurot, kokku summas 650.00 eurot (lisandub käibemaks 130.00 eurot). Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 100.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 650.00 eurot, lisandub käibemaks 130.00 eurot, s.o kokku 780.00 eurot, mis tuleb välja mõista pärandvara arvelt. PankrS § 29 lg 81 kohaselt, kui pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel ja pärandvaras on mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused ning makstakse käesoleva seaduse § 81 lõikes 8 nimetatud ajutise esindaja tasu. Seejärel teeb pärandvaraga seotud nõuete rahuldamiseks võlgniku pärija pärandvara arvel väljamaksed pärimisseaduse §-s 142 nimetatud järjekorras. Ajutine haldur on kohtule teatanud, et võlgniku varaks on sõiduauto xxxx (reg. mark xxxx, 2003). Ajutine haldur hindab sõiduki väärtuseks ca 800.00 eurot. Haldur taotleb ajutise halduri tasu väljamaksmist võlgniku vara müügi arvelt. Kohus on seisukohal, ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.