lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-12766/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-12766/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2022
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-12766/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2022

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Eliko Suurkuusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.03.2022.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12766

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

8819,43 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves Kostja: M. V. (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. V.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 5000 eurot, intressid 477,75 eurot, viivised 621,44 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot.
3.Välja mõista M. V.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital viivised põhivõlgnevuselt 5000 eurolt alates 14.08.2021.a kuni põhivõlgnevuse 5000 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 3Tüüptingimuse tühisus
Jätta hagi rahuldamata osas, millega Aktsiaselts PlusPlus Capital palub M. V.ilt välja mõista viivis 1390,24 eurot ning viivis alates 14.08.2021.a põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 25,9% aastas.
5.Jätta Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskuludest 73,26% M. V.i kanda ja 26,74% Aktsiaselts PlusPlus Capital enda kanda.
6.Jätta M. V.i menetluskuludest 26,74% Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda ja 73,26% M. V.i enda kanda.
7.Määrata M. V.i hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
8.Välja mõista M. V.ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 454,21 eurot (käibemaksuga).
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 454,21 eurolt tuleb M. V.il Aktsiaselts PlusPlus Capital tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
11.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagiavalduse M. V.i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja eeltoodud nõuded tulenevad kostja AS Xxxx vahel 10.09.2019.a sõlmitud väikelaenulepingust nr xxxx. Kostja on lepingust tulenevad kohustused jätnud täitmata.
2.TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3.Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 04.02.2022 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 25.02.2022.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus jätab hageja viivise nõude osaliselt rahuldamata. 2/5
5.Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt viivist perioodi 24.01.2020.a kuni 13.08.2021.a eest 2011,68 eurot määraga aastas. Eeltoodud viivis on arvestatud viivise aastamääraga 25,9%.
6.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
7.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
8.Kohus on seisukohal, et kostja ja AS Xxxx vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega pooled lepivad kokku, et viivise määr on 25,9% aastas, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Lepingupunkt viivisemäära kohta on tüüptingimus, kostjaks on tarbija ning lepingu teiseks pooleks kutse- või majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on muuhulgas krediidi andmine (müügilepingute sõlmimine vara eest osamaksetega tasumiseks). Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus viivise nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas).

Kohus arvestab perioodi 24.01.2020.a kuni 13.08.2021.a osas viivist järgmistelt: Viivise arvestuse algus

Viivise arvestuse lõpp

Põhiosa võlgnevus

24.01.2020

13.08.2021

Viivise määr aastas päevas

Viivise summa /

8% / 621,44 0,021918%

10.Kuivõrd kohus tuvastas, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär on tühine, jätab kohus rahuldamata hagis esitatud nõude, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 14.08.2021.a kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 25,9% aastas. Kohus mõistab kostjalt eeltoodud viivise välja (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). 3/5

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
12.Kohus rahuldab hagiavalduse ca 73,26 % ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
14.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 500 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Kohus on kohtute infosüsteemist kontrollinud hageja poolt riigilõivu tasumist. Seega on tasutud riigilõiv 500 eurot olnud põhjendatud ja vajalik menetluskulu. Hagejale on tekkinud lepingulise esindaja tasu 420 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 120 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on 1 tund piisav esindamiseks hagiavalduse koostamiseks ja materjalidega tutvumiseks. Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist. Seega peab kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 620 eurot.
15.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
16.Kuivõrd kohus jätab 73,26% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 454,21 eurot. Hageja taotleb käibemaksu hüvitamist.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 4/5

Merit Helm kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.03.2022 kohtuotsus.

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja