Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord

2-21-110959 Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus

2-21-110959 1.3 Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 19. juunist 2020. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. 1.4 Kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. Hageja on püüdnud kostjaga kokkuleppele jõuda ja kostjat teavitati, et ülestõstatatud probleemi võib lahendada kokkuleppeliselt, mis on tunduvalt odavam ja mõistlikum kui osalemine kohtuprotsessides. Seega menetluskulud peab kandma kostja ise. Kostja vastus hagiavaldusele

2-21-110959 ja VÕS § 638 sätetega. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tehtud tööd on võetud vastu. Samas ei ole kumbki pool selgitanud tööde vastuvõtmise asjaolusid. Kohus selgitas, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormuse jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel (töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu mõistliku tähtaja jooksul). Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Töö ülevaatamise kohustus tekib pärast töö valmimist. VÕS § 643 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Üldreegli kohaselt algab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Lisaks peab majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). VÕS § 645 lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev tellija töö ülevaatamise kohustuse täitmata jätmise korral tugineda asja lepingutingimustele mittevastavusele, mille ta oleks võinud asja ülevaatamisega avastada, üksnes juhul, kui ta tõendab, et tööl oli niisugune puudus juba töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko talle ülemineku ajal. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt Riigikohtu 3. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1816, p 14). Kohus kohustas kostjat eeltoodud selgitusi arvesse võttes esitama oma seisukoha hagile ja hageja 5. juuli 2021. a seisukohale ning vastavad tõendid kahe nädala jooksul käesoleva kohtunõude kättetoimetamisest. Kuivõrd kostja ei soovinud kohtudokumente vastu võtta, edastas kohus nimetatud kirja kostjale 2. detsembril 2021 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel. Seega on kohtunõue kostjale kätte toimetatud 8. detsembril 2021. Kostja kohtule ei vastanud. 4.2 Kohus 22. märtsil 2022 andis pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad. Kumbki pool lõplikke seisukohti ei esitanud. Hageja esitas kohtule 4. aprillil 2022 menetluskulude nimekirja, kostja vastust menetluskulude nimekirjale ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

2-21-110959 TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-21-110959 sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21; 12. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14, p 12).Võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega, st võlatunnistus on kausaalne. Seega hagejal ei ole vaja võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kui kostja ei ole võlaga nõus, on tema kohustuseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Kostja ei ole tõendanud, et tunnustatud võlga ei ole ega ole esitanud ühtegi tõendit ega selgitust puudustega tööde kohta. Kohus on seisukohal, et kostja oleks pidanud vastuväited töövõtulepingu ebakohase täitmise kohta esitama vähemalt enne võlatunnistuse andmist. Võlatunnistusega on kostja andnud teada, et mingeid pretensioone hagejale seoses lepingu täitmisega kostjal ei ole.

2-21-110959 nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.