Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-117837
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi X vastu 40 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 9. detsembri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Kostja X (XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
võimalik aru saada, et tegemist on eraparklaga, kus parkimisel tuleb tasuda parkimistasu. Infotahvlil on kirjas lepingu tingimused. Fotodelt on näha, et sõiduki esiklaasile on asetatud leppetrahvi nõue. Fotod on tähistatud kuupäeva ja kellaajaga ning GPS koodinaatidega. Järelikult on võimalk üheselt tuvastada, et sõiduk Peugeot 308 numbrimärgiga XXXXXX oli
leppetrahvi tasumise kuupäev 13.06.2018. Kostja ei ole nimetatud kuupäevaks leppetrahvi ära tasunud. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Asjas ei oma tähtsust see, millisel õiguslikule alusel (leping, omandiõigus) oli hagejal õigus parkimist korraldada, sest see ei mõjuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kehtivust ega tingimusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta on leppetrahvi kohustuse täitnud. Kostja on esitanud kohtule rendilepingu, mille järgi kasutas sõidukit kolmas isik. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada lisatõendeid, sest ei pidanud rendilepingut usaldusväärseks tõendiks. Samuti ei saa olla usaldusväärne kolmanda isiku, väidetava rentniku, kinnitus, et ta kasutas sõidukit. Kolmas isik ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega püsielanik, mistõttu ei saa kohus rahvastikuregistri vahendusel veenduda, et isik tegelikkuses eksisteerib. Juhiloa koopia esitamine ei kõrvalda kohtu kahtlusi. Rendilepingust ega ka kinnitusest ei nähtu, et kolmandal isikul oleks olnud kohustust tasuda kõikide sõiduki kulude sh leppetrahvide eest. Ka on rendileping sõlmitud käsikirjaliselt ja kostja ei ole usaldusväärselt näidanud ära, et leping leppetrahvi kohaldamise ajal eksisteeris, näiteks, et oleks tasutud rendimakseid. Hageja on kohtule esitanud Omniva väljavõtte, millest nähtub, et hageja on teinud kulutusi võla sissenõudmiseks 10 euro ulatuses. Hageja on tõendanud sissnõudmiseks kulutuste tegemise. Apellatsioonkaebus
esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 40 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue ülal nimetatud piirmäära, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
vahendusel veenduda, et isik tegelikkuses eksisteerib. Ringkonnakohus selgitab, et lihtmenetluses võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 405 lg 1 p 8). Maakohus ei rikkunud lihtmenetluses menetlusõiguse norme. Eeltoodut tulenevalt ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi viisil, mis annaks põhjust maakohtu otsust tühistada, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.