lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-6084/6

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-6084/6
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Eeltõendamismenetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1914
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 244 lg 1, 3EeltõendamismenetlusESS § 1111 lg 11ESS § 1141InfoTS § 11Jälgimiskohustuse puuduminePS § 15PS § 25PS § 26PS § 45 lg 1TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 172 lg 2

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-40/17

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2022, Tallinn Kohtuasja number

2-21-6084

Kohtuasi

X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.05.2021 määrus eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 06.05.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (avaldaja) esitas 19.04.2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks kostjate andmete kindlakstegemiseks tõendite kogumiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 alusel.
Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 247 lg 4Eeltõendamismenetluse algatamine
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
2.Avalduse kohaselt avaldas XXX veebilehel www.facebook.ee postitused, mis kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Asjassepuutuvates postitustes on avaldatud ebaõigeid andmeid avaldaja kohta ning ühtlasi avaldatud mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid ja sellega tekitatud avaldajale õigusvastaselt mittevaralist

2-21-6084 kahju. Avaldaja nõuab seetõttu avalduses loetletud postituste avaldaja tuvastamist võimaldavate andmete avaldamist.

3.Avaldaja palub kohustada Facebook Ireland Ltd väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Facebooki „XXX“ veebilehel YYY asuvad postitused avaldanud isiku tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt postituse autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate postituste kohta: Facebook-i kasutajanimi

Postitus (ebaõige väide / ebakohane hinnang joonitult)

URL

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

Maakohtu määrus ja põhjendused

4.Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja eeltõendamismenetluse algatamisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
5.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel TsMS §-le 244. Eeltõendamismenetluse läbiviimise eesmärk on luua võimalus tõendite tagamiseks. Avaldaja palub aga, et kohus tuvastaks väidetava laimaja isiku, eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Tulevase menetluse eeldatava kostja väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku kindlakstegemisele suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku tuvastamist kohtu poolt või kaasabil.
6.Andmed, mida avaldaja soovib (IP aadress, nimi, isikukood, telefoni number, e-posti aadress) on isikuandmed ja nende kogumine ning edastamine on isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemine võiks kohtu poolt avaldaja taotletud eesmärgil olla iseenesest lubatav, kui avaldajal on andmete teadasaamise vastu õigustatud huvi, mis kaalub üles andmesubjekti õigused ja andmete töötlemiseks kohtu poolt on riigisiseses õiguses sätestatud alus ja kord (Isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lg 1 p-d f ja e ja lg 3, Euroopa Kohtu lahend nr C-40/17, p-d 55 ja 95).
7.Sideettevõtjalt andmete nõudmise võimaluse näeb ette elektroonilise side seadus (ESS). ESS § 1111 lg 11 p-i 5 järgi edastatakse lõigete 2 ja 3 nimetatud andmeid (nt postituse autori IPaadress, nimi, isikukood ja aadress) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. ESS § 1141 täpsustab, et sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3.

2-21-6084 Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole aga ette nähtud alust ja korda andmete väljanõudmiseks avaldaja taotletud eesmärgil, s.o kostja isiku väljaselgitamiseks.

8.Andmete töötlemise õigust ei saa tuletada TsMS §-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada postituse tegija isikuandmete kaitse ja õiguse eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse preambula p 41 ja 45).
9.Seaduses kindlaks määratud tingimuste ja menetluskorra puudumine ei saa anda kolmandale isikule ega avalikule võimule tsiviilkohtumenetluses laiemaid volitusi, kui on sätestatud isikuandmete töötlemisele süüteomenetluses.
10.Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmise vajadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada). Kohus pöörab aga tähelepanu sellele, et PS § 26 esimese lause kohaselt on ka andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Seega tuleneb ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma seadusliku aluseta.
11.Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et avalduses esile toodud asjaoludel oleks võimalik jõuda järeldusele, et esitatud postitused kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Seega ei oleks eeltõendamismenetluse algatamine võimalik ka juhul, kui isiku tuvastamine ja andmete töötlemine oleks TsMS § 244 alusel lubatud.
12.Kohus saab vaidlusalustest postitustest aru, et avaldaja töötab QQQ ja postitustes esitatakse kriitikat tema tehtud töö suhtes. Kriitika ei sisalda ebasobivat ega vulgaarset sõnastust. Avaldaja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks (RKTKo nr 3-2-1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud. Avalikku ruumi planeeriv isik, kelle töö mõjutab paljusid inimesi, peab kohtu hinnangul ka taluma tema töö suhtes esitatavat kriitikat, isegi kui see kriitika on negatiivne. Avaldaja esitas küll üldsõnalise õigusteoreetilise käsitluse isiku vastutusest au teotamise ja ebaõigete faktiväidete avaldamise korral, kuid ka see ei kinnita, et avaldaja õigusi oleks käesoleval juhul tegelikult riivatud ja õigustatud oleks veel teadmata isiku õigustesse sekkumine tema isikuandmete väljanõudmisega ja avaldajale välja andmisega. Teise isiku kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. PS § 45 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Tasakaalustades avaldaja esile toodut ja võimaliku puudutatud isiku õigusi ja huve, ei oleks andmete väljanõudmine õigustatud ega proportsionaalne, kuna avaldaja väidetavalt esitatav põhihagi ei ole perspektiivikas.
13.Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus isiku tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas vähemalt postituste autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel keelduda. Isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja

2-21-6084 õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul keelduda põhiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 371 lg 2 p 1).

14.Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
15.Avaldaja esitas 25.05.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
16.TsMS § 244 lg 3 p 1 sätestab, et eeltõendamismenetlust saab kasutada ka selliste tõendite kogumiseks, mis aitavad avaldajal välja selgitada vastaspoole isikuandmeid. Lõige reguleerib küll eeskätt ekspertiisi määramise tingimusi, kuid praktikas on kohtud laiendanud sellest tulenevat võimalust ka muudele menetlustoimingutele ning ka lõikes nimetamata menetlustoimingutele ja asjaoludele. Selleks on ka loogiline põhjus, kuna TsMS-s puudub mistahes muu või sobivam abinõu selleks, et avaldajal oleks võimalik välja selgitada vajaminev info, et hinnata hagiavalduse esitamise vajalikkust. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Selle eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused kostja isiku väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta. Avaldaja eeltõendamismenetluse taotlus vastab sellele eesmärgile, milleks eeltõendamismenetluse instituut loodud on. TsMS § 244 lg 1 järgi on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik, et oleks täidetud konkreetsed eeldused: pool peab seda taotlema ning esineb oht, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Käesoleval juhul palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik ning keeldus selle tõttu avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Seega muudab kolleegium vastavas ulatuses maakohtu määruse põhjendusi ning jätab määruse põhjendustest välja maakohtu põhjendused, mis puudutavad eeltõendamismenetluse algatamise võimatust TsMS § 244 alusel.
20.Nimelt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et avaldaja poolt soovitud andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141. Selliselt on TsMS § 244 lg 1 alusel koostoimes InfoTS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 võimalik ühe isiku taotluse alusel tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid (RKTKm nr 2-21-5736, p 24; RKPSJKm nr 5-21-30, p 25).
21.TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Seega on eeltõendamismenetluse algatamine lubatav ka selliste

2-21-6084 tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja(te) isiku(te) kindlakstegemist, eeldusel, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

22.Kuna seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluses tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks, siis peab kohus eeltõendamismenetluse algatamisel hindama ka võimaliku tulevase hagi, mille esitamiseks avaldaja tõendite kogumist taotleb, õiguslikku perspektiivi. Selliselt hindab kohus, kas taotluse esitajal saab üldse taotluses esitatud asjaolude õigsust eeldades olla taotluses nimetatud nõue kommentaari autori vastu. Andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25). Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete väljanõudmisega peab olema proportsionaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda, proportsionaalsust aitab tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine (RKTKm nr 2-21-5736, p 24). Kui kohus eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et avaldajal ei ole taotluse eesmärgina nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole nõude esitamine ning sellest johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus ilmselgelt põhjendatud.
23.Käesoleval juhul ongi maakohus hinnanud avaldaja võimalike tulevaste nõuete õiguslikku perspektiivi ning leidnud, et avalduses esile toodud asjaoludel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et esitatud postitused rikuvad avaldaja õigusi, st on avaldaja isikut halvustavad, au teotavad või ebaõiged. Määruskaebuses ei ole avaldaja eeltoodule vastuväiteid esitanud ega välja toonud, et maakohus oleks eksinud õigusliku perspektiivi hindamisel. Kolleegium märgib, et vaidlusalustes postitustes on avaldatud kriitikat avaldaja töö suhtes linnaruumi planeerimisel ning nõustub maakohtuga, et avalikku ruumi planeeriv isik peab taluma tema töö suhtes esitatavat kriitikat. Arvestades eeltoodut, ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud kohaseid selgitusi selle kohta, kuidas rikuvad avaldatud kommentaarid tema õigusi. Seega nõustub kolleegium maakohtuga, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
24.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.
25.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1, TsMS § 247 lg 4 teine lause, RKTKm nr 2-21-5736, p 11). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.