lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-14121/30

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-14121/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1241
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 229 lg 2Tõendi mõisteTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 4 lg 2Menetlusõiguste käsutamineTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 134 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamise erisused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-14121/10Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.10.20212-21-14121/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14121

Tsiviilasi

K. R. hagi Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

400 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja K. R., ik XXX, viibimiskoht XXX;

Menetlus

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Kostja Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (XXX), rg-kood 70006056.

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.K. R. (hageja) esitas 08.09.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse ja 09.11.2021 hagiavalduse täpsustuse Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu (kostja) vastu mittevaralise kahju 400 eurot hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 11.05.2021 XXX kauplusest kolm 210-grammist pakki halvaad ja kannatas selle tarbimise tõttu tervisekahju (toidumürgistus). Hageja tarbis esimese paki halvaad, mille järgi tekkisid tal sümptomid, mida ta pidas magusa liigsöömisega seonduvaks. Ka teise ja kolmanda paki tarbimise järel tekkisid sarnased sümptomid. Hiljem sai hageja teada, et kostja on kõnealuse partii müügilt korjanud nõuetele mittevastavuse tõttu. Hageja ei julgenud tervishoiutöötajate poole pöörduda, kartes sanktsioone. Hageja pöördus 30.05.2021 kostja poole pretensiooniga. Hageja nõuab mittevaralise kahju 400 euro hüvitamist.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt on hagi tõendamata. Hageja hakkas pretensioone esitama alles pärast seda, kui sai teada vangla poolt halvaa tagasiostmisest. Kuna hageja ei säilitanud enda kaupa, siis ta ei ole tõendanud, et temale müüdud kaup ei vastanud lepingutingimustele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle oleks tekkinud tervisekahju. Ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks söönud järjest kolm pakki halvaad, kui ta oleks tundnud sellel halba kõrvalmaitset.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3.Käesoleva tsiviilasja hagi hind on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt 400 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
4.Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
5.TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendeid oma nõude rahuldamiseks (vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 19 teine lõik). TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Juhindudes TsMS § 5 lg-st 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ostis 10.05.2021 XXX kauplusest halvaad ning hagejale müüdud halvaapartii kutsuti tagasi.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejale on tekkinud väidetavalt riknenud halvaa tarbimise tõttu tervisekahju ja kas kostja peab hagejale hüvitama mittevaralise kahju.
8.Vangistusseaduse § 48 lg-s 1 kinnipeetavatele tagatud võimalus osta teatud kaupu tähendab vangla kohustust võimaldada kinnipeetaval astuda vastavatesse

tsiviilõigussuhetesse. Kaupade ostmine ise aga toimub eraõiguslikule regulatsioonile alluva müügilepingu alusel (vt Riigikohtu 14. detsembri 2011 otsus haldusasjas nr 3-31-72-11, p 10).

9.Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 mõistes.

leping

müügilepingu

tunnustele

10.VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
11.Seega on lepingulise suhte puhul VÕS § 134 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise nõudeõigus piiratud. Kohus leiab, et kauba müügilepingu puhul võib olla võimalik tervisekahju hüvitamise nõue.
12.Tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (vt Riigikohtu 20. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 13).
13.Kannatanu peab seega tõendama rikkumise fakti ja kahju tekitaja vastutuse kannatanule tervisekahju tekitamise eest. Kahju tekitaja vastutuse tekkimiseks tuleb võlaõigusseaduse alusel tuvastada kahju ja VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjuslik seos teo ja kahju vahel (vt Riigikohtu 26. septembri 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel tuleb arvestada rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), lepingu rikkumise puhul ka ettenähtavusega (VÕS § 127 lg 3) (vt ülalviidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13).
14.Kohus on hagejale 28.10.2021 ja 31.01.2022 määrustes selgitanud tõendamiskoormust.
15.Esmalt märgib kohus, Põllumajandus- ja Toiduameti 19.05.2021 läbi viidud kontrolli tulemusena tuvastati, et 11.05.2021 hankijalt XXX saabunud halvaal, mis oli kontrolli hetkel lattu jäänud, esines toodet maitsnud ja tema lõhna hinnanud isikute arvates rääsunud päevalilleõli lõhn ja maitse (tl 45-46). Samas ei ole nimetatud otsusega tuvastatud kauba ohtlikkus tervisele. Pealegi ei pruukinud partii olla muutunud lõhna ja maitsega täies ulatuses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et hageja sõi ära järjestikku kolm halvaapakki. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja, tajudes endale tuttava maitse ja lõhnaga maiustusel (halvaal) ebatavalist lõhna ja/või maitset, ei katkesta maiustuse manustamist, vaid sööb väikese vahega järjest ära kolm 210-grammist halvaapakki.
16.Kohtu hinnangul on hageja väide temal tervisekahjustuse ehk toidumürgistuse esinemise kohta jäänud paljasõnaliseks. Kohus nõustub kostjaga, et toidumürgistus on objektiivselt diagnoositav terviseseisund ja seda on võimalik diagnoosida tervishoiuteenuse osutamise käigus. Nii näiteks on bakteriaalse nakkuse teel saadud toidumürgistused rahvusvahelise haiguste klassifikaatori RHK-10 järgi kirjeldatud rühmas A05 (muud baktertoidumürgistused). Hageja ei ole tõendanud, et tal diagnoositi ajavahemikul 11.14.05.2021 toidumürgistus või muu toiduga seotud haigus.
17.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja halva enesetunde tõttu meediku poole ei pöördunud. Hageja sõnul pidas ta oma enesetunnet normaalseks magusa liigsöömise tagajärjeks ja ei julgenud distsiplinaarsanktsiooni hirmus vangla tervishoiutöötajate poole pöörduda. Kohus leiab, et hageja väide on arusaamatu, sest kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamine on vangla üks ülesannetest.
18.Kohus selgitab, et hageja subjektiivne arvamus väidetava toidumürgistuse esinemise kohta ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 esimese lause tähenduses. Seega ei ole hageja tõendanud, et talle oleks tekkinud tervisekahju ning järelikult puudub ka põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 tähenduses.
19.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud asjaolusid, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.
20.Menetluses esitatud muud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad, mis on otsuse põhjendavas osas kajastamata, ei omanud kohtu hinnangul tsiviilasjas lahendamisel sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid täiendavalt ei analüüsinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja enda menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja on kinnitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja