lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-569/3

Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 20.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-569/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 127 lg 1, 2, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaKrtS § 31 lg 1Korteriomaniku kohustusedTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 326 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekugaVÕS § 103 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
ERGO Insurance SE10017013(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Määruse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2022. a Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-569

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE avaldus K. B. vastu kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja ERGO Insurance SE, registrikood 10017013, volitatud esindaja K. F., Puudutatud isik K. B. , isikukood XXX.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus K. B. vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista K. B. ilt ERGO Insurance SE kasuks kahjuhüvitis 4250.86 eurot.
3.Menetluskulud jätta K. B. i kanda.
4.Välja mõista K. B. ilt ERGO Insurance SE kasuks menetluskulu 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.ERGO Insurance SE (avaldaja) esitas 13.01.2022 Tartu Maakohtule avalduse K. B. i (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult kahjuhüvitis summas 4 250,86 eurot ning jätta menetluskulud (riigilõiv) puudutatud isiku kanda.

Sarnased lahendid

Muud
  • 25.09.20262-25-4081/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20263-26-2707/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20263-26-2696/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Rikkumise vabandatavus
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
2.Avalduse kohaselt toimus 26.05.2021 XXX kahjujuhtum, mille tagajärjel sai kahjustusi korter nr XXX. Korteriühistu on avaldajale teatanud, et kahju sai alguse korter nr XXX tualeti veeloputuskasti lekkest. Kahjustada saanud korter asukohaga XXX oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustuse lepinguga nr XXX. Korter, kust sai kahju alguse, kuulus kahjujuhtumi toimumise hetkel puudutatud isikule. Avaldaja hinnangul rikkus puudutatud isik korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust hoida korteriomandi eset korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui puudutatud isik oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks kahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud.
3.Avaldaja on hüvitanud kahjustada saanud korterile nr XXX tekkinud kahju kogusummas 4250.86 eurot. Kahjustuste remonditööd teostas Suur Vanker OÜ, kelle arve nr XXX avaldaja

on hüvitanud. Arve aluseks on Suur Vanker OÜ poolt koostatud hinnapakkumine. Kahjude suurust tõendab kahjude ülevaatuse akt ja kahjustustest tehtud fotod. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Puudutatud isiku seisukoht

4.Avaldus koos lisadega ja kirjaliku seisukoha nõue on puudutatud isikule kätte toimetatud dokumentide panemisega 11.03.2022 puudutatud isiku eluruumi juurde kuuluvasse postkasti (TsMS § 326 lg 1). Puudutatud isik ei ole tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas avaldanud. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kui asja sisu järgi on tegemist hagita menetluses lahendatava asjaga, siis sellises menetluses esitatava nõude olemus ei muutu asjaolu tõttu, et nõue on läinud kas loovutamisega või seaduse alusel võlausaldajalt üle kolmandale isikule (Riigikohtu 22.04.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13). TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohtuistungi pidamise kohustust.
8.Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Avaldaja esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et kahjujuhtumi toimumise hetkel 26.05.2021 kuulus korteriomand registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX, puudutatud isikule. Kohtule esitatud tõenditest: KÜ Põhja 4 aktist 26.05.2021 ja kindlustusandja ülevaatuse aktist nr XXX 02.06.2021 ja nähtub, et 26.05.2021 toimus aadressil XXX õnnetusjuhtum, milles sai muuhulgas kannatada ka korter aadressil XXX. Veeavarii põhjustas korter XXX, kus lekkis tualeti loputuskastist vesi põrandale. Korteriühistu akti kohaselt oli tualeti veeloputuskast lõhutud. Kasutades tualetis vett, valgus külm vesi mööda korteri vannitoa ja köögi põrandat laiali, seejärel juba allolevatesse korteritesse. Avaldaja ja XXX korteriomaniku vahel oli sõlmitud tähtajatu kindlustusleping (kindlustuspoliis nr XXX/7). Kindlustusvõtjaks on A. G. ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel. Kohtu hinnangul on avaldaja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et korter XXX sai veekahjustusi.
9.Avaldaja nõue on kohustuse rikkumisest tuleneva kahju väljamõistmise nõue, mis kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128 alusel. Riigikohtu praktika järgi võib kannatanud korteriomanik (avaldaja) nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel, kui täidetud on eelkõige järgmised eeldused: -

puudutatud isik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

-

puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1);

-

kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

-

kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Üldjuhul peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama avaldaja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja puudutatud isik peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.

10.Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
11.Kindlustusjuhtumi tekitanud veeavarii toimus puudutatud isiku korteriomandi raalosaks olevas ruumis nr XXX. Veeavarii toimus põhjusel, et tualeti veeloputuskast lekkis. Seetõttu on puudutatud isik rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud eriomandi korrashoiukohustust ning kohustust eriomandit kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik ei taganud oma eriomandi säilimist selliselt, et ei oleks kahjustatud teised korteriomanikud. Kui puudutatud isiku tualetis ei oleks loputuskast lekkinud, ei oleks ka veeavariid toimunud, mistõttu puudutatud isik vastutab tekitatud kahju eest VÕS § 115 lg 1 järgi.
12.Kohustus kahju tekitamisest hoidumiseks kuulub KrtS § 31 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veekahju tekitamine ei ole tavapärase omandi kasutamise normaalne kõrvalmõju. Kohtu hinnangul pidi puudutatud isikule olema ettenähtav, et tualeti loputuskasti lekkimine ja selle kasutamise jätkamise tagajärjel loputuskastist väljuv (põrandale valguv) vesi on ohuks teistele korteriomanikele. Puudutatud isiku tegevuse ja tagajärje vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse puudutatud isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks tualeti loputuskast lekkinud, vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kindlustusvõtjale ka kahju tekkinud.
13.Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud veenvaid asjaolusid, et veeavarii ei olnud välditav ja ta võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest. Seega puuduvad puudutatud isiku vastutust välistavad asjaolud.
14.Kohus on seisukohal, et kõik puudutatud isiku vastu esitatud kahjunõude eeldused on täidetud. Puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks.
15.Avalduses taotleb avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 4 250,86 eurot. Avaldaja on esitanud varakahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjaliga. Korteris XXX said korteriühistu akti ja kindlustusandja ülevaatusakti kohaselt kahjustada vannituba, Suur Vanker OÜ 16.06.2021 hinnapakkumise järgi ka köök. Suur Vanker OÜ poolt esitatud taastusremondi hinnapakkumise järgi oli vajalike remonditööde maksumus 4 401.25 eurot (sisaldab käibemaksu). Suur Vanker OÜ teostas tööd summas 4 250.86 eurot (sisaldab käibemaksu), mille avaldaja on täies ulatuses tasunud. Kohus leiab, et remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja kindlustusvõtja korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks teostada. On eluliselt usutav, et veeavarii tagajärjel tekkiv kahju võib

ilmneda alles teatud aja möödudes. Kohtu hinnangul on usutav, et kahjustada sai ka korteri nr 72 köök. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja kahjunõue summas 4 250.86 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

16.Eelnevat arvestades on avaldajal puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 4 250.86 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
17.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades avaldaja nõude rahuldamist puudutatud isiku vastu, peab kohus põhjendatuks jätta TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 50 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga ning see tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20263-26-2756/4Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.09.20263-26-2746/3Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium