2-21-113771/7 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja nõue ja asjaolud Avaldaja on korteriühistu, puudutatud isikutele kuulub korter asukohaga xxx,. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele korteriomandiga seotud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid, mida puudutatud isikud ei ole tasunud. 15.09.2021 seisuga on puudutatud isikute põhivõlgnevuse summaks 2 774,16 eurot, s.o puudutatud isikute poolt tasumata majandamis- ja kommunaalteenuste kulud perioodil aprill 2020 kuni august 2021. Avaldaja nõuab puudutatud isikutelt ka viivist 0,022% päevas tähtajaks tasumata põhivõla summalt. 15.09.2021 seisuga on viivisenõude summaks 126,97 eurot. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 2 774,16 eurot, viivis 126,97 eurot ja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.09.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Puudutatud isikute seisukoht Kohus võttis 18.10.2021 määrusega avalduse menetlusse ning määras puudutatud isikutele tähtaja seisukoha esitamiseks 14 päeva menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest arvates. Puudutatud isikute registrijärgne elukoht on xxx. Sellele aadressile saadetu tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei õnnestunud nimetatud aadressile dokumente kätte toimetada eelnenud maksekäsu kiirmenetluses, kuigi puudutatud isiku I ema kinnitusel puudutatud isikud seal elavat. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on kohus rahuldanud kohtutäituri taotluse loa saamiseks xxx korterisse sisenemiseks (tsiviilasjas 2-21-11665 26.07.2021 tehtud kohtumäärus), kuna puudutatud isikud ei võimaldanud kohtutäiturile täitemenetluses korterile juurdepääsu, kohtutäiturile ust ei avatud. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas puudutatud isikud käesoleval ajal ka tegelikult xxx korteris elavad. Hoiutähtaja möödumisel tagastati kohtule ka xxx saadetud dokumendid, so registrijärgne lisa-aadress. E-posti teel saadetud dokumentide kättesaamist kumbki puudutatud isik ei kinnitanud. Maksuameti andmebaasist ei nähtu, et puudutatud isikutel oleksid töökohad, mistõttu ei olnud võimalik asja materjalide kätte toimetamine ka tööandja kaudu. Seetõttu toimetas kohus materjalid puudutatud isikutele kätte avalikult teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Materjalid on loetud kättetoimetatuks 09.12.2021. Puudutatud isikud ei ole avaldusele vastanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kui menetluse põhjustajate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 250 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetlus korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasunud 10.05.2021 riigilõivu 67,63 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldajat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (3-2-1-183-14, p 13). Kohtule esitatud dokumendid on allkirjastatud seadusliku esindaja poolt. Avaldaja kinnitas vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele, et S. Ž. ei ole tema esindaja. Riigikohus on haldusasjas 3-31-46-12 (p 33) selgitanud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei ole esindamine. Kohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukoht kohaldub ka tsiviilkohtumenetlusele. Kuivõrd avaldaja ei osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu, ei saanud tekkida ka seonduvat kulu. Avaldajal võis küll tekkida kulu nõustajale, kuid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 ei saa nõustaja kulude hüvitamist nõuda. Kohus mõistab puudutatud isikutelt vastavalt menetluskulude jaotusele solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulu 67,63 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik