lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-13219/4

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-13219/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1382
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulKOS § 11KrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 1 lg 1Seaduse kohaldamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2022, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-21-13219

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus A. F.i vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3830,56 eurot

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagita menetlus Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn), lepinguline esindaja M. V. (e-post: xxx) Puudutatud isik: A. F. (isikukood xxx, elukoht teadmata)

Resolutsioon

1.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus A. F.i vastu kahju hüvitamise nõudes
2.Välja mõista A. F.ilt põhivõlg 3830,56 eurot (kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend eurot ja 56 senti) ERGO Insurance SE kasuks

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud A. F.i kanda
2.Välja mõista A. F.ilt ERGO Insurance SE kasuks menetluskulu kokku 68,83 eurot (kuuskümmend kaheksa eurot ja 83 senti)

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

Avalduse asjaolud ja nõue

1.Avaldaja on kindlustusandja, kes kindlustas korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik (kindlustusvõtja) N. R. sõlmisid korteri kindlustamiseks kodukindlustuse ERGO Maksi lepingu nr 10452711/4. 29.11.2020 toimus aadressil xxx veeleke, mis kahjustas korteri x siseviimistlust. Kahju tekkimis põhjuseks oli pesumasina veevooliku leke. Avaldaja hüvitas

kindlustusvõtjale korteri aadressil Tallinn Pae 9-33 taastamiskulud 3057,56 eurot ja ajutise elukoha üürikulu 773 eurot, kokku 3830,56 eurot. Avaldaja on esitanud 16.03.2021 ja 30.03.2021 puudutatud isikule varakahju tagasinõude, mida puudutatud isik ei ole tasunud. Avaldaja palub puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja varakahju 3830,56 eurot, riigilõivu 50 eurot ja tõlkekulu 18,83 eurot. Menetlusse võtmise määrus koos avalduse ja selle täpsustusega on puudutatud isikule toimetatud kätte 29.01.2022 Ametlike Teadaannete kaudu. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused

2.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla.
3.Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-18612 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.
4.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
5.VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.
6.VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja on kindlustusandja, kellele läheb kindlustuslepingu alusel põhjustatud kahju hüvitamise järgselt VÕS § 492 lg 1 alusel üle kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu.
7.Kodukindlustuse poliisiga nr 10452711/4 on tõendatud, et avaldaja ja korteriomanik N. R. sõlmisid korteri kindlustamiseks tähtajatu kindlustuslepingu ning korter oli kindlustatud perioodil 22.08.2020 kuni 21.08.2021. Kindlustusobjektiks oli koguriskikindlustus ja ajutise elukoha üürikulu.
8.Kohtule 30.11.2020 esitatud kahjuteatega on tõendatud, et avaldaja sai kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus 29.11.2020 xxx korteris veekahju, milles said kahjustada toas ja koridoris ülev tapeet, laminaat toas ja esikus, laed vannitoas, esikus ja toas ning elektriarvesti. Ühistu esimees kutsus välja avariibrigaadi vee kinnipanekuks, kuna naabrid ei avanud ust. Avarii põhjuseks oli pesumasina veevarustusvoolik.
9.ERGO Insurance SE ülevaatuse akti nr 1102 ja fotodega on tõendatud, et 04.12.2020 vaadati kahjustada saanud korter xxx üle ning koostati kahjude ülevaatuse akt, mille kohaselt on kindlustusvõtja vannitoa seinal veekahjud, niiskus, kobrutav värv ning laes veejäljed, esiku seinal veekahjud, niiskus, tapeet lahti ning elutoa seinal veekahjud, veejäljed, tapeet lahti, laes veejäljed, niiskus ning põrandal veekahjud, niiskus ja põrand pundunud. Juhtumi põhjuseks on ülemine naaber korterist 37, kelle pesumasina voolik purunes.
10.S OÜ 15.12.2020 pakkumise, 28.01.2021 arvega 14626 ja maksekorraldusega on tõendatud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks ja korteri remondiks vajalikud kulud olid 3057,56 eurot. Majutuskoha broneeringuga, konto väljavõtte ja makskorraldusega on tõendatud, et ajavahemikul 06.01.2021 kuni 24.01.2021 tekkis kindlustusvõtja perel ajutise elukoha üürikulu summas 773 eurot. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud. Ülemise naabri pesumasina vooliku purunemise ja kindlustatud korteriomanikul tekkinud veekahju vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks pesumasina voolik purunenud ja vesi läbi põranda kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
11.VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Avaldaja on eelpool hinnatud tõenditega tõendanud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korterist, millele puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud. Kuna veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, siis rikkus ta KrtS § 31 lg 1 p-st 1 toodud kohustust. Puudutatud isiku kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju vahel on VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos. Avaldaja 16.03.2021 ja 30.03.2021 tähitult saadetud kahjunõudega on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 09.04.2021. Puudutatud isik ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
12.Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega on tõendatud avalduse asjaolud, kahju suurus, kahju tekkimine ja põhjuslik seos tekkinud kahju ja kahju põhjustanud isiku tegevuse vahel. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista kahju 3830,56 eurot. Menetluskulude jaotus

13.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (sh tõlkekulud). Avaldaja tasus riigilõivu 50 eurot. Tõlkekulu kandmist tõendab arve 2021/1189 ja maksekorraldus summa 18,83 euro tasumise kohta. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot ja asja läbivaatamise kulu 18,83 eurot, kokku 68,83 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium