lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-2639/16

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 18.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-2639/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 7Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 168Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 475 lg 1Hagita asjadTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

18. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-2639

Tsiviilasi

Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu avaldus X vastu majandamiskulu ja viivise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu, lepinguline esindaja Jüri Urb Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata X 15. detsembri 2021 taotlus tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 16. novembri 2021 määrus tühistada.
3.Jätta avaldus läbi vaatama.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-13408/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 03.07.20262-26-8896/7Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1962/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-9784/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-26-1973/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
TsMS § 8 lg 2Asja menetlemisele kohaldatav seadus
Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1.Tallinn, Gonsiori tn 36 // Laulupeo tn 23 korteriühistu (avaldaja, edaspidi: korteriühistu) esitas 18. veebruaril 2021 Harju Maakohtule avalduse X (puudutatud isik, edaspidi: korteriomanik) vastu majandamiskulu 978,37 eurot ja viivise nõudes. Korteriühistu täpsustas avaldust 25. veebruaril 2021 ning palus korteriomanikult välja mõista põhivõla 865,69 eurot, viivise 10,28 eurot ja edasiulatuva viivise. Põhivõlg tekkis seeläbi, et korteriomanik jättis tasumata korteriühistu arved nr 02-29 kuni nr 12-29 ajavahemiku eest alates 2020. aasta veebruarist kuni detsembrini. Viivise võlg tuleneb osaliselt juba ka varasematest arvetest.
2.Korteriomanik ei esitanud avaldusele sisulisi vastuväiteid, vaid teatas maakohtule
7.novembril 2021, et ta on korteriühistule tasunud summa 978,37 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Maakohus jättis avalduse 16. novembri 2021 rahuldamata ja menetluskulud korteriühistu kanda.

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

Maakohus tuvastas, et avaldusega nõutud võlg on tervikuna tasutud. Korteriomanik lähtus tasumisel ilmselt algse avalduse sissejuhatavas osas märgitud ekslikust summast, mis on suurem kui määruse tegemise ajaks arvutatud viivise ja põhivõla summa. Kuivõrd nõutud summa on tasutud, siis puudub avalduse rahuldamise alus. Avalduse rahuldamata jätmise korral jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 7 alusel korteriühistu kanda. Korteriomanikul menetluskulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4.Korteriühistu esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja avalduse õigeksvõtu põhjal rahulda. Menetluskulud palub ta panna korteriomaniku kanda.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriomanikule tähtaja sellele vastamiseks. Korteriomanik vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja jätab avalduse läbi vaatamata (TsMS § 667 lg 2 esimene lause koostoimes § 659 kaudu kohalduva § 657 lg-ga 3). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja korteriomanik kannab kõik senised menetluskulud.
7.Maakohus tuvastas ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et korteriomanik tasus avalduses nõutud võla menetluse ajal. Maakohus leidis, et see andis alust jätta avaldus rahuldamata. Korteriühistu soovib kaebusega siiski avalduse rahuldamist.
7.1.Põhjendatud ei ole korteriühistu arusaam, et avaldus tulnuks rahuldada õigeksvõtul põhineva lahendiga. Nimelt peab kohus TsMS § 477 lg 7 esimese lause järgi kontrollima hagita asjana lahendatava avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Maakohus vaatas avalduse õigesti läbi hagita asjana (TsMS § 475 lg 1 p 13, § 613 lg 1 p 1). Seega ei saa hagita asja lahendada õigeksvõtu alusel.
7.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna menetluse ajal võla tasumine alust jätta avaldus rahuldamata. Kirjeldatud olukorras tuleb jätta avaldus TsMS § 477 lg 1 kaudu kohalduva § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kui avaldusega nõutav võlg on tasutud, siis pole näha ühtegi põhjust, millist kohtulikku kaitset avaldaja veel vajab. Nii on tegemist olukorraga, kus avaldus ei ole enam esitatud korteriühistu seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega ka eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus avalduse läbi vaatamata. 2 (3)
8.Lisaks avalduse sisulisele lahendamisele on vaidlusalune menetluskulude jaotus.
8.1.Hagita asjas menetluskulude jaotamisel saab kohaldada TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja 5 (vt Riigikohtu 20. oktoobri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-10, p 11). Põhimõtteliselt on sarnased olukorrad, kus avalduse menetlus lõpetatakse võla tasumisest tingitud loobumise või perspektiivituks muutumise tõttu. Kui kohus jätab majandamiskulu võla saamisele suunatud avalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, jäävad kulud vähemalt üldjuhul TsMS § 8 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel kohtusse pöördumise põhjustanud korteriomaniku kanda.
8.2.Ringkonnakohus leiab, et eelmises alapunktis kirjeldatud tingimused on ka käesoleval juhul täidetud. Korteriomanik ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada avalduse põhjendamatut esitamist. Kuigi avaldusest, selle lisadest ja korteriühistu muudest menetlusdokumentidest ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaks avalduse rahuldada, siis saab seda arvesse võtta kulude rahalisel kindlaksmääramisel. Samuti on siis asjakohane hinnata määruskaebuse väidete mõju puudumist kaebuse lahendamisele. Kulude jaotuse otsustust avalduse ega kaebuse sisu ja kvaliteet praegusel juhul ei mõjuta.
9.Korteriomanik esitas koos vastusega taotlused kolme tõendi vastuvõtmiseks. Vastuse p 2 kohaselt soovis ta tõendada, et korteriühistu hallatava elamu kahjustuse tõttu peaks tema võlg olema väiksem. See asjaolu ei oma tähtsust asja lahendamisel, sest kohustus on praeguseks täidetud. TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel jätab ringkonnakohus korteriomaniku taotluse rahuldamata.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jaotada sarnaselt põhivaidlusega, st need jäävad samuti TsMS § 8 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel korteriomaniku kanda. Maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, mistõttu ei saa seda teha ka ringkonnakohus (TsMS § 177 lg 2).
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 659 kaudu kohalduva § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20262-26-6828/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 02.07.20262-26-4818/14Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja