lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-12292/10

Võlaõigus › Kompromissilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-12292/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kompromissilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2708
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1132 lg 2VÕS § 30 lg 1VõlatunnistusRLS § 59 lg 1TsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märts 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12292

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M Ma vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

22 734,72 eurot

Manetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-603, Tallinn 10115); Hageja lepinguline esindaja T I (e-post xxx) Kostja: M M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista M Malt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 11349,86 eurot, enne 21.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 7245,01 eurot, viivised perioodil 11.05.2020 – 05.08.2021 summas 3078,08 eurot, ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Välja mõista M Malt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt (11349,86 eurolt) 0,06% päevas alates 06.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui 1026,77 eurot, et edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhivõlgnevuse summat.
4.Menetluskulud jätta M Ma kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 8 lg 2Lepingu mõiste
5.
Välja mõista M Malt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 1140 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.08.2021 Harju Maakohtule hagi M Ma vastu võla nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.01.2020 Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu väikelaenu lepingust nr xxx 01.04.2019 tulenevalt nõuet, mille alusel kostja võlgnes hagejale 11543,86 eurot ja viivised summas 7246,87 eurot. Kuna kostja nimetatud summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1,86 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromiss-summas 18788,87 eurot (11543,86 eurot + 7245,01 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis
1.1.kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja tasus nõuet summas 224 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 194 kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 11349,86 eurot ja viivised 7245,01 eurot.
2.Hageja ja kostja on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.05.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.05.2020, 21.12.2020, 21.06.2021 (lisa 2) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kompromissisummas 18594,87 eurot, s.h põhinõue 11349,86 eurot, enne 21.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 7245,01 eurot, viivised põhinõudelt alates 11.05.2020 kuni 05.08.2021 summas 3078,08 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning viivis põhinõudelt alates 06.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui 1026,77 eurot, et edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhivõlgnevuse summat.

Kostja vastuväited

4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei nõustu hagis välja toodud nõudega. Kostja märgib, et on nõus kompromissiga selle summa ulatuses, mis ta hagejale täna võlgneb, kuid keeldub tulevikumaksetest, mis on hageja lisanud kompromissi viivise näol veel kogu võlale. Kompromiss-summa viiviseid oli kostja nõus maksma, kuna graafik oli jagatud viie aasta peale. Kostja mõistab, et kui ta oleks algselt olnud võimeline tasuma laenuandjale graafiku alusel, siis oleks samuti intressi näol tulnud juurde maksta laenu tasumiseks. Kindlasti ei ole nüüd alust kogusummana seda sisse nõuda. Kostjale tundub, et tegemist on pahatahtliku üritusega temalt ebaseaduslikult raha saada. Kostja märgib, et allkirjastas lepingu hageja survel ja lootis ka tasuda kuumakseid, kuid ta koondati ning enam ei olnud nii suure summa tasumine mõeldav. Kostja palub kohtul hageja nõue hoolikalt läbi vaadata ja analüüsida, kas see on üldse seaduslik. Kostja hinnangul on tänapäeval võlgnikud kaitsetud ja nõutakse utoopilisi summasid sealt, kus seda nõuda nagunii ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud hageja nõude ja kostja vastustega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.
7.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja on 21.01.2020 sõlminud Kompromissilepingu / Võlatunnistuse nr xxx (dtl 6-9). Kostja on oma vastuses nimetatud dokumendi allkirjastamist kinnitanud.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 näeb ette, et võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
9.Kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx punktis 1.1. on pooled kokku leppinud, et võlausaldaja omab lepingu sõlmimise seisuga võlgniku vastu nõuet, millise ta on omandanud vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt xxx AS-ilt. Nõue koosneb põhiosanõudest 11 543,86 eurot ja viivitusintressinõudest 7 246,87 eurot. Nõue tuleneb lepingust Väikelaen Nr. xxx, 01.04.2019. Punkt 2.1. kohaselt on pooled kinnitanud, et sõlmivad punktis 1.1. toodud nõude osas kompromissilepingu VÕS § 578 lg 1 tähenduses. Seejuures on kompromissi eesmärgiks nii võimalike vaidluste vältimine nõude osas kui ka vastastikuste järeleandmiste teel täiendava kindluse saavutamine selles osas, et Võlgnik suudaks võetud kohustusi täita. Selleks loobub võlausaldaja lepingus toodud tingimustel edasisest viivisenõudest ja võla kohesest sissenõudmisest, võlgnik aga selgelt ja vaieldamatult tunnustab võlasuhet ning võtab kohustuse tasuda lepingu järgne võlg vastavalt lepingule. Punkt
2.2.ütleb, et võlgnik käesolevaga tunnustab lepingu punktis 1.1 toodud võlausaldaja nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes).
10.Hinnates lepingus sisalduvaid tingimusi, saab poolte tahteks lepingu sõlmimisel lugeda olemasoleva kohustuse tunnistamist. Leping vastab kohtu hinnangul deklaratiivse võlatunnistuse tunnustele VÕS § 30 tähenduses. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
11.Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul, kui kompromisslepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, ei saa selle eesmärgiks ja tulemuseks olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (RKTKo 06.05.2015 nr 3-2-1-25-15, p. 13). Lisaks on Riigikohus oma 03.06.2021 otsuses selgitanud, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, tuleb välja selgitada iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki (RKTKo 2-19-5601 p 16.3).
12.Kostja vastusest tuleneb, et ta oli hagejaga võlatunnistust sõlmides nõus tasuma kompromiss-summa, sest see oli jagatud viie aasta peale. Kostja toob välja, et lootis kuumakseid ka tasuda, kuid ta koondati kaks kuud pärast lepingu allkirjastamist ning enam ei olnud nii suure summa tasumine mõeldav. Kohus märgib, et olles allkirjastanud hagejaga hagis nimetatud kompromisslepingu/võlatunnistuse, on kostja tunnistanud, et hagejal on tema vastu xxx AS-iga 01.04.2019 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx tulenev põhivõlg 11 543,86 eurot ja viivitusintressinõue 7 246,87 eurot (lepingu punkt 1.1). Samuti on pooled kokku leppinud, et nad lõpetavad punktis 1.1. nimetatud võlasuhte ning omandavad lepingu alusel uued õigused (punkt 2.3.). Kostja on seega nimetatud ulatuses nõuet kompromisslepingus/võlatunnistuses tunnustanud ning leppinud hagejaga kokku kompromissi korras kompromiss-summa osamaksetena tasumise. Nagu kohus ka eelpool viitas, on VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
13.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg 3 ütleb, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
14.Tulenevalt kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx punktist 2.5. kohustus kostja tasuma kompromissisumma hagejale perioodiliste igakuiste maksetega lepingu lisas nr 1 toodud maksegraafiku alusel. Lepingu punktis 3.1. leppisid pooled kokku, et juhul, kui vähemalt kaks graafikujärgset makset on osaliselt või täielikult hilinenud, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Haginõude põhjenduste kohaselt tasus kostja lepingu alusel hagejale 224 eurot, millest 30 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.1. nimetatud lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 194 kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 11349,86 eurot ja

viivised 7245,01 eurot. Kostja ei ole tema poolt teostatud tagasimaksete suurust vaidluse alla seadnud. Hageja on selgitanud, et luges vastavalt lepingu punktile 3.1. kogu võlasumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 10.05.2020 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule andmeid ega tõendeid võlgnevuse täiendava tasumise kohta. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu punktis 1.1. nimetatud võla, s.o. tasumata osas põhinõude summas 11349,86 euro ning viivise 7245,01 euro, tasumist. Kohus rahuldab selles osas hagi.

15.Kostja on oma vastuväites välja toonud, et keeldub tulevikumaksetest, mis on hageja lisanud kompromissi viivise näol veel kogu võlale. Kostja arvates ei ole hagejal alust viivist kogusummana sisse nõuda. VÕS § 101 lõike 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on lepingu punktis 3.2. kokku leppinud, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas. Kuna kostja on lepingust tulenevat tagasimakse kohustust rikkunud, on hagejal nii seadusest kui ka lepingust tulenevalt õigus nõuda kostjalt tagasi maksmata põhinõude summalt viivist alates selle sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 kolmandast lausest on hagejal õigus viivist nõuda lepingus kokku lepitud määras ehk 0,060% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis põhivõla summalt (11349,86 eurolt) alates võla sissenõutavaks muutumisest 11.05.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 05.08.2021 (s.o. 452 päeva eest) summas 3078,08 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on kooskõlas lepingus kokkulepituga ning kuulub rahuldamisele.
16.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab samuti hageja poolt TsMS § 367 alusel esitatud viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 06.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui 1026,77 eurot, et edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhivõlgnevuse summat.
17.Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist vastavalt VÕS § 1132 lg-le
2.VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on võla sissenõudmiseks edastatud kostjale kolm võlateatist – 19.05.2020, 21.12.2020, 21.06.2021 (dtl 10-12). Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot. Esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest võib nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Antud juhul on hageja nõue üle 1000 euro ning hageja on esitanud kohtule tõenditena hageja kohtuvälise esindaja PlusPlus Baltic OÜ poolt

kostjale saadetud kolm meeldetuletuskirja. Seega on võla sissenõudmiskulude nõue summas 35 eurot põhjendatud ning kohus rahuldab selle nõude.

18.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 11349,86 eurot, enne 21.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 7245,01 eurot, viivised perioodil 11.05.2020 – 05.08.2021 summas 3078,08 eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis põhinõudelt alates 06.08.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui 1026,77 eurot, et edasiulatuv viivis koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei ületaks põhivõlgnevuse summat. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Hageja on oma menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot ning õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 900 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt.
24.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagile lisatud arvest nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele (sh ettevalmistavad toimingud) kokku 3,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja ajakulu hagiavalduse esitamisele põhjendatud 2 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on mõistlik ja põhjendatud.
25.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus mõistab seega menetluskulud välja koos käibemaksuga.
26.Hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus on seega 240 eurot (2h x 100 eurot

+ KM 20%).

27.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 1140 eurot (900 + 240). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja