lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-11788/34

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-11788/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2517
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrtS § 38 lg 1, 2Olulised ümberkorraldused ja hoone taastamineTsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineKrtS § 22 lg 1Hääleõigus üldkoosolekulKrtS § 29 lg 3Korteriühistu organi otsuse kehtetusKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedKrtS § 34 lg 2Valitsemise üldpõhimõttedKrtS § 35 lg 1Tavapärane valitsemineKrtS § 9Eriomandi kokkuleppe muutmine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-11788/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-21-15896/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.20242-21-20078/51Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.12.20232-21-15896/21Harju Maakohus Tallinna kohtumaja07.06.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse kuupäev

16.05.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11788

Tsiviilasi

Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ avaldus Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriomanike 16.06.2020 otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ, seaduslik esindaja MM Puudutatud isik Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aleksei Ratnikov ja vandeadvokaat Kaupo Kask

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 14.10.2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 06.07.20262-26-13142/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.06.20262-26-7361/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 228Nõustaja
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 696 lg 3Määruskaebuse esitamise õigus

2-20-11788 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Kyoko Ryoko Travel and business services OÜ (avaldaja) esitas 14.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriühistu (puudutatud isik) korteriomanike 16.06.2020 otsuste vaidlustamiseks.
1.1.Avaldaja palus tunnistada kehtetuks 16.04.2020 hääletusprotokolli otsused kehtestada 2020. a majanduskava (otsus nr 2), kinnitada korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel (otsus nr 3) ja nõustuda BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa korteriomandi jagamisega 14 korteriomandiks (otsus nr 5) järgmistel põhjendustel: − 2020. a majanduskava koostamisel ei ole puudutatud isik järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud korteriomanike õigustatud huvidega. Majanduskava eelnõuga koos ei esitanud puudutatud isik korteriomanikele tutvumiseks teenusepakkujatega sõlmitud lepinguid ja nende poolt teenuse osutamise eest esitatud arveid 2019. a osutatud teenuste eest. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud korteriomanikele 2019. a tarbitud vee- ja kanalisatsiooni, kütte, üldelektri ja prügiveo eest esitatud arveid, et korteriomanikel oleks võimalik veenduda, et majanduskavas toodud kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus põhineb eelmise aasta kogusel ja maksumusel. Puudutatud isik peaks esitama üldelektri arvestuse näidud, selgitamaks üldelektri jagamist, samuti teavitama korteriomanikke elektritariifidest. Üldelektri jaotamine muul viisil kui on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-s 1, on lubatud vaid põhikirjaga, mitte üldkoosoleku otsusega kehtestatava majanduskavaga; − avaldaja on vastu BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa korteriomandi jagamisele 14 korteriomandiks. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldajale ehituseksperdi hinnangut, mis kinnitaks, et korteriomandite jagamine vastab ehitusnormidega kehtestatud hoone püsimise ja jäikuse nõuetele. Lisaks ei ole puudutatud isik esitanud avaldajale korteriomandite ümberjagamise projekti ning asjaomaste ametiasutuste kooskõlastusi sellele. Seetõttu on dokumentideta tehtud otsus vastuolus KrtS §-ga 12 ning ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg-ga 1 ja § 12 lg-ga 1. Avaldaja omandas korteriomandi 2017. a, olles veendunud, et tegemist on eliitkorterelamuga. Ka enne uute korteriomandite moodustamist tegeles BRESC OÜ lühiajalise üüriteenuse pakkumisega, kuid kuna korterite pindala oli suurem, siis olid klientideks varakad isikud, kelle käitumine ei häirinud teisi korteriomanikke. Nüüd on üürile antavate korterite pindala kaks korda väiksem ning sellest tulenevalt on üürihind oluliselt väiksem, mis on toonud majja teistsugused lühiajalised üürnikud, kes kasutavad kortereid peamiselt lõbutsemiseks ning tekitavad lärmi. BRESC OÜ lühiajaline üüriäri kahjustab avaldaja õigustatud huvi elada eliitkorterelamus. Avaldajale esitatud ehitus- ja kasutusloast ei nähtu, kas nende dokumentide väljastamise käigus on hinnatud, et kanalisatsiooni püstikud on võimelised ära juhtima kaks korda suurema koguse vett. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ning palus jätta avalduse läbi vaatamata või rahuldamata järgmistel põhjendustel: − avaldus on esitatud hilinenult; − puudutatud isiku ja avaldaja vahel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi, milles puudutatud isik on avaldajale detailselt selgitanud talle esitatud arvete kujunemist. Samuti on puudutatud isik võimaldanud avaldajal dokumentidega tutvuda; 2 (6)

2-20-11788 − avalduses toodud väited, et majanduskava peaks sisaldama eelmise majandusaasta arveid ja arvutusi, ei põhine seadusel – sellist nõuet seadus ei sätesta. Puudutatud isiku pädevusse ei kuulu korteriomandite jagamise ehituslike nüansside hindamine. Ehitustegevus peab igal juhul vastama ehitusseadustikule ja selleks tuleb taotleda ehitusluba, mille seadusele vastavust kontrollib asjaomane asutus; − puudutatud isik ei ole andnud nõusolekut ehitamiseks, vaid üksnes korteriomandite jagamiseks, mis on õiguslik, mitte ehituslik toiming. Kuna BRESC OÜ-le on väljastatud kasutusluba, siis puudub õiguslik alus otsuse tühistamiseks. BRESC OÜ on teinud ehitustööd seaduse kohaselt; − korteriomandite jagamiseks ei pidanud olema korteriomanike kokkulepet. Avaldaja ei olnud korteriomanikuks, keda puudutanuks BRESC OÜ-le kuuluvate korterite jagamine. Oluliste ehitustööde tegemist, mis oleksid muutnud hoone osa funktsiooni või hoone välist kuju, ei otsustatud. Maakohtu määrus ja põhjendused

3.Maakohus jättis avalduse läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata ning rahuldas avalduse 14.10.2021 määrusega osaliselt. Kohus jättis rahuldamata avaldaja nõude tunnistada kehtetuks Tallinn, Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriomanike 16.06.2020 hääletusprotokollis kajastatud otsused nr 2 ja 3 ning tunnistas kehtetuks otsuse nr 5 vastuolu tõttu KrtS § 9 lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 1. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
3.1.Avaldus esitati kohtule tähtaegselt. KrtS § 29 lg 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Nähtuvalt hääletuse protokollist oli korteriomanikele määratud tähtaeg eelnõude osas seisukoha esitamiseks kuni 15.06.2020. Otsused olid seega vastu võetud 16.06.2020. Avaldus esitati kohtule 14.08.2020 ehk tähtaegselt.
3.2.Otsused nr 2 ja 3 ei ole vastuolus puudutatud isiku põhikirja ega seadusega, sh hea usu põhimõttega.
3.3.Otsus nr 5 hõlmab kahte otsustust. Esiteks on BRESC OÜ-le antud nõusolek temale kuuluva kaheksa korteriomandi jagamiseks 14 korteriomandiks. Maakohtu hinnangul on otsus nr 5 korteriomandite jagamise kohta ebaselge sisuga. Otsuses ei ole märgitud, millistel tingimustel jagamiseks nõusolek antakse, välja arvatud osas, et kaheksast korteriomandist saab 14 korteriomandit. Sisuliselt on antud nõusolek korteriomandite jagamiseks 14 korteriomandiks ükskõik kuidas, sh viisidel, mis puudutavad ka teisi korteriomanikke. See ei ole aga kooskõlas KrtS § 9 lg-ga 1. Otsus nr 5 on ebaselge ka teise otsustuse osas, kuna määratletud ei ole, millisteks konkreetseteks töödeks on nõusolek antud. Sarnaselt esimese otsustusega on sisuliselt antud nõusolek ükskõik milliste tööde teostamiseks, tingimusel, et need seonduvad kaheksa korteriomandi jagamisega 14 korteriomandiks ükskõik millisel viisil. Selliselt on otsus vastuolus KrtS § 38 lg-ga 1. Hindamaks korteriomanike otsuste vastavust seadusele, omab tähendust, milliste tööde tegemiseks nõusolek anti, mitte millised ehitustööd tegelikult tehti ning kas tegemist oli selliste töödega, milleks avaldaja nõusolek ei olnud KrtS § 38 lg 2 alusel vajalik. Küsimus konkreetsete ehitustööde õiguspärasusest ei ole praeguse menetluse esemeks.
3.4.Kuna avaldus rahuldati osaliselt, jättis maakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus
4.Puudutatud isik esitas 1.11.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 14.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 5 osas täies ulatuses (s.o tunnistada kehtetuks Tallinn, 3 (6)

2-20-11788 Rotermanni tn 14, Rotermanni tn 16, Rotermanni tn 6a korteriomanike 16.06.2020 hääletusprotokollis kajastatud otsus 5) ja punkti 6 osas (s.o jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda) üksnes osas, millega jäeti puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik palus teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ja kõik menetluskulud avaldaja kanda.

4.1.Määruskaebuse kohaselt on põhistamata ja ei ühti tegeliku olukorraga maakohtu hinnang, et otsus nr 5 on ebaselge. BRESC OÜ on ehitustööd juba teostanud ja selleks oli ehitusluba olemas. Korteriomanditele on väljastatud ka kasutusluba. Maakohus on vääralt eeldanud, et ehitustööd vms mõjutasid kolmandaid isikuid. Samuti on selge, milliseid töid ja mis tingimustel on teostatud. Kui see ei oleks olnud selge, poleks ehitusluba ega kasutuluba väljastatud. Kui haldusorganile kui kontrollorganile olid kõik ümberehitused selged, siis ei võinud kohus tühistada otsust nr 5. Arvestada tuleb seejuures ka, et korteriomanike enamus hääletas otsuse poolt. Kuna valdav osa korteriomanikke on tänaseks juba täitnud otsuse nr 5, väljastades 11.06.2021 menetlusdokumendi lisaks 3 olevad notariaalsed dokumendid või andes selle sõlmimiseks nõusoleku, oli otsus nr 5 selge ja täidetav.
4.2.Puudus vajadus korteriomanike kokkuleppeks, sest tegemist ei olnud olulise ehitusliku ümberkorraldusega KrtS § 38 lg 1 mõttes. BRESC OÜ on soovinud talle kuuluvad kaheksa korteriomandit jagada 14 korteriomandiks ning sellega ei kahjustatud avaldaja huve.
4.3.Kuna enamus avaldaja nõudeid jäid rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja kohtuasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata.
8.KrtS § 34 lg 2 järgi valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 näeb ette, et korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 38 lg 1 sätestab erandi, mille kohaselt ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. KrtS § 38 lg 2 järgi ei ole esimeses lõikes nimetatud muudatuseks vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab KrtS § 31 lg 1 p 2 kohaselt taluma. Viidatud sätte kohaselt on korteriomanik kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad KrtS § 31 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse, s.o ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid. Eelnevast tuleneb, et ka korteriomandija korteriühistuseaduse alusel on ehituslikeks või muudeks kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikest muudatustest suuremateks ümberkorraldusteks üldjuhul vaja korteriomanike kokkulepet ning neid ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames KrtS § 35 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-7999 p 25.1). 4 (6)

2-20-11788

9.Korteriomanikele kohaldub kaasomanikele kehtiv üldine nõue valitseda ühist asja vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus (asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5) (vt ka Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1116-11, p 23). Korteriomanikud võisid kokkuleppeid arvestades häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse (vt ka nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 19). Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et otsus kaheksa korteriomandi 14 korteriomandiks jagamise kohta (s.o otsus nr 5), ei ole KrtS § 9 lg-ga 1 kooskõlas. Osutatud sätte kohaselt võib muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi vaid asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel. Avaldaja on BRESC OÜ-le kuuluvate korteriomandite jagamise otsuse osas asjassepuutuvaks korteriomanikuks eelviidatud sätte tähenduses. Maakohus on otsuse nr 5 õiguspärasuse hindamisel korteriomandite jagamise kohta õigesti leidnud, et kuivõrd otsuses ei ole märgitud, millistel tingimustel jagamiseks nõusolek antakse, on seega sisuliselt nõusolek antud korteriomandite neljateistkümneks jagamiseks ükskõik kuidas, sh viisidel, mis puudutavad ka teisi korteriomanikke. Vaatamata asjaolule, et praegusel juhul on uute korteriomandite loomine toimunud BRESC OÜ enda eriomandite arvel, muutub selle tulemusel teiste korteriomanike mõtteliste osade suurus kogu kinnisasjas. Korteriomandite jagamine puudutab kõiki korteriomanikke ning korteriomandite jagamiseks oli vajalik korteriomanike kokkulepe, sest korteriomandite jagamine vähendas ümberehitatud korteriomandite üldpinda 36 m2 võrra. Sellest tulenevalt sooviti muuta korteriomanike kaasomandi ja korteriomanikele kuuluvate mõtteliste osade suurust, lisades 36 m2, mis ei kuulu ühegi eriomandi esemesse. Lisaks eelmärgitule puudutab BRESC OÜ-le kuuluva kaheksa korteriomandi jagamine 14 korteriomandiks teisi korteriomanikke, sh avaldajat, ka põhjusel, et kui iga korteriomand annab korteriomanike üldkoosolekul ühe hääle (KrtS § 22 lg 1), siis väheneb uute korteriomandite loomisega teiste korteriomanike hääleõigus korteriühistus.
11.Kohus saab korteriomanike otsuse seadusele vastavuse kontrollimisel hinnata siinse menetluse raames üksnes seda, kas otsus nr 5 sellisel kujul nagu see vastu võeti, on seadusega kooskõlas. See, millised ehitustööd tegelikult tehti ja kas juba teostatud ehitustöid saab käsitada selliste ehituslike ümberkorraldustena, mis vajanuks korteriomanike kokkulepet, asja lahendamisel tähtsust ei oma. Maakohus leidis õigesti, et konkreetsete ehitustööde õiguspärasus ei ole praeguse menetluse esemeks. Ka asjaolu, et korteriomanditele oli väljastatud ehitus- ja kasutusluba, ei kummuta korteriomanike otsuse seaduspärasusele maakohtu antud hinnanguid. Seega ei oma korteriomanike otsuse seadusele vastavuse hindamisel tähtsust ka puudutatud isiku väited sellest, et ehitus- ja kasutusloa väljastanud haldusorganile olid ümberehitused selged. Siiski märgib ringkonnakohus, et ehitusloa taotlemise ajaks ei pea korteriomanike kokkulepet veel olemas olema, kuid enne korteriomanike kokkulepet ei tohi ehitama hakata (vt ka Riigikohtu 18.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-17-1859 p 20). Kuivõrd otsuses nr 5 ei ole määratletud, millisteks konkreetseteks töödeks on nõusolek antud, on nõusolek sisuliselt antud ükskõik milliste tööde teostamiseks, tingimusel, et need seonduvad kaheksa korteriomandi jagamisega 14 korteriomandiks ükskõik millisel viisil. Selliselt on otsus vastuolus KrtS § 38 lg-ga 1. Tähtsust ei oma, et otsuse poolt hääletas korteriomanike enamus, sest otsuses nr 5 sisalduval viisil korteriomandite jagamiseks ja jagamisega kaasnevateks töödeks on vajalik sõlmida kõigi korteriomanike kokkulepe. Kokkulepe KrtS § 38 lg 1 mõttes ei tähenda korteriomanike enamuse otsust, vaid kokkulepe tähendab kõikide korteriomanike konsensuslikku otsustust.
12.Erinevalt määruskaebuses väidetust ei saa otsuse nr 5 sisu lugeda selgeks seetõttu, et praeguseks on valdav osa korteriomanikest nimetatud otsuse täitnud korteriomandite jagamist ja ümberehitamist puudutavate notariaalsete dokumentide väljastamise või nende sõlmimiseks nõusoleku andmise teel. Otsus ise peab olema sõnastatud selgelt. Praegusel juhul ei nähtu otsuse 5 (6)

2-20-11788 nr 5 sisust, millisel viisil korteriomandite jagamiseks ja milliste konkreetsete tööde teostamiseks on nõusolek antud. Oluline on ka see, et kõigi korteriomanike kokkulepe ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks peab eelnema ehitustöödega alustamisele. Praegusel juhul see puudus.

13.Eeltoodud põhjendustel on otsus nr 5 vastuolus KrtS § 9 lg-ga 1 ja § 38 lg-ga 1 ning maakohus on avalduse selles osas põhjendatult rahuldanud.
14.Kuna maakohus rahuldas avalduse osaliselt, siis oli põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
15.Arvestades, et ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
16.Õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu 22.06.2010 määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-10, p 12 ja Riigikohtu 12.10.2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-80-11, p 23). Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu 1.04.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-183-14, p 13). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna siinses menetluses ei olnud avaldajal lepingulist esindajat, siis ei saa lepingulise esindaja tasu ka vastaspoolelt tema kasuks välja mõista. Toimikus ei ole andmeid, et Hugo OÜ kaudu tegutsevad juristid oleksid osalenud menetluses avaldaja nõustajana TsMS § 228 mõttes. TsMS § 175 lg 2 teise lause järgi ei saa nõustaja kulusid nii või teisiti hüvitada. Seetõttu ei ole avaldaja poolt Hugo OÜ-le tasutud summa väljamõistmine puudutatud isikult tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude kindlaksmääramist reguleerivate üldsätete järgi võimalik. Sellest tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
17.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja