lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-17340/26

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-17340/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1226
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1045 lg 1, 2Kahju tekitamise õigusvastasusTsMS § 161 lg 1Tõendi esitamisega seotud muude kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamineVÕS § 104 lg 5Vastutus süü puhulVÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 1050Süü vastutuse alusena

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-17340/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.10.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-3153/70Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.02.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02.2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-19-17340

Tsiviilasi

X (X) hagi Y väljamõistmiseks

Hagihind

3500 eurot

vastu

mittevaralise

kahju

hüvitise

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Ylt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
3.Jätta menetluskulud Y kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
VÕS § 127 lg 6Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 134 lg 2Mittevaralise kahju hüvitamise erisused

eurot ja mitte rohkem kui

eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-ja-viitenumbrid.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused

1.X (hageja) esitas 06.11.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse Y (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt lõi kostja 30.05.2018 kolm korda rusikaga magavat hagejat pea piirkonda, tabades hageja kukalt, kõrva ja kaela. Oma tegevusega põhjustas kostja hagejale tervisekahjustuse: kuklal 2 x 1,5 cm suuruse hematoomi, kõrva taha 2,5 x 1,5 cm suuruse hematoomi ja kaelale 3 x 0,5 cm suuruse hematoomi. Hageja palus kostjalt välja mõista õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Kohus on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetanud 21.01.2021. Kohus on kostjale menetlusdokumendi uuesti kätte toimetanud 09.12.2021. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 31.08.2021 tagaseljaotsusega hagiavalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 200 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
4.Hageja esitas 03.09.2021 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 31.08.2021 tagaseljaotsusele.
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.10.2021 otsusega maakohtu 31.08.2021 tagaseljaotsuse osas, millega hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks jäeti 200 eurot ületavas osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.
6.Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile vastanud, mistõttu loetakse hagis esitatud faktilised asjaolud – kostja lõi 30.05.2018 kolm korda rusikaga magavat hagejat pea piirkonda, põhjustades hageja kuklale, kõrva taha ja kaelale hematoomid – kostja poolt omaksvõetuks.
8.Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ning § 134.
9.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 näeb ette, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjutuse tekitamisega. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja lõi rusikaga hagejat, põhjustades viimasele kehavigastuse (hematoomid). Seega on kostja tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel. Kuna kostja põhjustas hagejale kahju aktiivse käitumisega, saab eeldada, et tema soovis õigusvastase tagajärje saabumist ja seega tekitas kostja kahju tahtlusest VÕS § 104 lg 5 mõttes. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt puudusid kostja tegevuse õigusvastasust (VÕS § 1045 lg 2) ja süüd (VÕS § 1050 ja § 1052) välistavad asjaolud.

10.VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama sätte lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 127 lg 6 esimene lause sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - hagist nähtuvalt lõi kostja kolm korda rusikaga magavat hagejat. Seega oli kostja rünne hageja jaoks ootamatu; - kostja põhjustas hagejale kahju tahtlusest; - hagist tulenevalt ei tekitanud kostja hagejale ulatuslike kehavigastusi. Hagejal tekkisid hematoomid kolmes piirkonnas (kukal, kõrva taga, kael), kuid need ei olnud ulatuslikud; - hagist nähtuvalt ei põhjustanud tekitatud kehavigastused hagejale ülemäärast ebamugavust ega kahjustanud tema normaalset eluviisi; - kohtupraktika järgi jääb mittevaralise kahju hüvitis kergete kehavigastuste korral vahemikku ca 200 eurot kuni 500 eurot (Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal. Kohtupraktika analüüs, Kätlin Piho, Grete-Liis Kalev, Riigikohus, Õigusteabe- ja koolitusosakond, lk 26-27). Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis leiab kohus, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 300 eurot. Hageja nõude rahuldamise õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 134 lg-d 2 ja 5 ning § 127 lg 6 esimene lause.
11.Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 161 lg 1 alusel. Viidatud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja palus välja mõista kostjalt advokaadi kulu 200 eurot. Hageja väitel kandis ta kulu seoses

õigusabi konsultatsiooniga. Asja materjalidest nähtuvalt tõendab 01.10.2020 arve (tl 52) hageja kulu kandmist. Kohus selgitab, et kohtupraktika järgi saab kohus välja mõista üksnes kulud, mida kulude hüvitamiseks kohustatud isik sai ette näha (Riigikohtu 15.10.2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15). Praeguse vaidluse materjalidest ei nähtu, et hagejat esindaks lepinguline esindaja. Kõik toimikus olevad dokumendid on koostatud, allkirjastatud ja esitatud kohtule hageja poolt. Seega ei saanud kostja ette näha, et hagejal võivad tekkida kulud lepingulisele esindajale. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt menetluskuluna advokaadi kulu hüvitamist. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

13.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja