Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Tsiviilasja number
2-21-11197
Määruse tegemise aeg ja koht
8. aprill 2022, Tallinn
Kohtuasi
X kaebus kohtutäituri Katrin Velleti 7. juuli 2021. a otsuse peale täiteasjas nr 031/2009/4439
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jüri Urb Puudutatud isik (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja) Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
X
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
1(5)
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
2(5)
Puudutatud isikute seisukohad
võlgnikult täitemenetluse alustamisel, so 6. oktoobril 2009 otsusega määratud täitmistasu, vaid täitemenetluse lõpetamisel tehtud uut tasu kooskõlas KTS §-ga 412. Tasu suurus sõltub sissenõudmata jäänud summast.
Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel. KTS § 412 kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kolleegium selgitab, et esimene kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alustamisel. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lõike 1 alusel, siis arvutatakse kohtutäituri põhitasu KTS § 412 sätestatud alusel. Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus 315 SE seletuskiri, lk 9, vt ka RKTKm asjas nr 32-1-77-15, p-d 14 ja 30 ja RKTKm asjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12, 13).
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.