O S avaldus Tallinn, XXX korteriomanike 01.07.2020 otsuste vaidlustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja: O S (isikukood XXX) Avaldaja esindaja: M S-K (e-post xxx) Puudutatud isik: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx) Puudutatud isiku esindaja: I R (epost xxx) kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Tuvastada järgmiste Tallinn, xxx korteriomanike 15.06-29.06.2020 toimunud kirjalikul hääletamisel vastu võetud otsuste tühisus: „3.2 Volitada korteriühistu juhatust sõlmima laenu- tagatislepingud kooskõlastatud tingimustel Swedbank AS-iga, laenu tagastamise graafik teha teatavaks kõikidele korteriühistu liikmetele. 3.3 Reservkapitali suurus 16 934.00 eurot, see on 3,69 eurot/m2 kohta reaalpinna mis on arvelduskontol Swedbank . 3.4 Laenu tagatiseks sõlmida varaliste õiguste pandileping , mille alusel panditakse Panga kasuks korteriühistu varalised nõued korteriühistu liikmete vastu.
3.5 Jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri reaalpinna ühe ruutmeetri kohta. Laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele. 3.6 Laenumaksete võlgnevuse tekkimisel kohustub korteriühistu Panga esimesel nõudmisel sõlmima inkassoteenuseid osutava firmaga korteriomanike viivisvõlgnevuste menetlemise käsunduslepingu 3.7 Korteriühistu liikmetele kes soovib nende korteritele vastava laenu osa ennetähtaegselt tagastada võimaldada vastavaa valduse esitamist. 3.8 Volitada korteriühistu juhatust tegema alljärgnevad muutused 2020. aasta kommunaalmaksete tariifidesse: -laenu tagasimakse Swedbank AS-st - 0, 66 eurot/m2 reaalpinna. - reserv remondifond - 0,12 eurot/m2 reaalpinna. 3.9 Kanda üle 2019.a. jaotamatu tulu summas 2719,22 eurot remontfondisse.“
3.Tunnistada kehtetuks järgmine Tallinn, xxx korteriomanike 15.0629.06.2020 toimunud kirjalikul hääletamisel vastu võetud otsus: „Kinnitada uueks remonditasu suuruseks 0,78 eurot/m2 reaalpinna kohta, millest kuni 0,66 eurot/m2 reaalpinna läheks laenu teenindamiseks ja 0,12eurot/m2 reaalpinna jääks KÜ reservid.“
4.Jätta rahuldamata O S nõue Tallinn, xxx korteriomanike 15.06-29.06.2020 toimunud kirjalikul hääletamisel vastu võetud otsuse laenu taotlemiseks tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
5.Jätta rahuldamata O S nõue Tallinn, xxx korteriomanike 15.06-29.06.2020 toimunud kirjalikul hääletamisel päevakorrapunktis 5 vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldajale kuulub korteriomand asukohaga xxx, Tallinn. 15.-29.06.2020 toimus kirjalik hääletamine korteriomanike otsuste vastu võtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata. 01.07.2020 võeti vastu mh järgmise sisuga otsused (päevakorrapunkt 3): taotleda Swedbank AS-lt laenu suuruses 200 000 eurot: liftide renoveerimiseks, maja peasissekäigu ja avariitrepi uste asenduseks tuletõkkeustega, 5 kanalisatsiooni-,sooja ja külma vee püstiku vanade torude väljavahetamiseks, paigaldamiseks vee distantsarvestused kõigi püstiku, 3-e loomakliiniku lae all asuvate sooja- ja külma vee torustiku toitekraanide ümber tõistmiseks loomakliiniku lae alt maja keldrisse; katuse remondiks, maja sokli remondiks, avariitrepi, liftiruumi, üld- koridoride ja fuajee
sanitarremondiks. Samas punktis sisalduva otsuse kohaselt suurendati remondifondi tariifi kuni 0,78 eur ruutmeetri kohta (2019.a. detsembri kuus kinnitatud 0,54435 eurot ruutmeetri kohta asemel); volitada juhatust sõlmida laenu- ja tagatislepingud pangaga; volitada juhatust sõlmida pangaga varaliste õiguste pandilepingu, millise alusel panditakse Panga kasuks korteriühistu varalised nõued korteriühistu liikmete vastu; jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri reaalpinna ühe ruutmeetri kohta; sõlmida, Panga esimesel nõudmisel, inkassoteenuseid osutava firmaga korteriomanike viivisvõlgnevuste menetlemise käsunduslepingu; volitada juhatust tegema muutused 2020. aasta kommunaalmaksete tariifidesse, st. määrata laenu tagasimakse Swedbank AS-st - 0, 66 eurot/m2 reaalpinna ning reserv remondifond - 0,12 eurot/m2 reaalpinna ning (päevakorrapunkt 5): kinnitada firmad päevakorras loetletud tööde tegemiseks; volitada juhatust sõlmida p. 5.1. kinnitatud firmadega töövõtulepingud päevakorra p. 5 loeteletud tööde teostamiseks; volitada juhatust sõlmida omanikujärelvalve teenuste osutamise lepingu järelvalve teostamiseks päevakorra p. 5 loetletud tööde tesotamise üle; volitada juhatajat sõlmida lepingu hinnaga 2 000 eurot hoone videokontrolli süsteemi vahetamiseks. Avaldaja leiab, et laenu võtmist ning töövõtulepingute sõlmimist ei saanud otsustada enamuse otsusega, kuna tegemist ei ole tavapärase valitsemise küsimustega. Laenu otsustati võtta ulatuses, mis ületab mitmekordselt 2019.a. majanduskavas kajastatud majandamiskulude summat. Maja tehniline seisund tervikuna on normaalne ega nõua kohest oluliste kulutuste tegemist. 17.12.2019 üldkoosolekul planeeriti remonttööde teostamist üksnes juhul, kui ühistul on selleks raha. Suurem osa töödest, mille teostamiseks otsustati võtta laenu, olid 2019.a. majandusaasta aruande kohaselt teostatud juba 2019. aastal. Kulud, mille katteks otsustati laenu võtta, on üle paisutatud. Küsimust kommunaalmaksete tariifide muutmiseks päevakorras ei olnud. Laenu võtmise otsus on vastuolus heade kommetega, kuna sunnib korteriomanikke kandma olulises ulatuses mittevajalikke kulusid, nähes ette karmid sanktsioonid, kui laenu tagastamise kohustust rikutakse. Eriti on otsus vastuolus heade kommetega avaldaja seisukohast, sest sellega sunnitaks avaldajat finantseerima mh töid avaldaja korteriomandis olevate veejaotustorude ümber tõstmiseks, et takistada avaldaja korteriomandis tegutseva kliiniku tegevust. Otsused on vastuolus heade kommetega, kuna loovad kaasomanikele rahalised kohustused oluliste kulude kandmisel tööde tegemiseks, mis ei ole suunatud eseme säilitamiseks või kaitseks hävimise eest. Tööd ei olnud ette nähtud majanduskavaga ja olid mittevajalikud. Otsused on võetud vastu häälteenamusega vastuolus AÕS § 72 lg 1 ning on tühised TsÜS § 87 alusel. KrtS § 39 kohaldamise õiguspärasus eeldab iga korteriomaniku õigustatud huvide järgimist, kuid avaldaja puhul suurenesid igakuised kulud laenu tagasimaksmiseks 126,92 euro võrra. Veetorustiku toitekraanide ümberpaigaldmine, mis asusid avaldajale kuuluvates ruumides, tõi kaasa mitte vaid kulude tegemise mittevajalikele töödele, vaid tekitas avaldajale ka varalist kahju. Punkt 3 otsus osaliselt ei vasta päevakorras toodud sõnastusele. Juhatuse selgitused hääletamise kohta olid eksitavad. Avaldaja palub tuvastada korteriühistu xxx 15-29. juunil 2020.a. kirjaliku üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 ning punktis 5 01.07.2020.a. vastuvõetud otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada samad otsused kehtetuteks. Puudutatud isiku seisukoht
2.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Tühisuse aluseid ei esine. Laenu võtmise otsustamiseks oli kvalifitseeritud häälteenamuse nõue, mis oli täidetud. Kehtetuks tunnistamise nõuded on esitatud hilinemisega. Puudutatud isik palub jätta avalduse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu, avaldaja oli kinnistusraamatu kohaselt 18.08.2004-18.01.2021 korteriomandi asukohaga xxx omanik (väljavõte kinnistusraamatust avalduse esitamise seisuga dtl 10). Kohtule esitatud hääletusprotokolli (dtl 186-209) kohaselt toimus 15.06-29.06.2020 hääletamine xxx korteriomanike otsuste vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata, mh võeti vastu järgmise sisuga otsused: päevakorrapunkt 3 (dtl 202):
päevakorrapunkt 5 (dtl 204-205):
Avaldaja vaidlustab avaldusega nimetatud otsuseid, taotledes nende tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist.
4.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
5.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.
6.KrtS § 21 lg 1 kohaselt korteriomanikel on õigus vastu võtta otsuseid korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 2 järgi juhatus saadab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele, määrates tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama selle kohta oma seisukoha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Korteriomanikele seisukoha andmiseks antav tähtaeg peab olema vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kui seaduses või korteriühistu põhikirjas on ette nähtud häälte arv, mis on vajalik, et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, kohaldatakse seda ka otsuse tegemisele koosolekut kokku kutsumata. KrtS § 21 lg 3 kohaselt otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
7.Hääletamise toimumise ajal kehtinud puudutatud isiku põhikirja (dtl 421-426) p 6.9 kohaselt üldkoosoleku otsusega võrdsustatakse liikmete poolt kirjaliku hääletamise teel, kõigi ühistu liikmete nõusolekul langetatud otsus. Punkt 6.5 sätestas, et üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. KrtS § 724 kohaselt kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata kõikide korteriomanike nõusolek, võivad korteriomanikud kuni 2020. aasta 31. oktoobrini sellisel viisil otsuseid teha, kohaldades käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud häälteenamuse nõuet. Kehtinud põhikirja p 6.7 sätestas, et üldkoosoleku otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega, va põhikirja muutmise, reorganiseerimise, lõpetamise või ühinemise otsustamiseks.
8.Kohus tuvastab, et korteriühistu juhatus edastas 16.06.2020 korteriühistu liikmetele e-kirja (dtl 159) teel teate hääletamise toimumisest (dtl 160) koos otsuste eelnõudega (dtl 161-166) ja uue põhikirja projekti (dtl 167-168). 21.06.2020 edastas juhatus hääletamiseks hääletussedelid (dtl 172-176), märkides, et hääletamiseks tuleb need panna KÜ postkasti, hääletamine toimub kuni 29.06.2020 (dtl 176).
9.Nähtuvalt päevakorrapunkti 3 otsuse eelnõust (dtl 165), on selles märgitud 5 alapunkti, hääletamise protokolli (dtl 202) kohaselt aga sisaldab 3. punkt 9 alapunkti. Kohus tuvastab, et eelnõust puuduvad protokollis kajastatud alapunktid 3.3, 3.4, 3.5 ja 3.6, so vastavalt otsustused reservkapitali suuruse, pandilepingu sõlmimise, laenukohustuse korteriomanike vahel jagamise ning käsunduslepingu sõlmimise kohta inkassoteenuse saamiseks kohta. Kohus tuvastab, et hääletussedelid edastati iga päevakorrapunkti osas hääletamiseks eraldi ning päevakorrapunkti 3 kohta saadetud hääletussedelil on 3. päevakorrapunkti kohta märgitud järgnev:
10.Võrreldes päevakorrapunkt 3 otsuse eelnõud (dtl 165) hääletussedeli (dtl 174) ja protokolliga (dtl 202) langeb kõigi nende sisu kokku üksnes järgmise alapunkti osas: „Taotleda Swedbank AS-st laenu summas 200 000 eurot, aastaintressiga 3,10%, tagasimakse tähtaeg 6 aastad nimetatud renoveerimistööde ja remonditööde finanseerimiseks. Kinnitada uueks remonditasu suuruseks 0,78 eurot/m2 reaalpinna kohta, millest kuni 0,66 eurot/m2 reaalpinna läheks laenu teenindamiseks ja 0,12eurot/m2 reaalpinna jääks KÜ reservid.“ Ülejäänud protokollis kajastatud otsustused on märgitud ainult kas eelnõus või hääletussedelil, alapunkti „Jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri reaalpinna ühe ruutmeetri kohta. Laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele“ ei ole märgitud kummaski. Hääletussedelil ei ole juhitud tähelepanu erinevustele sedelil kajastatule ning varasemalt edastatud eelnõude vahel.
11.Päevakorrapunkt 5 otsuse eelnõu (dtl 162) langeb kokku protokolliga (dtl 204-205).
12.Kohus leiab, et hääletamise protokollis kajastatud otsuste 3.2-3.9 osas on rikutud otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud korda. Kuigi iseenesest seadus ei välista hääletamise korraldamist selleks korteriühistu poolt ettevalmistatud sedelitega, ei tohi korraldus korteriomanikke hääleõiguse teostamisel eksitada. Kohus leiab, et korteriomanikele edastatust ei ole p 3.2-3.9 osas võimalik mõistlikult aru saada, mis on eelnõud, mille osas korteriomanikel hääletada palutakse. Hääletamise korraldamine sedelitega, millel on kajastatud, et hääletatakse teistsuguse sisuga otsuste osas, kui oli varasemalt saadetud eelnõudes, on eksitav ega võimalda hilisemalt tuvastada, millise sisuga otsuste poolt hääletamiseks sedeli täitmisega tahet avaldati. Mistahes rikkumine, mis takistab hääleõiguse teostamist või hääletamisel avaldatud tahte sisu kindlaks tegemist, on kohtu hinnangul oluline. Kohus asub seisukohale, et otsused alapunktides 3.2-3.9 on tühised nende vastuvõtmise korra olulise rikkumise tõttu.
13.Esitatust ei nähtu vastuvõtmise korra rikkumist protokolli alapunktis 3.1 ning päevakorrapunktis 5 kajastatud otsustuste osas. Eelnõude edastamise ja hääletamise tähtaja vahele jäi enam kui 7 päeva. Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorrapunkti 3 hääletamisel osales 73 häält ning päevakorrapunkti 5 hääletamisel 72 häält, so üle poolte. Osalenutest poolt hääletas vastavalt 58 ja 59, so üle poolte hääletanutest. Hääletusprotokoll (dtl 186-209, lisad dtl 260-404) sisaldab KrtS § 21 lg 4 järgi nõutavaid andmeid.
14.Riigikohus on seoses osanike otsusega selgitanud, et heade kommete vastasus kui osanike otsuse tühisuse alus saab tulla kõne alla eelkõige juhul, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati (2-16-9415, p 23). Kohus leiab, et viidatud seisukoht kohaldub ka korteriomanike otsustele. Kohus on seisukohal, et päevakorrapunkti 3.1 ja 5 otsustused (so laenu võtmine, remondifondi makse suuruse kinnitamine ning tööde tegemise otsustamine koos töövõtja valikuga) ei ole oma sisu poolest iseenesest kuidagi ebamoraalsed. Seejuures ei ole asjassepuutuv, kas tegemist on iga korteriomaniku hinnangul põhjendatud ja vajalike töödega või mitte. Avaldaja etteheited seoses sellega, et korteriomanikke eksitati tööde tegemise vajaduse osas ei ole otsuse võimaliku tühisuse kontekstis asjassepuutuvad ning kohus ei hinda nendega seoses esitatud tõendeid (dtl 1143, 54-63). Informeeritus hääletamiseks tähendab informeeritust otsuse sisu osas, mida hakatakse hääletama. Sellise informeerituse tagab seaduses sätestab otsuse vastuvõtmise korra järgimine, mida kohus tuvastas, et päevakorrapunkti 3 alapunkti 1 ja päevakorrapunkti 5 osas rikutud ei ole. Kohus jätab avalduse rahuldamata osas, millega on taotletud alapunktis 3.1 ja päevakorrapunktis 5 kajastatud otsuste tühisuse tuvastamist.
15.TsÜS § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldus esitati kohtule 31.08.2020. Hääletamine toimus kuni 29.06.2020, st otsused said olla vastu võetud 30.06.2020, millest 60. päev oli 29.08.2020, laupäev, tulenevalt TsÜS § 136 lg 8 lõppes tähtaja kulgemine 31.08.2020. Avaldus on esitatud seega tähtaegselt.
16.Menetlusosalised vaidlevad, kas laenu võtmise sai otsustada häälteenamusega või pidanuks selleks olema korteriomanike kokkulepe. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 6 järgi käsitatakse tavapärase valitsemisena mh laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmine, kui selle suurus ei ületa korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summat. KrtS § 36 lg 1 kohaselt laenu või muu laenusarnase mõjuga rahalise kohustuse võtmise, kui see kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. KrtS 9 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.
17.Nähtuvalt puudutatud isiku 2019.a. majandusaasta aruandest (dtl 27-43) olid 2019.a. majandamiskulud kokku 133 177 eurot, st laenu võtmise otsustamiseks summas 200 000 eurot oli vajalik KrtS § 9 lg 3-järgne häälteenamus. Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorrapunkti 3 poolt hääletas 58, so üle poole kõigist korteriomanikest, kellele nähtuvalt puudutatud isiku esitatud tabelist (dtl 210-213) kuulus kokku 27 952 kaasomandiosa 45 887-st, so üle poole. Kohus asub seisukohale, et laenu
võtmise otsuse vastu võtmisel häälteenamuse nõuet rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks laenu võtmise otsustamine olla vastuolus seadusega.
18.Kolmanda päevakorrapunkti esimeses alapunktis sisaldub lisaks laenu võtmise otsustamisele ka otsustus remondifondi makse uue suuruse kinnitamiseks. Tulenevalt KrtS § 40 lg 1 teevad korteriomanikud makseid majanduskava alusel, sh nähakse KrtS § 41 lg 1 p 4 järgi majanduskavas ette mh remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 4 kohaselt kui majandusaasta jooksul ilmneb, et kehtestatud majanduskava ei taga korteriomandite valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus ega korteriühistu püsivat maksevõimelisust, on korteriühistu juhatus kohustatud koostama uue majanduskava ja kutsuma kokku korteriomanike erakorralise üldkoosoleku uue majanduskava kehtestamiseks. Kohus leiab, et tulenevalt KrtS § 41 lg 4 ei saanud otsustada remondifondi makse suuruse muutmist ilma uut majanduskava kehtestamata. Kohus tunnistab alapunktis kajastatud otsuse kehtetuks osas, millega on kinnitatud remondifondi makse uus suurus vastuolu tõttu KrtS § 41 lg 4.
19.Menetlusosalised vaidlevad, kas tööde tegemise sai otsustada häälteenamusega. Protokolli kohaselt otsustati järgmiste tööde tegemine: avariitrepikoja ja peasissepääsu uste asendamine tuletõkkeustega; liftide renoveerimine; viie kanalisatsiooni-, sooja ja külma vee püstiku vanade torude väljavahetamine vastavalt AS Eesti Projekt 2002.a. projektile nr. AS1260-02; kolme loomakliiniku lae all asuvate sooja ja külma vee torustiku toitekraanide ümbertõstmine loomakliiniku lae alt maja keldrisse. Kõigi seitsme püstiku vee distantsarvestused väljavahetamine; katuse remont; maja sokli remont; avariitrepikoja koos rõdudega ja lifti masinaruumi sanitaarremont; üldkoridoride ja fuajee sanitaarremont; videokontrolli süsteemi vahetamine.
20.Tulenevalt KrtS § 35 lg 2 p 1 käsitatakse tavapärase valitsemisena mh kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. KrtS § 39 järgi kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega. KrtS § 38 lg 1 järgi on nõutav korteriomanike kokkulepe juhul, kui otsustatakse ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist, seejuures ei ole tulenevalt KrtS § 38 lg 2 vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma, so üle tavakasutuse tekkivate mõjude.
21.Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et otsustatud oleks ühegi töö tegemist, mis muudaks eriomandi eseme otstarvet. (Sanitaar)remonttööd ja arvestite väljavahetamine on tavapärased tööd kaasomandi eseme korras hoidmiseks, ülejäänud tööd võivad olla hinnatavad ka ajakohastamisena, eelkõige tavaliste uste asendamine tuletõkkeustega, liftide renoveerimine ning videokontrolli süsteemi välja vahetamine. Loomakliiniku lae all olevate torude ümber tõstmine selle all olevasse keldrisse on esitatu kohaselt töö, mille tegemist avaldaja korteriühistult ise kohtus nõudis (kohtumäärus dtl 45-51).
22.Nähtuvalt protokollist on korteriomandeid 93, päevakorrapunkti 5 poolt hääletas 59 (detailsed hääletustulemused p 5 kohta dtl 191-194), so üle poole kõigist korteriomanikest,
kellele kuulus kokku 29 072 kaasomandiosa 45 887-st (kõrvutades dtl 191-194 poolthääletanuid andmetega omandiosade suuruste kohta dtl 210-213), so üle poole. Tööde tegemise otsus on tehtud seega KrtS § 9 lg 3 sätestatud häälteenamusega. Kohus asub seisukohale, et tööde tegemise otsuse vastu võtmisel häälteenamuse nõuet rikutud ei ole. Samuti ei ole esitatud muid asjaolusid, millega seoses võiks tööde tegemise otsustamine olla vastuolus seadusega. Kohus jätab avalduse rahuldamata osas, milles avaldaja nõudis päevakorrapunktis 5 kajastatud otsuste kehtetuks tunnistamist.
23.Tõendid, millele kohus ei viidanud, ei sisalda teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta, mistõttu kohus neid ei hinda. Menetluskulud
24.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
25.Kuna kohus rahuldab avalduse osaliselt, st kohtusse pöördumine oli põhjendatud osaliselt, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.