Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-137665
Tsiviilasi
XXXXX vald, XXXXXX alevik, XXXXXXX korteriühistu avaldus Artur Kenppi vastu majandamiskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artur Kenppi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Artur Kenppi (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja: (avaldaja) XXXXX vald, XXXXXX alevik, XXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) lepinguline esindaja Vambola Olli
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
pakkus välja, et maksmine toimuks osade kaupa ja puudujääv summa kaetakse reservfondist. Kõik osavõtjad olid nõus ja otsus võeti vastu. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 14. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-16, p 13). Puudutatud isik ei hääletanud 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse vastu. Puudutatud isik osales üldkoosolekul ning üldkoosoleku protokollist nähtuvalt olid kõik kohalolijad elektritööde tegemise ning osade kaupa tasumisega nõus. Lisaks sellele saatis juhatuse liige Tiina Ploom üldkoosoleku protokolli 11. septembri 2019 e-kirjaga puudutatud isikule. Kui puudutatud isik leidis, et protokollis on ekslikult kajastatud tema poolthääled, oleks ta kohtu hinnangul sellele ka reageerinud. Asjaolu, et puudutatud isikul ei olnud võimalik tasuda elektritööde eest, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ta hääletas otsuse vastu. Maakohus asus seisukohale, et 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse täitmine ei ole puudutatud isiku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnev tähendab, et puudutatud isik peab tasuma elektritööde eest. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud laekumisi (ehk summasid, mida tema või vald on kommunaalkulude katteks tasunud). Korter 13 osas moodustab võlgnevus perioodi veebruar 2020 kuni detsember 2020 eest 395 eurot 57 senti. Veebruaris 2020 on puudutatud isikule esitatud arve nr 200213, millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest (nähtub üksnes ettemaks 110 eurot 93 senti, mis on vastavalt ka maha arvestatud). Korter 14 osas moodustab võlgnevus perioodi juuni 2019 kuni detsember 2020 eest 759 eurot 10 senti. Juunis 2019 on puudutatud isikule esitatud arve nr 190614, millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest. Arvetelt nr 200413 ja 200414 nähtuvalt on hooldustasu (elektripaigaldise plommimine) 4 eurot 80 senti. Puudutatud isik on märkinud, et temal on üks arvesti kahe korteri peale. Avaldaja ei ole sellele vastuväitele vastanud. Seega lähtub kohus puudutatud isiku väitest, et temal on üks arvesti kahe korteri peale. Puudutatud isikul tuleb tasuda elektripaigaldise plommimise eest ühekordselt (4 eurot 80 senti). Arvetelt nr 201213 ja 201214 nähtuvalt on kanalisatsioonitööd 5 eurot 67 senti. Kohtule jäi arusaamatuks, millises aruandes neid ei ole kajastatud. Vastav kululiik on olemas korteri kulude jaotuse ajaloos. Avaldaja põhikirja4) p 4.2.6.5 kohaselt arvestatakse prügivedu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele (jagatakse tarnija arve alusel korteriomandil elavate inimeste arvuga Asjaolu, et puudutatud isik ei ole kaks aastat prügikasti kasutanud, ei mõjuta kohtu hinnangul tema kohustust tasuda prügi eest. Kohus asus seisukohale, et muus osas (v.a 4 euro 80 sendi suurune hooldustasu) on avaldaja nõue põhjendatud. Avaldaja on esitanud nõude arvestuse (vt 19. veebruari 2021 menetlusdokument, dtl 110-112), samuti arved (dtl 129 – 135, 178 – 200, 203, 205), korteri arvete ja laekumiste ajaloo (dtl 80, 83), pearaamatu väljavõtte (dtl 82, 86), korterite võlgnevuste ajaloo (dtl 34 – 35; 81, 85), korterite kulude jaotuse ajaloo (dtl 79, 84). Puudutatud isiku vastuväited (v.a hooldustasu osas) ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Seega tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja 1149 eurot 87 senti (1154,67 – 4,80).
ja neist tulenev võlgnevus kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele, välja arvatud 4 eurot 80 senti (ühe elektriarvesti plommimise kulu).
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.