lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18150/14

Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18150/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Rahvusvaheline õigusabi › Muu rahvusvahelise õigusabi asi
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
977
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022. a, Tallinn Kohtuasja number

2-19-18150

Kohtuasi

Intrum Debt Finance AG hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.10.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Intrum Debt Finance AG määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Intrum Debt Finance AG (välisriigi registrikood CH-100.023.266), lepinguline esindaja Anatoli Jort Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 12.10.2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Intrum Debt Finance AG (hageja) esitas 05.10.2021 Harju Maakohtule taotluse Euroopa arestimismääruse tegemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 (edaspidi: Määrus) alusel.

1.1.Taotluse kohaselt on Harju Maakohtu 26.02.2020 tagaseljaotsusega käesolevas tsiviilasjas mõistetud kostjalt X-lt hageja kasuks välja lepingust nr CNT0000033030 tuleneva võlgnevuse 591,68 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot; laenulepingust nr L2700680401 tuleneva võlgnevuse 1703,25 eurot, intressid 81,45 eurot, haldustasu 6 eurot, viivise 3,50 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 140 eurot, sissenõutavaks muutunud

Sarnased lahendid

Rahvusvaheline õigusabi
  • 16.04.20262-24-11204/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.03.20262-25-11362/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 20.02.20262-24-17400/20Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.01.20262-20-132157/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.01.20262-25-17516/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.01.20262-25-11282/34Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-19-18150 viivise 280,05 eurot ja viivise lepingu nr CNT0000033030 puhul 19,9% aastas arvestatuna 591,68 eurolt ning lepingu nr L2700680401 puhul 14,9% aastas arvestatuna 1702,25 eurolt alates 21.09.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1.2.Maakohtu 26.02.2020 lahend on jõustunud ja täidetav. Kostja ei ole soovinud kohtuotsust täita ja kohtulahendi alusel on algatatud täitemenetlus. Eestis on kostja pangakontod arestitud, viimane laekumine võla katteks toimus 29.04.2020. Hageja on avastanud, et kostjal on välismaal pangakonto, mis ei allu Eesti Vabariigi kohtutäituri jurisdiktsioonile ja mida kasutatakse nõude rahuldamise vältimiseks. Hageja soovib arestimismääruse tegemist seoses nõuetega, mis tulenevad maakohtu 26.02.2020 kohtulahendist. Hageja selgitas 12.10.2021 täiendavalt, et hageja ja tema kontserni kuuluvad äriühingud tegelevad krediidihalduse valdkonnas, ostes võlaportfelle ja tegeledes debitoorsete võlgnevuste sissenõudmisega võlgnike asukohariikides. Seega on hageja äritegevuse koht Eesti Vabariigis ja ta kvalifitseerub võlausaldajana Määruse art 4 p 6 tähenduses. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 12.10.2021 määrusega Euroopa arestimismääruse tegemise taotluse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3911 lg 1 kohaselt kohaldatakse TsMS-s hagi tagamise kohta sätestatut ka Määruse alusel Euroopa arestimismääruse taotluse menetlemisel ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nimetatud Määruses. Määruse art 7 p 1 kohaselt teeb kohus arestimismääruse kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et ilma sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam.
3.2.Määruse preambula p 48 järgi kohaldatakse Määrust üksnes nende liikmesriikide suhtes, kellele see on aluslepingute kaudu siduv. Määruses sätestatud arestimismääruse saamise menetlust peaksid seega saama kasutada üksnes need võlausaldajad, kelle alaline elu- või asukoht on liikmesriigis, kellele Määrus on siduv, ning Määruse alusel tehtud arestimismäärused peaksid puudutama üksnes sellises liikmesriigis peetavate pangakontode arestimist. Määruse art 4 p 6 kohaselt on võlausaldajaks Määruse mõistes füüsiline isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, või juriidiline isik või muu üksus, kelle alaline asukoht on liikmesriigis ja kellel on õigusvõime pöörduda kohtusse või keda on võimalik kaevata kohtusse liikmesriigi õiguse kohaselt ning kes taotleb nõudega seotud arestimismäärust või on selle juba saanud.
3.3.Kohtule esitatud avalduse kohaselt on võlausaldaja (hageja) alaline asukoht Šveitsis, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigiks. Seega on käesoleval juhul võlausaldajaks juriidiline isik, kelle alaline asukoht ei asu Euroopa Liidu liikmesriigis. Tulenevalt Määruse preambula p-st 48 ja art 4 p-st 6 ei ole hagejal kui mitte liikmesriigis alaliselt asuval juriidilisel isikul Määrusest tuleneva meetme kasutamise õigust. Seega jääb hageja taotlus arestimismääruse tegemiseks rahuldamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja rahuldada Euroopa arestimismääruse taotlus. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

2-19-18150

4.1.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 63 ei piira äriühingu alalise asukoha määratlemist ühe konkreetse riigi piiridega. Äriühingu alaline asukoht võib olla üheaegselt erinevates riikides, sh nii EL liikmesriigis kui ka mitte-liikmesriigis. Hageja ja tema kontserni kuuluvad äriühingud tegelevad krediidihalduse valdkonnas, ostes võlaportfelle ja tegeledes võlgnevuste sissenõudmisega võlgnike asukohariikides. Seega on hageja äritegevuse koht ka Eesti Vabariigis ja ta on võlausaldajaks Määruse art 4 p 6 tähenduses. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus vaidlustatud määruse põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kui kaebaja peamine äritegevuse koht oleks Eesti Vabariigis, oleks kaebaja näol Määruse art 4 p 6 mõttes tegemist võlausaldajaga, kellel on võimalik arestimismääruse saamise menetlust kasutada. Kaebaja ei ole aga maakohtu menetluses ega määruskaebuses esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et Šveitsi äriühingu Intrum Debt Finance AG peamine äritegevuse koht oleks Eesti Vabariigis. Sellist järeldust ei saa teha kaebaja väitest, mille kohaselt tegeleb ta krediidihalduse valdkonnas, ostes võlaportfelle ja tegeledes debitoorsete võlgnevuste sissenõudmisega võlgnike asukohariikides (sh Eestis). Sellest tulenevalt on maakohus õigesti jätnud hageja taotluse rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Kuna kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei ole asja menetlemisel tekkinud menetluskulusid, mida hageja peaks kostjale hüvitama. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu puudub alus kaebuselt tasutud riigilõivu hagejale tagastamiseks. TsMS § 666 lg 1 kohaselt vaatas kaebuse läbi ja lahendas üks ringkonnakohtunik. Tulenevalt Määruse art 46 lg-st 1 reguleerib kõiki menetlusküsimusi, mida Määruses eraldi ei käsitleta, selle liikmesriigi õigus, kus menetlus läbi viiakse. Määruse art 21 reguleerib arestimismääruse tegemisest keeldumise vaidlustamist, andes võlausaldajale õiguse esitada kaebuse maakohtu kaudu ringkonnakohtule. Kuna Määrus rohkem vaidlustamist ei reguleeri, kuulub kohaldamisele TsMS § 390 lg 1 koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1, mille kohaselt ei saa käesoleval juhul Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.11.20252-24-10052/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20252-25-6042/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja