lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-121455/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.05.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-121455/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.05.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1617
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1, 8ViivisVÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 657 lg 2Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselVÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-121455/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja30.06.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-121455

Kohtuasi

Osaühing Aktiva Finants hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühing Aktiva Finants apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

148,17 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni Kennedy Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 24. jaanuari 2022 tagaseljaotsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata viivise 148,17 euro nõudes, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning saata asi tühistatud osas tagasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-21-121455 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 14. juulil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 534,76 euro saamiseks. Kohus tegi 16. juulil 2021 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 9. novembril 2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 13. detsembril 2021 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 388,62 eurot, intress 41,77 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 180,27 eurot ja viivis alates 14. detsembrist 2021 kuni põhinõude 388,62 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ ja kostja 25. juunil 2019 laenulepingu nr SR3429429, mille alusel väljastati kostjale laenu 500 eurot. 19. augustil 2020 sõlmisid laenulepingu pooled laenulepingu tingimuste muutmise kokkuleppe. Kostja kohustus tagastama PLACET GROUP OÜ-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud graafikule. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles PLACET GROUP OÜ laenulepingu üles 2. detsembril 2020. PLACET GROUP OÜ loovutas 3. detsembril 2020 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjal on võlgnevus alates 1. osamaksest
17.septembrist 2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 16. novembril 2020. Kostja on teostanud tagasimakseid laenu põhiosa katteks kokku summas 111,38 eurot. Kostja põhiosa võlgnevus on 388,62 eurot. Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 44,92% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1. osamaksest 17. septembrist 2020 kuni laenulepingu ülesütlemisele eelnenud 3. osamakseni 16. novembril 2020 summas 41,77 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Sissenõudmiskulud seoses võlgniku makseviivitusega on 30 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja hagile vastust ei esitanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus tegi 24. jaanuaril 2022 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 388,62 eurot, intressi 41,77 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 32,1 eurot ja viivise alates
14.detsembrist 2021 kuni põhinõude (388,62 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis summas 148,17 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda, kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda ja 77% ulatuses kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 281,05 eurot.

2-21-121455

5.Maakohtu otsuse kohaselt on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole maakohtule tähtaegselt vastust esitanud.
6.Maakohus leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulu osas, milles hagi rahuldas.
7.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata viivise nõudes, milles see ei olnud maakohtu arvates õiguslikult põhjendatud. Maakohus leidis, et laenulepingu üldtingimuste punkt, mille kohaselt kaasneb maksetega hilinemisel krediidiandjal õigus nõuda viivist lepingujärgses intressimääras, on tühine. Lepingus on kokkulepitud intressimääraks 44,92% aastas. Laenulepingus märgitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on laenulepingu üldtingimuste viivise kohta sätestatud punkt tühine aastas arvutatava 44,92% suuruse viivisemäära osas. Kokkulepitud viivisemäär, mis ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, ei kajasta kohtu hinnangul kohast proportsiooni seaduses sätestatud viivisemäära suhtes ja on tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Ainuüksi asjaolu, et pooled on viivisemääras 44,92% aastas (0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest) kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega Harju Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu viivise 148,17 euro nõudes ja jättis menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 180,27 eurot ja jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda, mõistes kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 125 eurot ja hageja õigusteenuse kulus summas 240 eurot.
9.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusenorme, jättes hageja poolt esitatud osade väidete osas seisukoha võtmata. Maakohus on ebaõigesti jätnud intressimääras viivise nõude rahuldamata. Hageja on hagiavalduses nõudnud viivist VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sama suure viivisemäära alusel nagu oli laenulepingu üldtingimustes p-s 7.1 alusel kokku lepitud laenu intressi aastane määr 44,92%. Kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivise määraks lepinguline intressimäär. Viivisemäär 44,92% aastas ei ole vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et intressimääras viivise nõudmine on tühine. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 180,27 eurot. Maakohus ei saanud ise viivise suurust piirata. Maakohus on rikkunud menetlusõigusenorme jättes menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses hageja kanda. Vastustaja seisukoht
10.Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ja saata selles osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 2 alusel uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

2-21-121455

12.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale 44,92% aastas ning menetluskulude jaotuse osas. Kuna hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja viivised summas 148,17 eurot, siis on hageja apellatsioonkaebuses esitatust võimalik aru saada, et hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 32,10 eurot (180,27– 32,10=148,17).
13.Kolleegiumi arvates on ebaõige maakohtu järeldus, et VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel saab ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu tühiseks pidada sellist viivisekokkulepet, mis vastab VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele.
14.VÕS § 415 lg 1 esimesest lausest tulenevalt ei või tarbijalt nõuda VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Ringkonnakohtu hinnangul viitab VÕS § 415 lg 1 esimene lause ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida ka sama suures viivises või, juhul kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib kokkulepitud intressimäär viivisemäärana. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-120-08 p-s 12 samuti väljendanud seisukohta, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Riigikohus on eeltoodud lahendis leidnud, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud intressimäär 44,92% aastas, mis on suurem kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kuna VÕS § 113 lg 1 kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millises suuruses pooled ongi kokku leppinud viivise tasumises. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär 44,92% aastas ebamõistlik tüüptingimus ega tühine ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel.
15.Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 väljendatud seisukohad viivisemäära piiramise kohta, millele maakohus tugines, ei ole kohaldatavad käeolevas tsiviilasjas, kuna viidatud kohtuasjas ei olnud lepingus kokku lepitud intressimääras, vaid kokku oli lepitud üksnes viivisemääras. Antud asjas on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemääras, mis vastab kokku lepitud intressimäärale, mistõttu tuleb siinkohal lähtuda VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest.
16.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel on kohtul õigus viivist vähendada üksnes võlgniku nõudel. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis määraga, mis vastab lepingujärgsele intressimäärale (s.o summas 148,17 eurot) ning piiras väljamõistetava viivise suurust. TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Ka tagaseljaotsuse tühistamisel tuleb arvestada apellatsioonkaebuse piiridega (TsMS § 651 lg 1). Seega tuleb

2-21-121455 olukorras, kus tagaseljaotsus on vaidlustatud osaliselt, tühistada tagaseljaotsus ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata üksnes osaliselt.

18.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse ja saadetakse maakohtule osaliselt uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
19.Ringkonnakohus ei saa praegusel juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja