lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5218/22

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5218/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1427
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 150 lg 1, 4, 6Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 168 lg 2, 3Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 466 lg 3Määruse teatavakstegemine ja jõustumineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing S.A.CITO10797175

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2022

Tsiviilasja number

2-21-5218

Tsiviilasi

Osaühingu S.A.CITO hagi kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu S.A.CITO määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing S.A.CITO (registrikood 10797175), seaduslik esindaja Igor Arefjev

esindajad

RESOLUTSIOON

Vastustaja (kostja):

XXXXXXXXXX)

Heiki

Heiki

Peetsu

Peetsu

vastu

(isikukood:

1.Rahuldada Osaühingu S.A.CITO määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus Osaühingu S.A.CITO taotluse poole riigilõivust tagastamiseks rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus muutmata.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
3.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Osaühingu S.A.CITO taotlus poole riigilõivust tagastamiseks. Tagastada Osaühingu S.A.CITO hagiavalduselt tasutud pool riigilõivust 175 eurot

Edasikaebamise kord

Osaühingu S.A.CITO arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-5218, riigilõivu tagastamine“.

4.Lugeda määruse resolutsioon lõplikult sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Jätta Osaühingu S.A.CITO hagi Heiki Peetsu vastu kaasomandi lõpetamiseks läbi vaatamata.
4.2.Rahuldada Osaühingu S.A.CITO taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada Osaühingu S.A.CITO hagiavalduselt tasutud pool riigilõivus

eurot Osaühingu

S.A.CITO

arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Tsiviilasi nr 2-21-5218, riigilõivu tagastamine“.

4.3.Jätta menetluskulud Osaühingu S.A.CITO kanda. Heiki Peetsul menetluskulud puuduvad.
5.Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Osaühing S.A.CITO (hageja) esitas 1. aprillil 2021 hagi Heiki Peetsu (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palus lõpetada poolte kaasomand XXXXX asuvale hoonestatud kinnistule registriosa nr XXXXXX, selle müümisega avalikul enampakkumisel ning palus jagada kinnistu müügist saadav raha poolte vahel võrdelt. Kinnistu alghind avalikul enampakkumisel müümise korral võiks olla 52 000 eurot. Hageja palus alternatiivselt jätta kinnistu kostja ainuomandisse ning kohustada kostjat tasuma hagejale omandiõiguse kaotamise eest 26 000 eurot.
2.Kostja ei vaielnud kaasomandi lõpetamisele vastu ning teatas, et soovib enda osa tagasi osta. Kuna kostja kannab kinnipidamisasutuses karistust, taotles ta tsiviilasjas menetluse peatamist. Maakohus jättis kostja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
3.Hageja esitas 15. novembril 2021 kompromisslepinguna pealkirjastatud dokumendi, mille kohaselt müüsid pooled nende kaasomandis olnud kinnisasja ära 12. novembril 2021. Kostja kompenseeris hagejale poole tasutud riigilõivust ning poole hindamise kuludest. Hageja esitas taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4.Tartu Maakohus jättis 16. novembri 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata, hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda, märkides, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib muu hulgas jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada (viimane alternatiiv). Käesolevaks ajaks on selgunud, et vaidlusalune kinnistu on müüdud. Menetlusosalised ei ole käesolevalt enam kinnistu kaasomanikud, mistõttu ei ole esitatud hagiga võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada ning hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3-5 ei tulene teisiti. Kostja ei ole menetluse algusest saadik vaielnud vastu kaasomandi lõpetamise nõudele, seega ei ole kostja andnud oma käitumisega põhjust kaasomandi lõpetamise hagi esitamiseks. Veelgi enam, kostja vabanes karistuse kandmiselt 29. oktoobril 2021 ning juba 12. novembril 2021 müüdi kinnisasi uuele omanikule. Seejures kandis kostja poole tekkinud menetluskuludest, s.o poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ning poole kinnistu hindamisega tekkinud kuludest. Kinnisasi müüdi poolte kokkuleppel. Seega ei ole esitatud hagiga võimalik hagis taoltetud eesmärki saavutada, mistõttu omakorda on välistatud ka kompromissi kinnitamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses jätta rahuldamata. Ka menetluse lõpetamise puhul kompromissi kinnitamisega kannavad pooled oma menetluskulud ise (TsMS § 168 lg 3). Menetluskulud, mille kandmises pooled kinnistu notariaalse müügilepingu sõlmimisel kokku ei leppinud, jäävad hageja kanda. Kostjal tsiviilasjas esindajat ei olnud, mistõttu saab asuda seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega jäeti hagejale riigilõiv tagastamata ja menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt näeb TsMS § 150 lg 1 p 3 ette, et riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Käesoleval juhul jättis kohus hagiavalduse läbi vaatamata. Seega tuleb riigilõiv tagastada. Seda ka ilma hageja vastava taotluseta, vaid kohtu oma algatusel. Kohus ei ole seda vaidlusaluses määruses teinud, vaid jättis menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul ei esine ka TsMS § 150 lg 1 p-i 3 juhtumeid, kus riigilõivu ei tagastata, kuna hageja pole hagi tagasi võtnud, kumbki pool või hageja pole jäänud istungile ilmumata jäänud, hageja pole jätnud täitamata kohtu nõuet või pole jätnud tasumata tagatist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu määrus hagejale poole riigilõivust tagastamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab hageja taotluse poole riigilõivust tagastamiseks (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta maakohtu määrust hagi läbi vaatamata jätmise osas, seega on maakohtu määrus selle osas TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustunud.
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Kuigi hageja vaidlustab menetluskulude jaotust, ei nähtu määruskaebusest ühtegi sisulist vastuväidet, miks on maakohtu menetluskulude jaotus ebaõige. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg-test 3–5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud erandeid ei esine.
11.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud hageja taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldama TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Õige on määruskaebuses esitatud väide, et käesolevas asjas ei esine TsMS § 150 lg 1 p-s 3 nimetatud erandeid. Seadusandja on need juhud, mil tsiviilkohtumenetluses jäetakse avaldus läbi vaatamata, kuid riigilõivu ei tagastata, TsMS § 150 lg 1 p-s 3 ammendavalt nimetanud. Erandid, millal hagiasjades riigilõivu ei tagastata, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, on järgmised: hageja võtab hagi tagasi (§ 424); kumbki pool (§ 408) või hageja ei ilmu kohtuistungile (§ 409); hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja (§ 34 lg 2); hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks (§-d 196, 197). Kõikidel juhtudel, kus kohus jätab avalduse läbi vaatamata, välja arvatud eelnimetatud ja TsMS § 150 lg 1 p-s 3 sätestatud neli erandit, kuulub riigilõiv avalduse esitaja taotluse alusel tagastamisele (V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne I. Juura 2017 - § 150/3.2.3., b, d). Seega jättis maakohus põhjendamatult hageja taotluse rahuldamata.
12.Ekslik on hageja väide, et riigilõiv tuleb tagastada vastava taotluseta kohtu enda algatusel. TsMS § 150 lg 4 esimene lause sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 1. aprillil 2021 riigilõivu 350 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu tagastamist. Kuivõrd hageja on vastava taotluse esitanud, see on esitatud tähtaegselt (TsMS § 150 lg 6), siis tuleb hageja taotlus rahuldada ning tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 175 eurot vastavalt esitatud taotlusele hageja arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
13.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja