lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-14699/14

Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 22.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-21-14699/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1697
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 549 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 544 lg 2Lähenemiskeelu ja muude isikuõiguse kaitse abinõude rakendamineTsMS § 547Määruse kättetoimetamine ja jõustumineTsMS § 548Isikuõiguse kaitse abinõu tühistamine ja muutmineTsMS § 660 lg 1Määruskaebuse esitamise õigusVÕS § 1055 lg 1Kahju tekitava tegevuse keelamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number

2-21-14699

Tsiviilasi

E. N. ja I. N. avaldus K. U. (U. ) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldajad: I E. N. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) II I. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ), seaduslik esindaja E. N.

Kohtuistungi toimumise aeg

Puudutatud isik: K. U. xxxxxxxxx-xxxxxxxx) 14. veebruar 2022

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt E. N. ja I. N. avaldus K. U. suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks.
2.Keelata K. U. viibida E. N. ja I. N. elukohale (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) lähemal kui 100 meetrit.
3.Keelata K. U. suhelda E. N. sidevahendite (sh telefoni, posti, suhtlusportaalide, e-posti, sotsiaalmeedia) teel.
4.Jätta rahuldamata E. N. ja I. N. avaldus K. U. suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks avalikes kohtades.
5.Määrata lähenemis- ja suhtlemiskeelu kehtivuse ajaks 18 kuud.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
6.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest K. U. .

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.E. N. (avaldaja I) ja I. N. (avaldaja II) esitasid 19. septembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse K. U. (puudutatud isik) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avaldajad paluvad keelata puudutatud isikul viibida nende elukohale (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) lähemal kui 100 meetrit, samuti viibida avalikes kohtades (tänavale, kauplustes, toitlustusasutustes ja avalikel üritustel) avaldajatele lähemal kui 50 meetrit. Lisaks paluvad avaldajad keelata puudutatud isikul võtta avaldajaga I ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Avaldajad paluvad määrata lähenemiskeelu kehtivuse ajaks kolm aastat. Avalduse kohaselt olid avaldaja I ja puudutatud isik kooselus alates 2018. aastast. Peres kasvas ka avaldaja I tütar (avaldaja II). Kooselu ajal tarvitas puudutatud isik alkoholi ning käitus aeg-ajalt vägivaldselt. Alates aprillist 2021 probleemid süvenesid, kuna puudutatud isik hakkas rohkem alkoholi tarvitama, kasutades paralleelselt ka arsti kirjutatud ravimeid. Isik on viibinud ka ravil psühhiaatriakliinikus. 12. juulil 2021 tegi avaldaja I väljakutse politseile, kuna puudutatud isik oli alkoholijoobes ja ähvardas tappa nii avaldajat I kui ka tema sõbrannat. Avaldaja I on pöördunud politsei poole ka 19. juulil 2021. Sellest ajast alates elab puudutatud isik oma ema juures xxxxxxx, kuid saadab avaldajale I ähvardavaid sõnumeid. Ka avaldajale II on isik saatnud näitlikult ähvardavaid viipeid, mis kujutavad kaela läbilõikamist. Avaldaja II kardab üksi jääda.
14.veebruari 2022 kohtuistungil jäid avaldajad oma nõude juurde. Avaldajad selgitasid, et alates detsembrist ei ole puudutatud isik neid tülitanud, kuid selle põhjuseks on asjaolu, et temale teadaolevalt lähenemiskeeld juba kehtib.
2.Puudutatud isikule on avaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 7. detsembril 2021 Politsei- ja Piirivalveameti abil. Isik ei ole avaldusele vastanud. Kohtukutse on puudutatud isikule kätte toimetatud 3. jaanuaril 2022. Isik ei ilmunud kohtuistungile.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4.Avaldajad esitasid avalduse puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 544 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, näiteks keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel). Lähenemiskeeldu ja teisi kaitseabinõusid kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu

võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Kohus peab lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (Riigikohtu 5. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-191-14, p 17). Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist (Riigikohtu 29. aprilli 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-1221, p 17).

5.Esmalt käsitleb kohus lähenemiskeelu kohaldamist selliselt, et puudutatud isikul on keelatud viibida avaldajate elukohale lähemal kui 100 meetrit. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja I on mitmel korral pöördunud politsei poole seoses puudutatud isiku käitumisega. 12. juulil 2021 tegi avaldaja I väljakutse politseile, sest puudutatud isik oli alkoholijoobes ning ähvardas tappa nii avaldajat I kui ka tema sõbrannat. Avaldaja I võttis lapse kaasa ning põgenes sõbranna poole. Avaldaja I on pöördunud politsei poole ka 19. juulil 2021 seoses puudutatud isiku saadetud sõnumitega. Avaldusele lisatud sõnumite väljavõtetest nähtub, et puudutatud isik on kirjutanud avaldajale I, et tuleb varsti „kontrollvisiidile“. Samuti on puudutatud isik märkinud, et „saa aru, armastus on kõikvõimas ja samas ka hävitav, arvesta, et olen sind alati armastanud. /.../ Ka kõige armsamad inimesed saavad surma“. Puudutatud isik on avaldajat I ähvardanud, et tuleb viimase maja juurde, mistõttu oli avaldaja I koos lapsega mõnel ööl ka sõbranna juures.
6.Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud keelata puudutatud isikul viibida avaldajate elukohale lähemal kui 100 meetrit. Praegusel juhul on intsidendid (ähvardus tappa nii avaldaja kui ka tema sõbranna, samuti lubadused tulla maja juurde) seotud just avaldajate koduga. Pärast puudutatud isiku sõnumite saamist on avaldajad pidanud ööbima mõne tuttava juures, mitte oma kodus. Avaldaja I selgitas kohtuistungil, et kui suurema tee pealt paistsid tuled, kartis laps (avaldaja II) seda, et puudutatud isik tuleb nende juurde. Kuigi puudutatud isik ei ole alates detsembrist 2021 avaldajatega ühendust võtnud, on see seotud asjaoluga, et temale teadaolevalt lähenemiskeeld juba kehtib. Lähenemiskeelu kohaldamata jätmisel on kohtu hinnangul tõenäoline, et puudutatud isik võib ilmuda avaldajate elukohta. Kohtu hinnangul peaks aga kodu olema inimese jaoks kõige turvalisem koht, kuid ilma lähenemiskeeluta see avaldajate jaoks nii ei ole.
7.Järgmisena käsitleb kohus suhtlemiskeelu kohaldamist selliselt, et keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga I sidevahendite (telefoni, posti, suhtlusportaalide, e-posti, sotsiaalmeedia) teel. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik on saatnud avaldajale I ähvardava sisuga sõnumeid. Selliselt on isik kirjutanud, et „saa aru, armastus on kõikvõimas ja samas ka hävitav, arvesta, et olen sind alati armastanud. /.../ Ka kõige armsamad inimesed saavad surma“. Samuti on ta kirjutanud: „kle mis jutt see on et sul mingi uus mees majas. Vasta nüüd. Ma tulen varsti kontrollvisiidile“; „Oi ma sulle ehitan. Saad kingiks sellise üllatuse et ise ka ei usu“. Lisaks selgitas avaldaja I kohtuistungil, et pärast kohtukutse kättesaamist sai ta puudutatud isikult järgmise sõnumi „ah sa kardad mind nii palju. Seni kuni mina elan, sa peadki mind kartma.“ Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on põhjendatud keelata puudutatud isikul suhelda avaldajaga I sidevahendite teel. Kuigi detsembrist 2021 ei ole puudutatud isik avaldajaga I ühendust võtnud, on see seotud asjaoluga, et temale teadaolevalt lähenemiskeeld juba kehtib. Suhtlemiskeelu kohaldamata jätmisel on tõenäoline, et puudutatud isik hakkab taas saatma avaldajale I ähvardava ja häiriva sisusega sõnumeid.
8.Lisaks eelnevale on avaldajad palunud kohaldada lähenemiskeeldu selliselt, et keelata puudutatud isikul läheneda avaldajatele avalikes kohtades lähemal kui 50 meetrit. Kohus ei pea sellist lähenemiskeeldu põhjendatuks. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isik oleks avaldajaid avalikes kohtades (nt poes või avalikul üritusel) häirinud. Kohtuistungil selgitas avaldaja I, et ta kohtus puudutatud isikuga xxxxxx poe juures nii, et puudutatud isik läks temast möödas ja ütles „tsau“, rohkem rääkima ei tulnud. Kui lasteaed ja kool asuvad puudutatud isiku maja läheduses, on kohtu hinnangul mõistetav, et avaldaja II on puudutatud isikut tänaval näinud. Samas ei ole kohtule esitatud andmeid, millest nähtuks, et puudutatud isik oleks avaldajale II lasteaia läheduses lähenenud ja teda häirinud. Lähenemiskeeld on selle saaja (praegusel juhul puudutatud isiku) jaoks oluline õiguste piirang, mistõttu selle kohaldamine nö igaks juhuks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.
9.TsMS § 544 lg 2 teise lause kohaselt võib lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga kuni kolm aastat. Kohus on seisukohal, et lähenemis- ja suhtlemiskeelu kehtivuse ajaks tuleb määrata 18 kuud (1,5 aastat). Selline aeg on kohtu hinnangul piisav selleks, et kooselu lõppemisega seotud pinged jõuaksid maanduda. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tähtaja möödumisel on avaldajal vajadusel õigus esitada uus avaldus lähenemiskeelu kohaldamiseks.
10.Avalduse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 (koostoimes § 477 lg-ga 1) alusel menetlusosaliste endi kanda. See tähendab, et kumbki menetlusosaline ei pea teisele menetluskulusid hüvitama. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
11.Asjaolude muutumise korral võib kohus lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu tühistada või seda muuta. Enne tühistamist või muutmist kuulab kohus asjaosalised ära (TsMS § 548). Kui asjaolud on muutunud (nt avaldaja soovib lähenemiskeelu lõpetamist), tuleb sellest kohtule teatada.
12.Juhul kui isik rikub temale seatud lähenemiskeeldu ning põhjustab sellega ohu lähenemiskeeluga kaitstud isiku elule, tervisele või varale, või kui ta rikub lähenemiskeeldu korduvalt, siis võib kohus teda karistusseadustiku § 3312 kohaselt karistada rahatrahviga või kuni üheaastase vangistusega. Kohus on seda kohtuistungil ka selgitanud.
13.Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määrus toimetatakse kätte isikutele, kelle suhtes ja kelle huvides abinõu rakendatakse. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest kohustatud isikule (praegusel juhul puudutatud isikule; TsMS § 547). See tähendab, et alates sellest hetkest, kui puudutatud isik saab määruse kätte, on ta kohustatud määruse resolutsiooni täitma.
14.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks kohustatud isik (TsMS § 549 lg 1). Seega saab puudutatud isik vaidlustada määrust osas, milles kohus avalduse rahuldas. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati (TsMS § 549 lg 2). Seega saab avaldaja vaidlustada määrust osas, milles kohus jättis avalduse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja