lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-118805/14

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-118805/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2430
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10
Vastus
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113ViivisTsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 444 lg 2, 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmineTsMS § 5 lg 1, 2Menetluse toimumine poolte esitatu aluselTsÜS § 147 lg 1, 2Aegumistähtaja algusTsÜS § 160 lg 1, 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

19. mai 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-21-118805 Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi M. S. vastu võla nõudes 45 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja E.A. (e-post: xxx) Kostja: M. S. (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A.Ratnikov&Partners OÜ, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt M. S. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks põhivõlgnevus summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja M. S. kanda.
4.Välja mõista kostjalt M. S. hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 767 eurot (riigilõiv 75 eurot + õigusabikulud summas 692 eurot).
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M. S. tasuda hagejale Osaühing EUROPARK ESTONIA käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
Aegumise peatumine hagi esitamisega
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
TsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 486 lg 2Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseks
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 16 lg 1Pakkumus
VÕS § 20 lg 1Nõustumus
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Hageja nõue ja asjaolud

1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostjale, kes oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja, on vormistatud hageja poolt leppetrahv: 10.06.2018 Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 1381 0061 8130 8110, maksetähtaeg 24.06.2018. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna 10.06.2018 puudus sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andev parkimiskaart, sõiduki armatuurlaual ei olnud fikseeritud parkimisaja algus. Mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja oma sõidukit parkimistasu tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta.
3.Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator hageja on seal parkimiseks kehtestanud tingimused.
4.Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri tähitult Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale. Kostja ei asunud nõuet täitma. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja toob välja, et sai 10.05.2021 posti teel hagejalt kirja, milles hageja nõudis mitme, sh 10.06.2018 kuupäevaga vormistatud, leppetrahvi tasumist. Samal päeval edastas kostja hagejale kirja, milles teatas, et ta ei ole seotud sõidukiga registreerimisnumbriga XXX. Kostja ei mäleta, kes sellel hetkel vaidlusalust sõidukit kasutas.
7.Kostja hinnangul on hageja rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 159 lg 2 ehk ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. 10.06.2018 leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 24.06.2018. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud 21.06.2021 ehk 3 päeva enne nõude aegumist. Makseettepaneku kuupäev on aga 28.06.2021, mil nõue on juba aegunud. Riigikohus on 21.01.2011 tsiviilasja nr 3-2-1-142-11 p-s 16 öelnud, et sõltumata aegumisest tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, pd

12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 10).

8.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et parkimistingimuste rikkumise momendil oleks need tingimused kehtinud ja seda veel hagis toodud väidetava rikkumise toimepanemise kohas. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
10.TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses.
11.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
13.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista 30 eurot tulenevalt asjaolust, et kostja on rikkunud 10.06.2018 hageja poolt opereeritavas parklas parkimistingimusi, parkides sõiduauto registreerimismärgiga XXX, mille omanik/vastutav kasutaja kostja oli, hageja opereeritavatesse parklasse ning jätnud parkimise eest tasumata. Lisaks palub hageja välja mõista sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata, kuna ta ei ole sõidukit kasutanud, ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning hageja ei ole tõendanud, et parkimistingimuste rikkumise hetkel oleks hageja välja toodud parkimistingimused kehtinud. Samuti leiab kostja, et hageja nõue on aegunud ning see ei ole esitatud mõistliku aja jooksul.
15.Esmalt annab kohus hinnangu nõude aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul muutus hageja nõue sissenõutavaks parkimistrahvi maksetähtajale järgnenud päeval ehk 25.06.2018 ning oleks aegunud vastavalt kolm aastat hiljem. Hageja on esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 21.06.2021 ehk enne nõude aegumistähtaega. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub

aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus selgituseks kostjale, et oluline on maksekäsu kiirmenetluse algatamise mitte makseettepaneku kättetoimetamise aeg. Seega leiab kohus, et kostja vastuväited hagi aegumise osas ei ole põhjendatud ning parkimislepingust tuleneva leppetrahvi nõue ei ole aegunud.

16.Kostja hinnangul tuleb hagi jätta rahuldamata VÕS § 159 lg 2 alusel, kuna hageja ei ole teatanud leppetrahvi nõudmisest kostjale mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja edastas kostjale kirjaga esmakordse meeldetuletuse võlgnevuse kohta 10.05.2021 ehk ligi kolm aastat pärast leppetrahvi vormistamist. Samas leiab kohus, et tegemist ei ole olukorraga, kus kostja sai leppetrahvist esmakordselt teadlikuks viidatud kirja edastamisel. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-17-117146 lahendi punktis 12 selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja on esitanud fotodega piisavalt tõendanud, et rikkumise kuupäeval on viidatud sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahvinõue. Seega leiab kohus, et kostja pidi saama leppetrahvi nõudmisest teadlikuks selle vormistamise päeval.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1).
18.Kostja tugineb oma vastuväidetes muuhulgas asjaolule, et tema ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning tema ei ole vaidlusalusel ajal sõidukit kasutanud. Hageja on selgitanud ja esitatud fotoga tõendanud, et vaidlusaluse parkla sissesõidu juurde oli paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele, mis sisaldas tingimusi sõiduki parkimiseks. Kohus märgib, et viidatud tüüptingimustes on hageja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja opereeritavasse parklasse pargib. Ka Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 tunnistanud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Seega toimub parklaoperaatori ja sõidukijuhi vahel lepingu sõlmimine automaatselt parklasse sisenedes. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega selles osas, et hageja ei ole tõendanud, et vaidlusalune sõiduk oli rikkumise hetkel pargitud Ehitajate tee 148 Maxima parklasse ning et parkimistingimuste rikkumise momendil oleksid just need tüüptingimused kehtinud. Kohus on hinnanud hageja poolt sündmuskohal eelnevalt ja rikkumise hetkel tehtud fotosid koos GPS andmetega ning leiab, et hageja on tõendanud, et 10.06.2018 parkis sõiduk registrinumbriga XXX Maxima, Ehitajate tee 148 parklasse, mida opereeris hageja ning mil kehtisid hageja poolt välja toodud tüüptingimused. Lisaks on hageja Transpordiametist saadetud vastusega tõendanud, et 10.08.2018 oli sõiduki registrinumbriga XXX vastutavaks kasutajaks just kostja. Riigikohus on oma lahendites (nt 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15-3430) toonud välja, et vastavalt kohtupraktikale vastutab parkimislepingute täitmise eest sõiduki omanik või vastutav kasutaja kuni pole tõendatud vastupidist. Kuivõrd kostja ei ole toonud välja ega tõendanud, kes vaidlusalusel hetkel sõidukit kasutas, vastutab tema kui sõiduki vastutav kasutaja parkimistingimuste rikkumise eest.
19.Kohtu hinnangul on kostja rikkunud parkimislepingut ehk jätnud parkimise eest tasumata. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus, oli hagejal õigus esitada leppetrahvi nõue. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise eest tasunud, seega on ta parkimislepingut rikkunud. Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus lahendis nr 2-153430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et leppetrahvinõuete esitamine ja nende sisu on tõendatud.
20.VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjalt võla sissenõudmiseks on tekkinud kulu summas 15 eurot. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 15 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamiselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Menetluskulud
22.Kuna kohus rahuldas hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
24.Hageja menetluskulude avalduse kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulud kogusummas 692 eurot (7h x 80 eurot, millele lisandub käibemaks + maksekäsu kiirmenetluse õigusabikulud summas 20 eurot). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
25.Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Samuti leiab kohus, et hageja õigusabikulud summas 692 eurot on tsiviilasja materjale ja esitatud dokumente arvestades mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud kogusummas 767 eurot.
26.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja