lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-4711/9

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 28.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-4711/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1731
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineKrtS § 12 lg 1Põhimõtted omavahelistes suhetesKrtS § 34 lg 1Valitsemise üldpõhimõttedKrtS § 40 lg 1Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu80064824(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-4711

Tsiviilasi

Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu avaldus R. H. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu (registrikood 80064824; asukoht Kruusa 21-15, Keila linn); Avaldaja lepinguline esindaja: Priit Pööbo (CKE Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Puudutatud isik: R. H. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu avaldus R. H. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes.
2.Mõista puudutatud isikult R. H. välja Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 31.03.2022 seisuga summas 1003,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 31.03.2022 seisuga 16,71 eurot ja viivis põhinõudelt (1003,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2021 kuni põhinõude (1003,28 eurot) täitmiseni.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku R. H. kanda. 3.2 Välja mõista puudutatud isikult R. H. avaldaja Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 194 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (194 eurot) tuleb puudutatud isikul R. H. tasuda avaldajale Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 138Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 139Riigilõiv
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 76Kohustuse täitmine

2-22-4711

AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE

1.Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu esitas 31.03.2022 avalduse R. H. vastu võla nõudes. Kohus jättis 05.04.2021 määrusega avalduse käiguta ning määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu kõrvaldas Harju Maakohtu 05.04.2022 määruses osundatud puudused. Kohus võttis avalduse menetlusse 13.04.2022.
2.Esitatud avalduse järgi on R. H. omandis on korteriomand, kinnistusregistriosa numbriga, asukohaga xxxx. Antud korteriomandile vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid korteriühistu Kruusa 2. Puudutatud isik omab ja valdab eeltoodud korteriomandit ja tarbib eeltoodud Teenuseid, mille eest on puudutatud isik kohustatud tasuma kui korterühistu liige. Teenuse kulude loetelu on välja toodud igakuiselt puudutatud isikule esitataval arvel: haldustasu, remondifond, pangalaen, külm vesi, vee soojendamine, küte jt. Eeltoodud teenuste eest tasumise kohustus tuleneb seadusest, tasumise tariifid aga üldkoosoleku otsusest ja teenusepakkuja arvest (nt vee soojendamine). Puudutatud isik on jätnud arved tasumata seisuga perioodi eest septembrist 2021 kuni märtsini 2022 (ka) summas 1003,38 eurot.
3.Kuna puudutatud isik on viivitanud arvete tasumisega, on avaldaja arvestanud tasumata summalt viivist 0,022 % päevas, vastavalt KrtS § 42 lg 1 sätestatule (VÕS § 113 lg 1 lauses 2 toodud määras). Puudutatud isik on esitatud arve tasumisega viivituses seisuga 31.03.2021 summas 16,77 eurot.
4.Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sättele (koostoimes KrtS 31), teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Puudutatud isik ei ole eeltoodud kulusid tasunud. Seega on puudutatud isikul tekkinud kulude tasumise kohustus avaldaja ees, mida vastavalt tuleb ka täita VÕS § 76 kohaselt.
5.Avaldaja palub rahuldada avaldus ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõue 1003,38.- (üks tuhat kolm eurot ja 38 senti), viivis 16,77.- (kuusteist eurot ja 77 senti) ning alates 01.04.2021 mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (1003,38 €) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

6.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määrusega toimetanud puudutatud isikule 13.04.2022 kätte avaliku e-toimiku vahendusel, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks avaldusele vastanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik R. H. Xxxx asuva korteriomandi omanik (dtl 6-7). Seega on puudutatud isik Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu liige

2-22-4711 korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
9.Vastavalt avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse tasumist 31.03.2022 seisuga summas 1003,38 eurot ning viivist vastaval perioodil arvete tasumisega viivitamise eest seisuga 31.03.2021 summas 16,77 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (dtl 8-21, dtl 30-33, dtl 35-45. dtl 54-75). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Puudutatud isikule esitatud arvetel määratud majandamiskulude aluseks on 2021 aasta majandamiskava (dtl 41). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud. Kohus korrigeerib hageja viivisearvestust siiski 6 sendi võrra väiksemaks, lähtudes võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast.
10.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
12.Eeltoodut alusel rahuldab kohus Keila linn, Kruusa tn 21 korteriühistu avalduse R. H. vastu majandamiskulude ja viivise nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult R. H. välja Keila linn,

2-22-4711 Kruusa tn 21 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 31.03.2022 seisuga summas 1003,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 31.03.2022 seisuga 16,77 eurot ja viivise põhinõudelt (1003,28 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.04.2021 kuni põhinõude (1003,28 eurot) täitmiseni.

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
14.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja on tasunud hagita menetluses avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Lisaks tasutud riigilõivule palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista hagita menetluses kantud õigusabikulu summas 385 eurot. millele lisandub käibemaks (hageja ei ole käibemaksukohustuslane) 77 eurot, kokku 462 eurot. Avalduse kohaselt on avaldaja esindajal kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, avalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks 2 tundi ning avalduse kohtusse esitamiseks (lisade komplekteerimiseks) 0,5 töötundi, kokku 3,5 tundi. Avaldaja ja avaldaja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 110 eurot (kokku 385 eurot + km);
15.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
16.Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et käesolevas vähekeerukas asjas on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu kokku mitte rohkem 2 tundi. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 60 eurot ilma käibemaksuta ja 72 eurot koos käibemaksuga. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku koos käibemaksuga summas 144 eurot (2 x 72). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 194 eurot (riigilõiv 50 eurot + õigusabikulud 144 eurot).
17.Avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jääb rahuldamata summas 318 eurot (avaldaja poolt näidatud menetluskulude summa 512 eurot – kohtu poolt vajalikuks peetud summa 194 eurot). Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust.

2-22-4711

18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 28.04.2022 kohtumäärus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja