lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-18187/10

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 15.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-18187/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1740
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Selgitustaotlus
Rahapesu Andmebüroo · Sissetulev kiri · 2025-08-13
Teade
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-08-16
Kahepoolne kokkulepe
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-12-15
Päring
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-09-06
Nõudekiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-12
Rikkumisteade
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2023-08-21

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 4034 lg 1RLS § 59 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Svea Finance AS11200943(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.märts 2022 Rüütli kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18187

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi XXi vastu võlgnevuse nõudes 8628,57 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Hageja: Svea Finance AS, registrikood 11200943, asukoht Hallivanamehe 4 Tallinn 11317 Hageja lepinguline esindaja Piret Palm, e-post: x Kostja: XX, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: x

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XX`ilt Svea Finance AS kasuks põhivõlgnevus 7 329,67 eurot, intress 410,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112,76 eurot ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 50 eurot.
3.Välja mõista XX`ilt Svea Finance AS kasuks viivis põhisummalt (7 329,67 eurot) alates 10.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 9,90% aastas.

MENETLUSKULUD

1.Menetluskulud kannab kostja täies ulatuses.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-3957/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 11.09.20262-26-103337/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 10.09.20262-26-11847/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-3957/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
Svea Finance AS põhjendatud menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja kulu 478,44 eurot.
3.Välja mõista XX`ilt Svea Finance AS kasuks 978,44 eurot hageja poolt tasutud menetluskulude hüvitamiseks.

2-20-18187

4.Välja mõista XX`ilt Svea Finance AS kasuks viivis menetluskuludelt (978,44€) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja nõue tuleneb ABC Motors AS kui müüja ja XX`i kui ostja vahel 19.08.2019 sõlmitud müügi- ja järelmaksulepingust nr x (Leping) , millega kostja ostis sõiduki Subaru Outback 2.0 110hW. Lepingu alusel tegi hageja Svea Finance AS kui krediidiandja müüjale väljamakse summas 7 900 eurot. ABC Motors AS loovutas Lepingust tulenevad nõuded hagejale. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale krediidi 7 900 eurot ning lepingu sõlmimistasu 125 eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 9,90% aastas 72 kuu jooksul. Kuna kostja Lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja Lepingu 15.10.2020 erakorraliselt üles. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja hagejale põhiosa 695,33 eurot ja intresse 1 081,37 eurot ning Lepingu ülesütlemise päeva seisuga (15.10.2020) on kostjal tasumata põhivõlgnevus 7 329,67 eurot ja intressivõlgnevus 410,62 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist lepingujärgses määras (9,90% aastas) 112,76 eurot ja edasi viivist hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse nõuetekohase täitmiseni ning võla sissenõudmisega kaasnenud kulu 50 eurot. Kostja vastus Kostja tunnistab nõuet 6 304,02 eurot (7 903,05 – 1 599,03). 1 599,03 eurot on kostja hagejale tagastanud maksegraafiku alusel perioodil september 2019 kuni mai 2020. Alates juunist 2020 jäi kostja haigeks ega ole suutnud võetud kohustusi täita. Kostja osundab vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisele (VÕS § 403 4). Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja ei saa ühepoolselt otsustada, et tagastab vaid krediidi ning ei tasu Lepingus kokkulepitud intresse. Hageja juhib tähelepanu sellele, et kuigi kostja ei ole alates 15.06.2020 tasunud hagejale Lepingu alusel ühtegi osamakset, on Lepingu alusel omandatud sõiduk jätkuvalt kostja valduses ja kasutuses. Omand sõidukile läheb üle pärast Lepingust tuleneva finantseeritava summa koos intresside, lepingu sõlmimistasu ja järelmaksu lisatasudega täielikku tasumist ja muude Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste nõuetekohast täitmist (omandireservatsioon). Hageja rõhutab, et on lähtunud nii konkreetset Lepingut sõlmides kui lähtub ka tavapäraselt oma tegevuses vastutustundliku laenamise põhimõttest ning viib iga laenuandmise otsuse eel läbi laenuanalüüsi, hindamaks muuhulgas laenutaotleja suutlikkust ja valmisolekut täita võetavaid kohustusi nõuetekohaselt. Selliselt on hageja ka käesoleval juhul toiminud. Kostja on märkinud

2-20-18187 Lepingu sõlmimiseks oma taotlust esitades igakuiseks sissetulekuks 1300 eurot ja kohustusteks 350 eurot. Hageja palvel esitas kostja ka viimase 6 kuu pangakonto väljavõtte, mis kinnitas kostja sissetulekute ja kohustuste ulatust. Samuti esitas kostja hageja palvel tõendi selle kohta, et töötab tähtajatu töölepingu alusel. Kohtu põhjendused

1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Hageja nõude aluseks on ABC Motors AS ja XX`i kui kostja vahel 19.08.2019 sõlmitud müügija järelmaksuleping nr x (Leping), millega kostja ostis sõiduki Subaru Outback 2.0 110hW. Ka nähtub Lepingust, et hageja Svea Finance AS oli krediidiandjaks, tehes müüjale väljamakse summas 7 900 eurot. Samuti nähtub Lepingust kokkulepitud intressimäär 9,90% aastas ning müügi- ja järelmaksutingimustest (p 7) ostja kohustus tasuda viivist lepinguga ette nähtud intressimäära ulatuses iga viivitatud päeva eest. Kõnealuse Lepingu järgi oli kokku lepitud kostja poolt krediidi tagasimakse 72 kuu jooksul igakuise osamaksega koos intressidega 177,67 eurot.
4.Kostja ei ole vaidlustanud, et temaga on sõlmitud vastav müügi- ja järelmaksuleping, ei ole eitanud ka omapoolset tagasimakse kohustust ning seda, et pole lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kohus nõustub hagejaga, et ei saa nõustuda kostja seisukohaga tunnustada nõuet vaid summas 6 304,02 eurot, arvestades Lepingu kestel tasutud intressid maha põhiosa võlgnevuselt ning mitte tasudes kõrvalnõudeid. Nimelt nähtub Lepingust, et igakuuliselt tuli tasuda nii krediiti kui ka intressi ning kostja ei saa ühepoolselt otsustada, millise lepingujärgse kohustuse katteks ta makseid teeb. Seega puudub kohtu arvates alus väita, et hageja põhivõla nõue 7 329,67 eurot oleks alusetu.
5.Kostja on viidanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisele VÕS § 4034 alusel, kuid jätnud täpsemalt selgitamata, mida ta viidatuga öelda soovib. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1)omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja 2)hindama tarbija krediidivõimekust. Käesoleval juhul on hageja kohtu arvates tõendanud, et on toiminud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning leidnud, et kostja on krediidivõimeline. Hiljem kostja maksevõime vähenemist tinginud asjaolude tekkimist ei saa aga hagejale krediidi andmisel kuidagi ette heita nagu ka seda, kui hageja ei ole nõus sõlmima kompromissi tema poolt pakutud tingimustel.

2-20-18187

6.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 108 lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu järgi kohustus kostja tegema hagejale igakuiseid makseid alates 15.09.2019. Kostja ei eita, et tal tekkis võlgnevus alates 15.06.2020 osamaksest, mis annab aluse müügi- ja järelmaksulepingu p 10 alusel Lepingu ülesütlemiseks, kui ostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ning hagejale õiguse kogu võla tasumise nõude esitamiseks.
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja on saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju ning lähtuvalt VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot.
8.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt Lepingule on kokku lepitud intressimääras 9,90 % aastas. Hagejal on intressinõue 410,62 eurot.
9.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega on hagejal õigus nõuda viivist. Hageja nõuab viiviseid lepingujärgses määras 9,90% aastas. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viiviste suurus 112,76 eurot. Et kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja oma hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on taotlenud ka tulevikus sissenõutava viivise väljamõistmist kohtult TsMS § 367 tähenduses. Kuna hageja on arvestanud vastavalt viivise arvestusele viivist kuni 09.12.2021 (incl), mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja TsMS § 367 alusel viivise tasumata põhisumma jäägilt (7 329,67 eurot) alates 10.12.2020 kuni nõude täitmiseni, lugedes viivise määraks 9,90% aastas.
10.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maksmata põhivõlgnevus 7 329,67 eurot, intress 410,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 112,76 eurot ja tulevikus sissenõutav viivis summalt 7 329,67 eurot alates 10.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni 9,90% aastas ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud
1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-20-18187

2.Hageja 25.01.2021 esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 3 tunni eest (asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine) summas 319,68 eurot. 09.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirja järgi on hageja täiendavaks menetluskuluks õigusabikulu 1 tunni ja 30 minuti eest (kostja 04.11.2021 ja 16.12.2021 menetlusdokumentide analüüs ja neile seisukohtade koostamine) summas 158,76 eurot tunnihinnaga 90 eurot. Hageja kinnitab, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada (peab kandma kuludesse 88% tasutud käibemaksust). Seega on kokku hageja poolt väljamõistmiseks taotletud õigusabi kulud 478,44 eurot. Lisandub riigilõiv 500 eurot. Hageja kinnitab, et kõik kohtule esitatud menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
3.Käesolevas tsiviilasjas on esitatud kohtule hagi hinnaga 8628,57 eurot, millelt RLS § 59 lg 1, lisa 1 järgi tuleb tasuda riigilõivu 500 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (500 eurot). Hageja esindaja õigusabi tunnihind vastab asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja õigusabi ajakulu 4,5 töötunni ulatuses (478,44 eurot). Kostjalt väljamõistmisele kuulub ka riigilõiv 500 eurot. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kohtus kokku 978,44 eurot ning kohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.
4.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja