lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-120814/55

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-120814/55
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1842
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 638 lg 10, 4, 8Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 637 lg 2Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-120814/51Harju Maakohus Tallinna kohtumaja09.01.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-14593/66Harju Maakohus Tallinna kohtumaja11.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-120814

Kohtuasi

X hagi Y vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 9. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Y apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

174 eurot 78 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja Y (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Harju Maakohtu 9. jaanuari 2022. a otsuse peale esitatud Y apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 275Sätete kohustuslikkus
VÕS § 292 lg 11Kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud
VÕS § 308 lg 1Tagatisraha

2-21-120814 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X (hageja) esitas 9. juulil 2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (kostja, võlgnik) vastu võla ja viiviste saamiseks. Kostja esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 26. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 300 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 1 euro 51 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla kohase tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgse viivisega.
2.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31 detsembril 2020 kaheaastase tähtajaga eluruumi üürilepingu. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri ja tagatisraha, kuid juunis 2021 tasus kostja üüri tagatisraha arve ning ei ole pärast seda hagejale tagatisraha uuesti tasunud. Tagatisraha oli 300 eurot. Kuna kostja ei hoidnud tagatisraha saldot 300 euro peal, siis rikub kostja sellega üürilepingu p-i 3.11. Hageja nõudis tagatisraha tasumisega viivituses oldud päevade eest viivist 1 euro 51 senti. Tagatisraha tasumise kohustus muutus sissenõutavaks 17. juunil 2021. samuti palus hageja kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise seadusjärgses määras iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.2.Hageja vaidles vastu kostja tasaarvestusavaldusele leides, et kostja oli lepingut sõlmides teadlik, et peab tasuma kogu ühistu poolt esitatava arve. Kostja on vastavaid arveid tasunud ning ei ole nendele vastuväiteid esitanud. Korteriühistu poolt remondifondi kogutava raha kasutamine on otseselt seotud kostja kasutusse antud eluruumiga. Sama kehtib ühistu sihtmakse koht, mida kogutakse kindlal eesmärgil (nt katuse renoveerimine) ning mis on otseselt seotud eluruumi korrashoiukohustusega. Kostjal on lepinguline kohustus neid makseid tasuda. Kostja on need vastuväited esitanud alles kohtumenetluses. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Sõlmitud lepingust ei tulene hageja õigust nõuda kostjalt lisaks tasutud üürisummadele lisaks ühe kuu üüri. Kostja on kõik üürimaksed tasunud. 2021. a aprillis tekkis kostjal vajadus ajatada üürimakseid, kuna kostja vahetas töökohta. Aprillis tasus kostja hagejale ainult kommunaalkulude eest. Mais tasus kostja nii üüri kui ka ettemaksu uuesti. Kokku tasus kostja mais 600 eurot. Juuni üüri tasus kostja jälle ettemaksu arvel. Kostja ei soovinud ettemaksu uuesti tasuda, sest puudus usaldus hageja vastu ning kuna rahaline olukord oli paranenud ei näinud kostja ettemaksu vajadust. Kostja palus kohtul tasaarvestada hageja nõude hageja kommunaalkulude hulgas tasutus remongifonid, hageja laenumakse ning ebaselge sihtmakse, mis on kokku 3,28+25,26+11,48=40,02 eurot kuus ning üheksa kuu peale kokku 131 eurot 86 senti. Maakohtu otsus ja põhjendused

2-21-120814

4.Harju Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2022. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 174 eurot 78 senti ning sissenõutavaks muutunud viivise 4 eurot 6 senti ja edasiulatuva viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
10.jaanuarist 2022 kuni nõude täieliku täitmiseni. Hagi osalise rahuldamise tõttu jättis maakohus hageja menetluskulud 58,26% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 41,74% ulatuses hageja kanda. Maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 233 eurot 4 senti, samuti viivise hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude kohase tasumiseni. Kostja menetluskulusid maakohus nende puudumise tõttu rahaliselt kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 31. detsembri 2020. aastal kaheaastase tähtajaga eluruumi üürilepingu. Kostja ei ole hagejale pärast tagatisraha arvel üüri tasumist tagatisraha uuesti tasunud.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tatatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses (VÕS § 308 lg 1). Hageja nõudis tagatisraha maksmist üürilepingu p-i 3.11 alusel. Asjaoludest nähtuvalt jättis kostja üüri tagatisraha arvelt tasutuks lugemise järel tagatisraha uuesti tasumata ning rikkus sellega lepingus sätestatud tagatisraha tasumise kohustust. Seega tuleb kostjalt tagatisraha välja mõista.
4.3.Kostja tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus järgmist. Kostja tasutud korteriühistu sihtmakse ei ole seotud asja kasutamisega. Korteriühistu toimimisega seotud maksed on seotud omandi teostamisega ning kuuluvad seega üürileandja huvisfääri. Isegi siis, kui sihtmakset kogutakse kindlal eesmärgil, ei ole see seotud eluruumi kasutamisega, vaid on omaniku huvisfääri kuuluv korrashoiukohustus. Seega tuleb lugeda üürilepingu p 3.4, mis nägi ette kostja kohustuse tasuda remondifondi-, laenu- ja sihtmakseid, tühiseks (VÕS § 275). Praegusel juhul ei kohaldu VÕS § 292 lg 11, kuna viidatud säte jõustus 14. jaanuaril 2021, pooled sõlmisid lepingu 31. detsembril 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on kõik kõrvalkulude arved täies ulatuses tasunud. Kuna kostja ei olnud kohustatud korteriühistule remondifondi-, laenu- ja sihtmakseid tasuma, tuleb alusetult makstud summa 131 eurot 86 senti hagejalt VÕS § 1028 lg 1 ja §-1 1029 alusel tagasi nõuda. Seega nõustus maakohus kostja tasaarvestuse vastuväitega. Tasaarvestuse tulemusena on hagejal kostja vastu nõue 174 eurot 78 senti (306,64-131,86).
4.4.Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja on kohustust rikkunud, hageja nõue muutus sissenõutavaks 17. juunil 2021, seega on maakohtu otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 4 eurot 6 senti.
4.5.TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotas maakohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jättes hageja menetluskulud 58,26% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 41,74% ulatuses hageja kanda. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt, leides, et praeguses lihtsas menetluses on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu vähendamine. Hageja lepinguline esindaja osutas teenuseid tunnihinnaga 192 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et kuna tegemist oli väikese rahalise nõudega, mis lahendati lihtmenetluses, siis tuleb pidada lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu suuruseks 140 eurot (koos käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu 4 tundi 35 minutit pidas maakohus põhjendatuks ning vajalikuks. Kokkuvõttes rahuldas maakohus hageja menetluskulude taotluse 400 euro ulatuses (325 eurot lepingulise esindaja kulud + 75 eurot riigilõiv), võttes vähendamise aluseks asjaolu, et tsiviilasja hind on 325 eurot 51 senti. Menetluskulude jaotuse tulemusena (58,26% kuludest

2-21-120814 kostja kanda) mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 233 eurot 4 senti. Kuna kostjal menetluskulud puudusid, ei olnud vajadust neid rahaliselt kindlaks määrata. Apellatsioonkaebus

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega teha uus otsus või saata asi maakohtule uueks lahendamiseks teises koosseisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei arvestanud maakohus kostja sooviga lahendada asi kohtuistungil ning võttis apellandilt ära õiguse esitada kaebus. Maakohus eksis asja lahendamisel. Hageja hagiavaldusest ei nähtu selgelt, et hageja nõuaks kostjalt tagatisraha, vaid nõuab väidetavalt tasumata üüri. Maakohus ei hinnanud tagatisraha vajadust, lepingus olid kirjas ka muud õiguskaitsevahendid, mis oleksid olnud kostja suhtes vähemkahjulikud, kuid maakohus ei ole neid hinnanud. Samuti ei ole kohus pööranud tähelepanu asjaolule, et hageja hoidis tagatisraha koos oma varaga. Hageja ja kostja vahel puudus kokkulepe tagatisraha tasumise kohta 2021. aastal. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud ka seda, et kostja tasaarvestus enõue kehtib ka tagantjärele, hõlmates kõik üürimakseid. Lepingu sõlmimise hetkel ei kehtinud seadusesäte, mis võimaldab hagejal kostjalt tagatiraha nõuda. Samuti ei nõustu kostja sellega, et tagatisrahalt on arvestatud ka viivist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 325 eurot 51 senti. Seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
9.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Samuti ei ole maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.

2-21-120814 Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hagejal oli õigus vastavalt sõlmitud lepingule tagatisraha nõuda, kuna tagatisraha oli üürilepingu perioodil kasutatud üüri tasumiseks ning kostja ei olnud tagatisraha hagejale uuesti tasunud. Kostja leidis, et maakohus on ekslikult arvestanud tagatisrahalt ka viivist. Maakohus ei ole selles osas materiaalõigust valesti kohaldanud, kuna VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja etteheide maakohtule oli ka kohtuistungi pidamata jätmine. Kuna praeguses asjas oli tegemist lihtmenetluse asjaga, siis võis maakohus TsMS § 405 lg 1 p-st 7 tulenevalt kohtuistungist loobuda. Praeguse asja toimiku materjalidest nähtuvalt on maakohus kostja ära kuulanud ning selle kohta on koostatud ärakuulamisprotokoll. Seega ei ole maakohus menetlusõiguse normide vastu eksinud.

10.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Kostja ei ole apellatsioonkaebuse esitamsiel riigilõivu tasunud. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest, ei tule kostjal seda tasuda.
13.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja