lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-638/4

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 29.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-22-638/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2411
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 407 lg 1, 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-638

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9881,16 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn), esindaja Tarvo Ilves (e-post [email protected]) Kostja: E. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista E. T.lt (T.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 8897,80 eurot (millest 5632,07 eurot põhivõlg, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 2260,89 eurot põhivõlalt enne 01.02.2021 kompromisslepingu/võlatunnistuse sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivis ja 969,84 eurot alates 16.06.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.03.2022 (kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatud lepingulise määraga 0,06% põhivõlast päevas)).
3.Välja mõista E. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 5632,07 eurot) päevas alates 30.03.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 5632,07 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 322 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine eluruumis ja viibimiskohas ning saaja tööandjale, üürileandjale ja maja haldajale
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 394Kostja vastus hagile
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 444 lg 1Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
4.Menetluskulud jäävad E. T. kanda.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 990,00 eurot (770,00 eurot riigilõiv, 200,00 eurot esindaja kulud ilma käibemaksuta).
6.Mõista E. T.lt (T.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 990,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on E. T. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8% aastas; otsuse

Tsiviilasi nr 2-22-638 tegemise ajal kehtiv intressimäär on 8% aastas) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohus 18.02.2022 määrusega võttis menetlusse Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 14.01.2022 esitatud hagi E. T. vastu kompromissisumma 7892,96 eurot (sh enne 01.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 2260,89 eurot), alates 16.06.2021 kuni 14.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 719,78 eurot ja sissenõudekulu 35 euro väljamõistmiseks. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
2.Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 04.03.2022 allkirja vastu üleandmisega kostja eluruumis elavale elukaaslasele. TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse dokumendid kostjale kättetoimetatuks. 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-638 Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 18.03.2022 kell 24.00.

3.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja hagiavalduses taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

4.Hagiavalduse kohaselt hagejal oli kostja vastu nõue 29.04.2019 sõlmitud väikelaenulepingust nr 2320953, mille alusel kostja võlgnes hagejale 6107,47 eurot ja viiviseid 2261,89 eurot. Kuna kostja ei suutnud võlgnetavat summat kogu ulatuses tasuda, siis sõlmisid hageja ja kostja 01.02.2021 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24935339, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1 euro ning võimaldas kostjal kohustust tasuda osamaksetena ja kompromiss-summas 8368,36 eurot (6107,47 eurot + 2260,89 eurot). Sellele lisandus lepingu sõlmimise tasu 10,00 eurot. Maksekohustuse rikkumisel kohustus kostja hagejale tasuma viivist 0,06% päevas.
5.Kostja tasus 485,40 eurot, millest 10,00 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 475,40 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5632,07 eurot ja viivised 2260,89 eurot. Pooled on lepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kogu kompromissisumma tasumata jääk koheselt sissenõutavaks. Kostjat on lepingu sõlmimisel hoiatatud, et vähemalt kahe maksegraafikujärgse maksega hilinemise korral on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Kuna kostja rikkus maksete tasumise kohustust, muutus kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks 15.06.2021 osamakse tähtaja möödumisest.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse kompromissisummas 7892,96 eurot, sh 5632,07 eurot põhivõlgnevus, enne 01.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 2260,89 eurot, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 719,78 eurot põhivõlalt perioodil 16.06.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.01.2022 arvestatud viivis. Viivist on hageja arvestanud lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 15.01.2022 kuni põhinõude 5632,07 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 578.
7.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-638 määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas väikelaenulepingust tulenevat rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud väikelaenulepingust nr 2320953 tulenevat põhivõla ja kompromisslepingu/võlatunnistuse seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise kohustuse olemasolu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
10.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole kompromisslepingut/ võlatunnistust nõuetekohaselt täitnud, kokkulepitud maksegraafikust on kostja tasunud kokku 485,40 eurot, millest hageja on 10 eurot arvestanud lepingutasuks ja ülejäänud summa põhivõla katteks. Rohkem makseid kostja teinud ei ole. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Pooled on kokku leppinud, et vähemalt kahe osamakse tasumisega hilinemisel muutub kogu kompromissisumma jääk korraga sissenõutavaks. Eeltoodu ja VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjalt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5632,07 eurot ja seisuga 01.02.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2260,89 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena kolm võlateatist 25.06.2021, 13.09.2021 ja 20.12.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-638 Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.

12.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,06% põhivõlalt päevas (s.o 21,9% aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 14.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 719,78 eurot ja edasi alates 15.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,06% põhivõlast päevas, kuid kokku koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla summa ulatuses. Hageja on arvutanud viivist alates põhivõla jäägi 15.06.2021 sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni 14.01.2022 lepingus sätestatud määraga 0,06% päevas põhinõudelt, viivise summa 719,78 eurot (=5632,07 eurot x 0,06% päevas x 213 päeva). Kokkulepitud viivisemäär 0,06% päevas ei ületa tarbijalepingute puhul maksimaalselt lubatavaks peetavat viivisemäära - kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud nn seadusjärgset viivisemäära. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 14.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 719,78 eurot.
13.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse määraga 0,06% põhivõlast päevas ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja kindla summana. Perioodil 14.01.2022 kuni 29.03.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 5632,07 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 250,06 eurot. Koos hagis esitatud summaga kujuneb alates kompromissisumma sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise summaks 969,84 eurot, mille kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindla summana. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,06% põhivõlast päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõue 5632,07 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on nõutava viivisesumma sidunud põhivõla summaga, saab alates kohtuotsuse tegemisest maksimaalselt viivist lisanduda summas 2401,34 eurot (=5632,07 – 2260,89 969,84).

MENETLUSKULUD

14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
15.Vastavalt TsMS § 174 lg-tes 1 ja 2 sätestatule kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-22-638 TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

16.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 770,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu ja seaduses kindlaksmääratud suurusega kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
17.Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg.
18.Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud tüüphagiavalduse järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Hageja esindaja tunnitasu 100 eurot + käibemaks 20% on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muu põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt hageja lepingulise esindaja kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist.
19.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 970,00 eurot (770,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 200,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja